Sündimus lööb mitme aasta rekordi
 Sigrid Laev
 Juba tänavu 11 kuuga sündis 273 last rohkem kui eelmisel aastal kokku
Rahvastikuteadlaste sõnul oli sündimuse kasv prognoositav
|
 |
|
“Kõige raskem on möödas,” nentis kahe päeva eest oma esimese lapse sünnitanud Maria Vahtel eile Ida-Tallinna keskhaiglas. Nüüd jääb vanematel tüdrukule nimi mõelda. Üks variante on ema sõnul Helena.
Foto: Marko Mumm |
|
Rahvastikuteadlaste sõnul näitab juba 11 kuuga mullusest 273 lapse võrra suurem sündinud laste arv, et sündimus on Eestis madalseisust väljas.
“Ilmselt on need nende emade lapsed, kes on 25–35-aastased ning on nüüd otsustanud lapsi saada,” ütles Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika õppejõud Mare Ainsaar. “Mõnes mõttes on see prognoositud trend, ootasimegi, et need edasilükatud sünnid jõuaksid kohale.”
Ainsaare hinnangul on tänavu sündimus just tänu neile naistele suurenenud, kes varem lapsesaamist edasi lükkasid.
Ainsaar märkis, et Eesti sündimus on madalseisust väljas ning kui hästi läheb, siis võib see ka suureneda. “Sünnituseas naisi meil ju on ja kui elu paremaks läheb, siis hakkavad ehk sünnitama ka,” märkis ta.
Samas ei ole Ainsaare meelest siiski kümne aasta tagusega võrreldavat beebibuumi oodata.
Eesti naised sünnitavad lapsi järjest hiljem ning tänavune tõus on ikka veel väike, ütles Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.
“273 on üsna väikene arv, kuid see on märk stabiilsusest, mis on alguse saanud juba viie aasta eest,” ütles ta.
Tiidu sõnul lükkavad naised laste sünnitamist endiselt hilisemasse ikka. Praegu on põhilised sünnitajad noored ning 30–32-aastased. Põhjamaade eeskujul ennustavad rahvastikuteadlased, et ka meil jätkub sünnitamise edasilükkamine ning paljud naised otsustavad lapse ilmale tuua alles 34-aastaselt.
“Selleks aastaks on see number (sündinud laste arv – toim) väga positiivne,” ütles sotsiaalminister Siiri Oviir. “Aga et oleme tõusuteel, seda on vara öelda.”
Oviiri sõnul on sündimus seotud stabiilsusega riigis. “Ju on meie elu läinud stabiilsemaks. Iseseisvusest on ju ka üle 10 aasta möödas, kuid ärgem tehkem ennatlikke järeldusi.”
Sotsiaalminister märkis, et rahalised toetused ei mõjuta kusagil laste sündi. “Näiteks Rootsi on meist materiaalselt rikkam, kuid sündimus on ikka väiksem, võrreldes lõunamaadega,” tõi ta näite.
Oviir nentis, tööandjad on noored ja ei mõtle väga sellele, kuidas tööd ja kodu paremini ühendada. Ka seadused vajavad tema sõnul täpsustamist. “See on võimalus, mis võib inimesi sünnitama panna.”
Noor ema: laps ootas jõulud ära
Laps on ikka eriline, jõululaps või mitte, lausus 26. detsembril emaks saanud tallinlanna Maria Vahtel eile oma esimesele lapsele otsa vaadates.
Vahtel oli üks 62-st Tallinna suuremates haiglates jõulupühadel lapse ilmale toonud emadest.
“Ootasime teda natuke varem, aga tema ootas ikka jõulud ära,” lausus Vahtel. Tütar on tänaseks kaks päeva vana ning tegi emmele kingituse kiire sünniga – laps tuli ilmale vähem kui viie tunniga.
“Sünnitusest oli alles paar tundi möödas, aga juba oli tunne, nagu oleks laps kogu aeg olnud,” lausus Ida-Tallinna keskhaiglas sünnitanud Vahtel.
Noore ema sõnul oli talle tähtis, et isa sünnituse juures abiks oli. “Ise ei jõua enam midagi teha ega mõelda, kui sünnitus peale hakkab,” lausus ta.
“Eks emad ikka mõtlevad, et sünniks jõululaps, aga ega seda aega rihtida saa,” ütles Pelgulinna haigla ämmaemand Vilma Meriküll. Sünnituse tähtaeg võib tema sõnul liikuda kuni kaks nädalat.
Tartu Ülikooli kliinikumi ämmaemanda Kadri Pärna sõnul oli jõululaupäeval kõige tihedam tööaeg. “Üldse on viimasel ajal palju sünnitajaid,” nentis ta.
