Sõrve tüdruku suur manööverJuhani Püttsepp Eesti Ekspress, 26.12.2002
 |
 |
|
| KÕIK ON KOHAL: Carl Oswald Bulla üks tähetunde: oma kaunite tütarde kõrval seisev Nikolai II vaatab otse objektiivi. (Carl Oswald Bulla foto Saaremaa muuseumist) |
|
|
|
Talutüdruk Christine Juliane Keselberg tõi Iide külla tiibadega lohemao ja keiserliku fotograafi.
Sõjaväevaimuliku kõht tungis kaadri paremast servast esile nagu hiiglaslik monpansjee.
Georgi ristidega dekoreeritud husaaripolgu ohvitserid nihelesid portupeesid kohendades lõbusalt.
Suurvürstinnade Olga ja Tatjana lumivalged kübaratutid lehvisid nagu rahulipud.
Tema Majesteet Nikolai II naeratas (see paistis silmanurkadest, sest huuli varjasid lopsakad vurrud) otse objektiivi.
Austerlasest keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla pildistas.
See foto pudenes välja aastaid hiljem Saaremaa muuseumisse jõudnud raamatu vahelt “Suured manöövrid Tema Majesteedi osavõtul Pihkva linna all (5.-10. august 1903)”.
Aga 1903. aastal see pilt tehtud olla ei saa, sest tsaari tütred Olga (sündinud 1895) ja Tatjana (1897) ei näe fotol välja nagu plikatirtsud.
Tsaari ja tema perekonna pildistamine kuulus Carl Oswald Bulla igapäevaste ülesannete hulka.
Vene sõjaväe suured manöövrid Pihkva linna all lõppesid Bullale tema ainsa fotoraamatu väljaandmisega, Bulla enese elus aga kestsid need suured manöövrid 1903. aastal mürinaga edasi.
Üle Sõrve torniga maja
Seukest asja ei pölnd Soaremaa enne näind.
Aleksander III kingitus, ühesilindriline kettülekandega limusiin hüples kadakate vahel suunaga nach Torkenhof elik Torgu.
Ja Bulla kõrval – taevas tule appi, kes oleks võinud arvata – Christine Juliane Keselberg. Seesama Torgu küla Nõmme talu Kristiine, kes seltsis ühe teise Sõrve tüdrukuga Peterburi linna paremat elu otsima läks ja sealt Neeva kaldapealsetelt lausa kuldangerja välja sikutas.
Carl Oswald Bulla tüüris Saaremaa esimese auto kangi (rooli eelkäija) abil Iide küla taluõuele. Tema ja Nõmme Kristiine abiellusid 1904.
Mitukümmend aastat keisrikojale suurepäraseid fotosid säristanud Bulla tengelpungast vallandus Sõrve-suunaline rahavoog.
Fotograafi vastne äi Johan sai korralduse ehitada Nõmmele maja, see tuli klaasverandaga.
Aga kui kõrgelennuline väimeespoeg seda nägi, polnud ta rahul, põlgas ehitatu liiga väikeseks, ostis üle tee uue krundi ja laskis armastatud Kristiinele ehitada kahekorruselise, teravatipulise torniga maja.
Torni võis tähtedehuviline Bulla öiti eralduda Linnutee udude ja kaugema kosmose vaatlemiseks. Päevavalges kasutas torni äi Johan, kes jälgis sealt merejää triivi, et otsustada, millal hülgepüügile minna.
Häärberi sissekäiku asus valvama lilleõite keskel hambaid paljastav lohemadu. Just seesuguse, pahasid minevikuvarje tõrjuva kunstipärase sepise laskis Bulla sissekäigu varikatusele kinnitada.
Maja valmis 1910, sellest sai siis 56aastasele, juba hallinevale Bullale ja temast mõnevõrra nooremale Kristiinele esialgu suvede veetmise paik.
Tervitusi Torgust!
Nii nagu kustuva päikese viimased kiired valgustavad kaunilt, helgib ka Bulla anne tagasihoidlikul Saaremaa pinnal üpris heledasti. Tema ilunägeva kaamera ette satuvad rahvariides Anseküla neiud ja sihvakad kirikutornid.
1911 võidab Bulla Kuressaare fotograafi Buhgani ees esimese auhinna maakondlikul põllumajandusnäitusel.
