Suitsupääsuke jäi Eesti stiilist välja
Paljukirutud Eesti maine kampaania on jõudnud käegakatsutava tulemuseni. Välja on antud läikpaberil raamat “Eesti stiil”, millest üks eksemplar neljapäevast saati ka Lääne-Viru maavalitsuses seisab.
Brand Estonia projektijuht Evelin Int-Lambot tutvustas neljapäeval Rakveres hotellis Wesenbergh Eesti brändi sisu ja kasutusvõimalusi.
Selgus, et näiteks kurikuulsat märki “Welcome to ESTonia” võib omavalitsus, firma või kes tahes oma toodetel, sümboolikas ja mujal kasutada. Tuleb ainult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega tasuta litsentsileping sõlmida.
Eesti stiiliraamat jutustab pikalt brändiloomise tagamaadest ja selleks tehtud uuringutest. Kõige huvitavamad on aga raamatus sisalduvad Eesti värvipalett, muster, märk ja eestlaste kujutamine fotodel.
Kaamerasse vaat!
Brand Estonia tarbeks on loodud pildipank. “Valisime välja kaks kõige tähtsamat asja, mille kaudu Eestit esitada – meie inimesed ja meie keskkonna,” kõneles projektijuht Evelin Int-Lambot. Fotode võtmeteemad on äriinimesed, inimeste igapäevaelu, loodus, tööstus, arhitektuur ja detailid.
Eesti stiiliraamatus kirjutatakse, et seal toodud fotod kätkevad endas tunnetust Eestist kui võimsa ja karismaatilise isikupäraga maast – “mõnusa kiiksuga Põhjamaast”. Kui tänini kiputakse fotodel esitama tühja loodust või linnapilti, siis nüüdsest soovitatakse näidata isikupäraseid eestimaalasi.
“Välismaised eksperdid ütlesid, et pildid Eestist ja inimestest ei ole üldse ilusad,” nentis Evelin Int-Lambot. “Uutel piltidel on tavalised inimesed, kes vaatavad otse kaamerasse. Kui inimene vaatab kaamerasse, saab pildi vaataja temaga ausa suhte, ta näeb välja usaldusväärsem.”
Uus lähenemine näitab Eesti tegelikkust ausal ja köitval moel, mis paneb vaataja otsekohe kaasa elama ning muudab kujutlust ja arusaamist Eestist.
Me ööd on nii valged
“Keskkond pole meil ju midagi erilist,” paljastas Evelin Int-Lambot kurva tõe, kuid lohutas kohe: “Meil on kõige erilisem asi eestimaine valgus. Selline valguse ja pimeduse vaheldumine on olemas ainult 300 kilomeetri laiusel ribal ümber maakera.”
Int-Lamboti sõnul ei ole olemas romantilisemaid juunikuu öid ja detsembrikuu päevi kui meil leida võib. Pikad ebamaised koidu- ja ehavalgused annavad omakorda huvitava värvingu kogu keskkonnale. Brand Estonia spetsialistid soovitavad kasutada Eesti näitamisel rohkem valgust ja värve.
“Me oleme täiesti unustanud, et Eestimaal on nii palju värve,” ahastas Evelin Int-Lambot. “Kui vaadata Eestit tutvustavaid broshüüre, siis meil on tõesti kolm värvi – sinine, must ja valge. Värviteadlased ütlevad, et see on kurbuse kombinatsioon.”
Stilistide hinnangul võib see ju eestlastele sobida, aga enda tutvustamisel välismaal tasub kasutada teisigi värve.
Roosad, lillad ja mustrilised
Stiiliraamatusse trükitud värvipalett koosneb kahest osast – pastelne Põhjala värvivalik ja tunduvalt kirkam, kontrastsem ja sügavam eestimaine valik. Pastelseid värve on paletis neliteist, kirkamaid kaksteist.
Projektijuht Int-Lamboti sõnul on eriti roosad ja lillad toonid tihtipeale tekitanud eestlastes küsimuse, kust need on saadud. Eesti rahvakultuuris olevat need värvid tema andmetel aga täiesti olemas.
“Need värvid on võetud nii rahvariide seelikutest kui ka näiteks vanadest muldadest tehtud värvidest, millega värviti talude uksi,” selgitas Evelin Int-Lambot värvipaleti saamislugu.
Kauni värvivaliku kõrval pakutakse brändiraamatus välja eesti muster, mille juures on soovitav neid samu värve kasutada. Üks mustrimotiiv pärineb vanimalt säilinud tikandilt ja teine XIII sajandi tanult.
Arvuti abil on mustrielemente kaasajastatud, muudetud veidi selgemaks ja nurgelisemaks. Kahte mustrimotiivi saab Evelin Int-Lamboti kinnitusel kombineerida erinevateks piltideks nii, et tunne on nagu üks.