Haiglas tahavad naised Pärna kinnitusel olla pigem jõulude ajal kui aastavahetusel. “Ja need, kellel tähtaeg aastavahetusel, tahavad venitada, et siis veel kodus olla.”
|
Uudised
Sündimus lööb mitme aasta rekordi
(28.12.2002)
Foto: Marko Mumm
Rahvastikuteadlaste sõnul näitab juba 11 kuuga mullusest 273 lapse võrra suurem sündinud laste arv, et sündimus on Eestis madalseisust väljas.
“Ilmselt on need nende emade lapsed, kes on 25–35-aastased ning on nüüd otsustanud lapsi saada,” ütles Tartu Ülikooli sotsiaalpoliitika õppejõud Mare Ainsaar. “Mõnes mõttes on see prognoositud trend, ootasimegi, et need edasilükatud sünnid jõuaksid kohale.”
Ainsaare hinnangul on tänavu sündimus just tänu neile naistele suurenenud, kes varem lapsesaamist edasi lükkasid.
Ainsaar märkis, et Eesti sündimus on madalseisust väljas ning kui hästi läheb, siis võib see ka suureneda. “Sünnituseas naisi meil ju on ja kui elu paremaks läheb, siis hakkavad ehk sünnitama ka,” märkis ta.
Samas ei ole Ainsaare meelest siiski kümne aasta tagusega võrreldavat beebibuumi oodata.
Eesti naised sünnitavad lapsi järjest hiljem ning tänavune tõus on ikka veel väike, ütles Tartu Ülikooli rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit.
“273 on üsna väikene arv, kuid see on märk stabiilsusest, mis on alguse saanud juba viie aasta eest,” ütles ta.
Tiidu sõnul lükkavad naised laste sünnitamist endiselt hilisemasse ikka. Praegu on põhilised sünnitajad noored ning 30–32-aastased. Põhjamaade eeskujul ennustavad rahvastikuteadlased, et ka meil jätkub sünnitamise edasilükkamine ning paljud naised otsustavad lapse ilmale tuua alles 34-aastaselt.
“Selleks aastaks on see number (sündinud laste arv – toim) väga positiivne,” ütles sotsiaalminister Siiri Oviir. “Aga et oleme tõusuteel, seda on vara öelda.”
Oviiri sõnul on sündimus seotud stabiilsusega riigis. “Ju on meie elu läinud stabiilsemaks. Iseseisvusest on ju ka üle 10 aasta möödas, kuid ärgem tehkem ennatlikke järeldusi.”
Sotsiaalminister märkis, et rahalised toetused ei mõjuta kusagil laste sündi. “Näiteks Rootsi on meist materiaalselt rikkam, kuid sündimus on ikka väiksem, võrreldes lõunamaadega,” tõi ta näite.
Oviir nentis, tööandjad on noored ja ei mõtle väga sellele, kuidas tööd ja kodu paremini ühendada. Ka seadused vajavad tema sõnul täpsustamist. “See on võimalus, mis võib inimesi sünnitama panna.”
Noor ema: laps ootas jõulud ära
Laps on ikka eriline, jõululaps või mitte, lausus 26. detsembril emaks saanud tallinlanna Maria Vahtel eile oma esimesele lapsele otsa vaadates.
Vahtel oli üks 62-st Tallinna suuremates haiglates jõulupühadel lapse ilmale toonud emadest.
“Ootasime teda natuke varem, aga tema ootas ikka jõulud ära,” lausus Vahtel. Tütar on tänaseks kaks päeva vana ning tegi emmele kingituse kiire sünniga – laps tuli ilmale vähem kui viie tunniga.
“Sünnitusest oli alles paar tundi möödas, aga juba oli tunne, nagu oleks laps kogu aeg olnud,” lausus Ida-Tallinna keskhaiglas sünnitanud Vahtel.
Noore ema sõnul oli talle tähtis, et isa sünnituse juures abiks oli. “Ise ei jõua enam midagi teha ega mõelda, kui sünnitus peale hakkab,” lausus ta.
“Eks emad ikka mõtlevad, et sünniks jõululaps, aga ega seda aega rihtida saa,” ütles Pelgulinna haigla ämmaemand Vilma Meriküll. Sünnituse tähtaeg võib tema sõnul liikuda kuni kaks nädalat.
Tartu Ülikooli kliinikumi ämmaemanda Kadri Pärna sõnul oli jõululaupäeval kõige tihedam tööaeg. “Üldse on viimasel ajal palju sünnitajaid,” nentis ta.
Haiglas tahavad naised Pärna kinnitusel olla pigem jõulude ajal kui aastavahetusel. “Ja need, kellel tähtaeg aastavahetusel, tahavad venitada, et siis veel kodus olla.”