1918. aasta 17. juulil langevad Jekaterinburgis bolševike püssikuulidest läbipuurituna surmavalda Nikolai II, kaunitaridest suurvürstinnad Olga ja Tatjana, kogu tsaari perekond.
Venemaal lahvatanud revolutsioonileegid kõrvetasid Bulla päriseks Sõrve.
“Väikest kasvu, kõhn, küürus ja endassesüvenenud fotograaf tegutses vaikselt suvilasse sisseseatud ateljees, tehes endistviisi ilutsevaid, lavastatud pilte rahvariides Sõrve noorikutest puhkehetkel või töö juures,” kirjutab Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa oma äsjailmunud raamatus Öseli fotograafidest 1864-1940.
Bulla annab välja romantilise alatooniga postkaardiseeria “Tervitus! Torgust, Saaremaalt”. Üks piltidest kujutab teda ja Kristiinet küttepuid saagimas.
Vettinud pakk, kahemehesaag, rahulolev abielupaar.
Südamerabandus viib Carl Oswald Bulla 1929. aastal Jämaja kalmistule, aasta pärast järgneb kaasa Kristiine.
Värvikihid lohemaol
Mida kõike pole lendmao valvatud Bulla majas sündinud pärast pererahva lahkumist. Seal on elanud arst , töötanud kool ja raamatukogu, trampinud sõjavägi.
Sõrve lahingute ajal 1944. aasta sügisel asus hoones sakslaste komandopunkt. Veel korra sähvatab suurilmlik seosejoon, kui Bulla ja Kristiine tubades Wehrmachti ohvitserina korraldab oma väeosa taandumist hilisem Saksamaa president Richard von Weizsäcker.
1950ndate aastate lõpus otsustab koolijuhataja, et Bulla Linnutee jälgimise torn segab korstna tõmmet ja laseb selle maha võtta.
Saaremaa muuseum säilitab Bulla korvtooli, plaatkaamerat, paarikümmet fotot.
Muuseumi direktor Endel Püüa pühib ajaloolt pisut tolmu: “Algul oli Kristiine Bulla teenija, siis hakkas vahendama Bulla kaubamärki, müüma tunnustatud Bulla fotosid, oli hea kaubaagent.”
Aga abielu?
Püüa kohmetub kergelt: “Kristine oskas asju sättida nii, et härra abiellus temaga. Oskas vanahärrale hea olla.”
1991 kolib lendmao kaitse alla Torgu vallavalitsus, oma koha leiab ka väike Seko baar, kus külapoisid maki pealt muusikat lasksid, nõnda et praegune vallasekretär Kaire Müür tantsida sai.
Kui koduloohuviline Eldur Seegel abivallavanemaks oli, tahtis ta maja muinsuskaitse alla saada, aga muinsuskaitse ei võtnud.
Baar läks hingusele, nüüd töötab kõrvuti vallavalitsusega postipunkt.
Nikolai II ka mängus
Üleaia mees Julius Tael kõnnib vaatama, kas midagi on posti tulnud. See Bulla-lugu paneb temagi sõnu otsima.
“Mitte Bulla ei tulnud Saaremaale, vaid Kristiine tõi ta siia.
Sant on seda ütelda, aga Kristine lõi Peterburis litsi.”
Tael elas Sõrves küll sõja üle, aga Bullat ise ei mäleta.
Küll oli aga keiserliku fotograafiga suur sõber paar maja kaugemal elav, praegu 95aastane Miss Saaremaa Ljubov Hermann.
“See on väga säuke jutt. Kristiine oli Nikolai II armuke. Bulla oli väga hea inimene, intelligentne. Aga see litu oli väga ilus. Ja lohemadu – sinna läks Bulla viimane varandus.”
Kirill Teiteri valitsemise aegu Torgu kuningriigi vapiloomaks tõusnud lohemadu on vist juba kümme korda üle värvitud, viimati möödunud aastal. Ega ta neist võõpamistest ilusamaks pole läinud.
Vallasekretär Kaire Müürile teeb lohemao saatusest rohkem muret see, et 2002. aastal ei sünni Torgu vallas ühtki last.