Stiiliraamat õpetab: “Mustrit peaks kasutama jõuliselt ja enesekindlalt, aga seda ei peaks paigutama igale tootele. Kõige paremini mõjub mustri läbimõeldud rakendamine kolmemõõtmeliste esemete juures, nagu rõivad või autod.”
Eesti politsei pole nõus uusi värve ja mustreid veel oma sõiduvahenditele maalima, kuid ühe kultuuriministeeriumi nõuniku autouksel ilutsevad need sellegipoolest.
Seksikas font
“Kirjatüüp tavaliselt siltidel, viitadel ja raamatutes silma ei paista,” jätkas Int-Lambot esitlust. “Samas on see väga selgelt hoomatav. Kirjapildist sõltub, kas jutt tundub moodne või vanamoodne.”
Stiiliraamatus soovitatakse Eesti asutustel, ettevõtetel ja eraisikutel edaspidi kasutada kirjatüüpi ehk fonti CG Symphony.
Tegu on konksuvaba kirjatüübiga, mis sarnaneb kõigile arvutikasutajatele tuntud fontidega Arial ja Helvetica. Kui paljud teised konksudeta kirjatüübid on loodud matemaatiliselt, siis uus eesti esindusfont on kujundatud käsitsi.
“Symphony on pisut kurvikam ja seksikam kui Põhjamaades levinud Helvetica,” arvas Evelin Int-Lambot. “Niuke kiiksuga, aga selge asi.”
Eile hommikul ajakirjaniku poolt läbi viidud katse CG Symphony fonti kasutusse võtta jooksis siiski liiva. Kirjatüüpi saab küll internetist oma arvutisse laadida, kuid kõigil vastavatel lehekülgedele nõuti varem või hiljem allalaadimise eest raha.
Rehepaplus märgiga
“Maailm ei mõista eestlasi ja eestlased ei mõista maailma,” öeldakse Eesti Instituudi väljaandes “Estonian People”. “Maailm tuleb selletagi väga hästi toime. Aga kas ka eestlased? Selles on küsimus.”
Eesti bränd pole suunatud eestlastele, vaid on mõeldud just nimelt selleks, et välismaalased hakkaksid meid mõistma. “Suitsupääsuke ei ütle rootslastele või sakslastele midagi,” nentis projektijuht Int-Lambot.
Samal põhjusel lisati märgil sõnale Estonia tervitussõnad Welcome to. Tihti ebamäärase kujuga lärakaks nimetatud märgi piirjooned kujutavad endast tegelikult stiliseeritud Eesti kaarti.
“Märgiga oli meil veel selline rehepapi-moodi eesmärk,” muigas Evelin Int-Lambot. “Euroopa Liidus teatavasti ei saa kirjutada toodetele peale Made in Estonia, kõik peavad kirjutama Made in EU.”
Brändiloojate salakaval mõte oli, et keegi pole ära keelanud muid riigiga seotud sõnumeid. Praegu kasutab näiteks Sangar “Welcome to ESTonia” märki lindil, millega kinnitatakse välisfirmadele alltöövõtu korras toodetud riideid sisaldavad kastid. Hundid söönud, lambad terved.
“Me ise planeerisime märgile väikest rolli,” tõi Evelin Int-Lambot esile, “aga eesti rahvas võttis selle omaks ja tegi suureks. Las ta siis olla pealegi.”
Lisaks Welcome to ESTonia särkidele lööb näiteks Eesti Post vastava templi riigist välja minevatele kirjadele.
Welcome to ESTonia on stiiliraamatu andmetel brändi idee, mis jääb esimesteks aastateks Brand Estonia loovlahenduste esirinda. Int-Lambot pakkus, et Eesti märk võiks vabalt konkureerida oma tuntuima liigikaaslase, märgiga “I love New York”.
Kulukad turu-uuringud
Vastupidiselt levinud arusaamale, et brändi loomise suurimaks kuluartikliks oli kolmesõnaline märk, kulus suurem osa rahast Eurovisiooniga seotud kampaania avangu teostamisele.
Samuti kulus palju turu-uuringutele. “Tulemused tulevad järgmise kahe kuu jooksul internetti kõikidele kasutamiseks,” lubas projektijuht Int-Lambot.
“Kõige põhjalikum küsitlus viidi läbi Eestis, samuti tehti uuringuid Saksamaal, Inglismaal, Venemaal, Soomes ja Rootsis.”
Küsitluste läbiviimise ja nende tulemustega töötamise eesmärgiks on aidata Eestil saavutada suuremat edu otseste välisinvesteeringute kaasamisel ning avardada Euroopa turgu meie ekspordi jaoks. Samuti soovitakse laiendada turistide ringi külalistega ka kaugemalt kui Rootsist ja Soomest.