Carl Oswald Bulla puhkab Jämajal suure raudristi all, tema majesteetlikest modellidest on saanud pühakud.
Uudised
Sõrve tüdruku suur manööver
Sõrve tüdruku suur manööverJuhani Püttsepp Eesti Ekspress, 26.12.2002
Talutüdruk Christine Juliane Keselberg tõi Iide külla tiibadega lohemao ja keiserliku fotograafi.
Sõjaväevaimuliku kõht tungis kaadri paremast servast esile nagu hiiglaslik monpansjee.
Georgi ristidega dekoreeritud husaaripolgu ohvitserid nihelesid portupeesid kohendades lõbusalt.
Suurvürstinnade Olga ja Tatjana lumivalged kübaratutid lehvisid nagu rahulipud.
Tema Majesteet Nikolai II naeratas (see paistis silmanurkadest, sest huuli varjasid lopsakad vurrud) otse objektiivi.
Austerlasest keisrikoja fotograaf Carl Oswald Bulla pildistas.
See foto pudenes välja aastaid hiljem Saaremaa muuseumisse jõudnud raamatu vahelt “Suured manöövrid Tema Majesteedi osavõtul Pihkva linna all (5.-10. august 1903)”.
Aga 1903. aastal see pilt tehtud olla ei saa, sest tsaari tütred Olga (sündinud 1895) ja Tatjana (1897) ei näe fotol välja nagu plikatirtsud.
Tsaari ja tema perekonna pildistamine kuulus Carl Oswald Bulla igapäevaste ülesannete hulka.
Vene sõjaväe suured manöövrid Pihkva linna all lõppesid Bullale tema ainsa fotoraamatu väljaandmisega, Bulla enese elus aga kestsid need suured manöövrid 1903. aastal mürinaga edasi.
Üle Sõrve torniga maja
Seukest asja ei pölnd Soaremaa enne näind.
Aleksander III kingitus, ühesilindriline kettülekandega limusiin hüples kadakate vahel suunaga nach Torkenhof elik Torgu.
Ja Bulla kõrval – taevas tule appi, kes oleks võinud arvata – Christine Juliane Keselberg. Seesama Torgu küla Nõmme talu Kristiine, kes seltsis ühe teise Sõrve tüdrukuga Peterburi linna paremat elu otsima läks ja sealt Neeva kaldapealsetelt lausa kuldangerja välja sikutas.
Carl Oswald Bulla tüüris Saaremaa esimese auto kangi (rooli eelkäija) abil Iide küla taluõuele. Tema ja Nõmme Kristiine abiellusid 1904.
Mitukümmend aastat keisrikojale suurepäraseid fotosid säristanud Bulla tengelpungast vallandus Sõrve-suunaline rahavoog.
Fotograafi vastne äi Johan sai korralduse ehitada Nõmmele maja, see tuli klaasverandaga.
Aga kui kõrgelennuline väimeespoeg seda nägi, polnud ta rahul, põlgas ehitatu liiga väikeseks, ostis üle tee uue krundi ja laskis armastatud Kristiinele ehitada kahekorruselise, teravatipulise torniga maja.
Torni võis tähtedehuviline Bulla öiti eralduda Linnutee udude ja kaugema kosmose vaatlemiseks. Päevavalges kasutas torni äi Johan, kes jälgis sealt merejää triivi, et otsustada, millal hülgepüügile minna.
Häärberi sissekäiku asus valvama lilleõite keskel hambaid paljastav lohemadu. Just seesuguse, pahasid minevikuvarje tõrjuva kunstipärase sepise laskis Bulla sissekäigu varikatusele kinnitada.
Maja valmis 1910, sellest sai siis 56aastasele, juba hallinevale Bullale ja temast mõnevõrra nooremale Kristiinele esialgu suvede veetmise paik.
Tervitusi Torgust!
Nii nagu kustuva päikese viimased kiired valgustavad kaunilt, helgib ka Bulla anne tagasihoidlikul Saaremaa pinnal üpris heledasti. Tema ilunägeva kaamera ette satuvad rahvariides Anseküla neiud ja sihvakad kirikutornid.
1911 võidab Bulla Kuressaare fotograafi Buhgani ees esimese auhinna maakondlikul põllumajandusnäitusel.