–>Vahur Afanasjev
vahur@virumaateataja.ee
Uudised
Suitsupääsuke jäi Eesti stiilist välja
Suitsupääsuke jäi Eesti stiilist välja
Paljukirutud Eesti maine kampaania on jõudnud käegakatsutava tulemuseni. Välja on antud läikpaberil raamat “Eesti stiil”, millest üks eksemplar neljapäevast saati ka Lääne-Viru maavalitsuses seisab.
Selgus, et näiteks kurikuulsat märki “Welcome to ESTonia” võib omavalitsus, firma või kes tahes oma toodetel, sümboolikas ja mujal kasutada. Tuleb ainult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega tasuta litsentsileping sõlmida.
Eesti stiiliraamat jutustab pikalt brändiloomise tagamaadest ja selleks tehtud uuringutest. Kõige huvitavamad on aga raamatus sisalduvad Eesti värvipalett, muster, märk ja eestlaste kujutamine fotodel.
Kaamerasse vaat!
Brand Estonia tarbeks on loodud pildipank. “Valisime välja kaks kõige tähtsamat asja, mille kaudu Eestit esitada – meie inimesed ja meie keskkonna,” kõneles projektijuht Evelin Int-Lambot. Fotode võtmeteemad on äriinimesed, inimeste igapäevaelu, loodus, tööstus, arhitektuur ja detailid.
Eesti stiiliraamatus kirjutatakse, et seal toodud fotod kätkevad endas tunnetust Eestist kui võimsa ja karismaatilise isikupäraga maast – “mõnusa kiiksuga Põhjamaast”. Kui tänini kiputakse fotodel esitama tühja loodust või linnapilti, siis nüüdsest soovitatakse näidata isikupäraseid eestimaalasi.
“Välismaised eksperdid ütlesid, et pildid Eestist ja inimestest ei ole üldse ilusad,” nentis Evelin Int-Lambot. “Uutel piltidel on tavalised inimesed, kes vaatavad otse kaamerasse. Kui inimene vaatab kaamerasse, saab pildi vaataja temaga ausa suhte, ta näeb välja usaldusväärsem.”
Uus lähenemine näitab Eesti tegelikkust ausal ja köitval moel, mis paneb vaataja otsekohe kaasa elama ning muudab kujutlust ja arusaamist Eestist.
Me ööd on nii valged
“Keskkond pole meil ju midagi erilist,” paljastas Evelin Int-Lambot kurva tõe, kuid lohutas kohe: “Meil on kõige erilisem asi eestimaine valgus. Selline valguse ja pimeduse vaheldumine on olemas ainult 300 kilomeetri laiusel ribal ümber maakera.”
Int-Lamboti sõnul ei ole olemas romantilisemaid juunikuu öid ja detsembrikuu päevi kui meil leida võib. Pikad ebamaised koidu- ja ehavalgused annavad omakorda huvitava värvingu kogu keskkonnale. Brand Estonia spetsialistid soovitavad kasutada Eesti näitamisel rohkem valgust ja värve.
“Me oleme täiesti unustanud, et Eestimaal on nii palju värve,” ahastas Evelin Int-Lambot. “Kui vaadata Eestit tutvustavaid broshüüre, siis meil on tõesti kolm värvi – sinine, must ja valge. Värviteadlased ütlevad, et see on kurbuse kombinatsioon.”
Stilistide hinnangul võib see ju eestlastele sobida, aga enda tutvustamisel välismaal tasub kasutada teisigi värve.
Roosad, lillad ja mustrilised
Stiiliraamatusse trükitud värvipalett koosneb kahest osast – pastelne Põhjala värvivalik ja tunduvalt kirkam, kontrastsem ja sügavam eestimaine valik. Pastelseid värve on paletis neliteist, kirkamaid kaksteist.
Projektijuht Int-Lamboti sõnul on eriti roosad ja lillad toonid tihtipeale tekitanud eestlastes küsimuse, kust need on saadud. Eesti rahvakultuuris olevat need värvid tema andmetel aga täiesti olemas.
“Need värvid on võetud nii rahvariide seelikutest kui ka näiteks vanadest muldadest tehtud värvidest, millega värviti talude uksi,” selgitas Evelin Int-Lambot värvipaleti saamislugu.
Kauni värvivaliku kõrval pakutakse brändiraamatus välja eesti muster, mille juures on soovitav neid samu värve kasutada. Üks mustrimotiiv pärineb vanimalt säilinud tikandilt ja teine XIII sajandi tanult.
Arvuti abil on mustrielemente kaasajastatud, muudetud veidi selgemaks ja nurgelisemaks. Kahte mustrimotiivi saab Evelin Int-Lamboti kinnitusel kombineerida erinevateks piltideks nii, et tunne on nagu üks.