1918. aasta 17. juulil langevad Jekaterinburgis bolševike püssikuulidest läbipuurituna surmavalda Nikolai II, kaunitaridest suurvürstinnad Olga ja Tatjana, kogu tsaari perekond.
Venemaal lahvatanud revolutsioonileegid kõrvetasid Bulla päriseks Sõrve.
“Väikest kasvu, kõhn, küürus ja endassesüvenenud fotograaf tegutses vaikselt suvilasse sisseseatud ateljees, tehes endistviisi ilutsevaid, lavastatud pilte rahvariides Sõrve noorikutest puhkehetkel või töö juures,” kirjutab Saaremaa muuseumi direktor Endel Püüa oma äsjailmunud raamatus Öseli fotograafidest 1864-1940.
Bulla annab välja romantilise alatooniga postkaardiseeria “Tervitus! Torgust, Saaremaalt”. Üks piltidest kujutab teda ja Kristiinet küttepuid saagimas.
Vettinud pakk, kahemehesaag, rahulolev abielupaar.
Südamerabandus viib Carl Oswald Bulla 1929. aastal Jämaja kalmistule, aasta pärast järgneb kaasa Kristiine.
Värvikihid lohemaol
Mida kõike pole lendmao valvatud Bulla majas sündinud pärast pererahva lahkumist. Seal on elanud arst , töötanud kool ja raamatukogu, trampinud sõjavägi.
Sõrve lahingute ajal 1944. aasta sügisel asus hoones sakslaste komandopunkt. Veel korra sähvatab suurilmlik seosejoon, kui Bulla ja Kristiine tubades Wehrmachti ohvitserina korraldab oma väeosa taandumist hilisem Saksamaa president Richard von Weizsäcker.
1950ndate aastate lõpus otsustab koolijuhataja, et Bulla Linnutee jälgimise torn segab korstna tõmmet ja laseb selle maha võtta.
Saaremaa muuseum säilitab Bulla korvtooli, plaatkaamerat, paarikümmet fotot.
Muuseumi direktor Endel Püüa pühib ajaloolt pisut tolmu: “Algul oli Kristiine Bulla teenija, siis hakkas vahendama Bulla kaubamärki, müüma tunnustatud Bulla fotosid, oli hea kaubaagent.”
Aga abielu?
Püüa kohmetub kergelt: “Kristine oskas asju sättida nii, et härra abiellus temaga. Oskas vanahärrale hea olla.”
1991 kolib lendmao kaitse alla Torgu vallavalitsus, oma koha leiab ka väike Seko baar, kus külapoisid maki pealt muusikat lasksid, nõnda et praegune vallasekretär Kaire Müür tantsida sai.
Kui koduloohuviline Eldur Seegel abivallavanemaks oli, tahtis ta maja muinsuskaitse alla saada, aga muinsuskaitse ei võtnud.
Baar läks hingusele, nüüd töötab kõrvuti vallavalitsusega postipunkt.
Nikolai II ka mängus
Üleaia mees Julius Tael kõnnib vaatama, kas midagi on posti tulnud. See Bulla-lugu paneb temagi sõnu otsima.
“Mitte Bulla ei tulnud Saaremaale, vaid Kristiine tõi ta siia.
Sant on seda ütelda, aga Kristine lõi Peterburis litsi.”
Tael elas Sõrves küll sõja üle, aga Bullat ise ei mäleta.
Küll oli aga keiserliku fotograafiga suur sõber paar maja kaugemal elav, praegu 95aastane Miss Saaremaa Ljubov Hermann.
“See on väga säuke jutt. Kristiine oli Nikolai II armuke. Bulla oli väga hea inimene, intelligentne. Aga see litu oli väga ilus. Ja lohemadu – sinna läks Bulla viimane varandus.”
Kirill Teiteri valitsemise aegu Torgu kuningriigi vapiloomaks tõusnud lohemadu on vist juba kümme korda üle värvitud, viimati möödunud aastal. Ega ta neist võõpamistest ilusamaks pole läinud.
Vallasekretär Kaire Müürile teeb lohemao saatusest rohkem muret see, et 2002. aastal ei sünni Torgu vallas ühtki last.
Carl Oswald Bulla puhkab Jämajal suure raudristi all, tema majesteetlikest modellidest on saanud pühakud.