Stiiliraamat õpetab: “Mustrit peaks kasutama jõuliselt ja enesekindlalt, aga seda ei peaks paigutama igale tootele. Kõige paremini mõjub mustri läbimõeldud rakendamine kolmemõõtmeliste esemete juures, nagu rõivad või autod.”
Eesti politsei pole nõus uusi värve ja mustreid veel oma sõiduvahenditele maalima, kuid ühe kultuuriministeeriumi nõuniku autouksel ilutsevad need sellegipoolest.
Seksikas font
“Kirjatüüp tavaliselt siltidel, viitadel ja raamatutes silma ei paista,” jätkas Int-Lambot esitlust. “Samas on see väga selgelt hoomatav. Kirjapildist sõltub, kas jutt tundub moodne või vanamoodne.”
Stiiliraamatus soovitatakse Eesti asutustel, ettevõtetel ja eraisikutel edaspidi kasutada kirjatüüpi ehk fonti CG Symphony.
Tegu on konksuvaba kirjatüübiga, mis sarnaneb kõigile arvutikasutajatele tuntud fontidega Arial ja Helvetica. Kui paljud teised konksudeta kirjatüübid on loodud matemaatiliselt, siis uus eesti esindusfont on kujundatud käsitsi.
“Symphony on pisut kurvikam ja seksikam kui Põhjamaades levinud Helvetica,” arvas Evelin Int-Lambot. “Niuke kiiksuga, aga selge asi.”
Eile hommikul ajakirjaniku poolt läbi viidud katse CG Symphony fonti kasutusse võtta jooksis siiski liiva. Kirjatüüpi saab küll internetist oma arvutisse laadida, kuid kõigil vastavatel lehekülgedele nõuti varem või hiljem allalaadimise eest raha.
Rehepaplus märgiga
“Maailm ei mõista eestlasi ja eestlased ei mõista maailma,” öeldakse Eesti Instituudi väljaandes “Estonian People”. “Maailm tuleb selletagi väga hästi toime. Aga kas ka eestlased? Selles on küsimus.”
Eesti bränd pole suunatud eestlastele, vaid on mõeldud just nimelt selleks, et välismaalased hakkaksid meid mõistma. “Suitsupääsuke ei ütle rootslastele või sakslastele midagi,” nentis projektijuht Int-Lambot.
Samal põhjusel lisati märgil sõnale Estonia tervitussõnad Welcome to. Tihti ebamäärase kujuga lärakaks nimetatud märgi piirjooned kujutavad endast tegelikult stiliseeritud Eesti kaarti.
“Märgiga oli meil veel selline rehepapi-moodi eesmärk,” muigas Evelin Int-Lambot. “Euroopa Liidus teatavasti ei saa kirjutada toodetele peale Made in Estonia, kõik peavad kirjutama Made in EU.”
Brändiloojate salakaval mõte oli, et keegi pole ära keelanud muid riigiga seotud sõnumeid. Praegu kasutab näiteks Sangar “Welcome to ESTonia” märki lindil, millega kinnitatakse välisfirmadele alltöövõtu korras toodetud riideid sisaldavad kastid. Hundid söönud, lambad terved.
“Me ise planeerisime märgile väikest rolli,” tõi Evelin Int-Lambot esile, “aga eesti rahvas võttis selle omaks ja tegi suureks. Las ta siis olla pealegi.”
Lisaks Welcome to ESTonia särkidele lööb näiteks Eesti Post vastava templi riigist välja minevatele kirjadele.
Welcome to ESTonia on stiiliraamatu andmetel brändi idee, mis jääb esimesteks aastateks Brand Estonia loovlahenduste esirinda. Int-Lambot pakkus, et Eesti märk võiks vabalt konkureerida oma tuntuima liigikaaslase, märgiga “I love New York”.
Kulukad turu-uuringud
Vastupidiselt levinud arusaamale, et brändi loomise suurimaks kuluartikliks oli kolmesõnaline märk, kulus suurem osa rahast Eurovisiooniga seotud kampaania avangu teostamisele.
Samuti kulus palju turu-uuringutele. “Tulemused tulevad järgmise kahe kuu jooksul internetti kõikidele kasutamiseks,” lubas projektijuht Int-Lambot.
“Kõige põhjalikum küsitlus viidi läbi Eestis, samuti tehti uuringuid Saksamaal, Inglismaal, Venemaal, Soomes ja Rootsis.”
Küsitluste läbiviimise ja nende tulemustega töötamise eesmärgiks on aidata Eestil saavutada suuremat edu otseste välisinvesteeringute kaasamisel ning avardada Euroopa turgu meie ekspordi jaoks. Samuti soovitakse laiendada turistide ringi külalistega ka kaugemalt kui Rootsist ja Soomest.
–>Vahur Afanasjev
vahur@virumaateataja.ee