Soome oskas iseseisvust hoida
 Imbi Paju
Soome tuntud Vene-asjatundja Ilmari Susiluoto vestleb Helsingis Imbi Pajuga sõltumatusest, mida soomlased on suutnud hoida nüüd juba 85 aastat.
Kohtun Soome välisministeeriumi Venemaa asjade nõuniku, teadlase ja kirjaniku Ilmari Susiluotoga Helsingis välisministeeriumi kohvikus. Küsin, kuidas mõjub tänapäeval see, et soomlased sunniti pärast Teist maailmasõda omaks võtma koostöö natsi-Saksamaaga. Selle tagajärjel panid soomlased oma sõjasangarid vanglasse, maksid Venemaale miljardeid marku sõjakompensatsiooni ja jätsid Karjala venelastele.
Susiluoto otsib välja oma 1999. aastal ilmunud “Väikese Karjala raamatu” ja uurib sõja puhkemise tausta. “Vaatame Venemaa raudteede ehitamisprojekte aastatel 1938–39. Siit tuleb välja, mida Stalin planeeris,” seletab Susiluoto. “Vangide tööjõudu kasutades alustati aastal 1939 strateegiliste teede, raudteede ja lennuväljade ehitamisega, et Soomet rünnata.”
Läks nagu läks, iseseisvus jäi alles, kuid Soome poliitiline ja vaimne eliit hakkas 1960.–70. aastatel soomestuma ehk finlandiseeruma. See on aeg, millega nüüd kirjanduses ja teatrilaval arveid õiendatakse.
Susiluoto räägib, kuidas välisministeeriumis alustati soomestumisvastast kampaaniat. “Soomes pidi ilmuma SolÏenit-sõni “Gulagi arhipelaag”. Nõu-kogude Liidu informatsiooniteenistus sai sellest teada ja ähvardas Soomet negatiivsete tagajärgedega. Raamatu trükkimine keelati ja küllap mõni soomlane sai selle eest venelaste käest ka aumärgi. Soome kirjastaja otsustas seetõttu raamatu soomekeelse tõlke Rootsis trükkida.” Susiluoto sõnul läks lõpuks hästi, sest kõik olid rahul: “Venemaa sai oma tahtmise, soomlased said Solþenitsõni raamatut lugeda ja rootslased süüdistada soomlasi soomestumises.”
Samas kinnitab ta, et vaatamata soomestumisele ja rahuliikumisele 1970. aastail on soomlaste kaitsetahe olnud alati 90 protsendi kandis. See on olnud isade pärandus poegadele. “Kogemus näitab, et kui tahad olla iseseisev, pead oma maad kaitsma. Ja ennekõike on soomlased saanud loota ainult iseendale.”
Süüdistused natsismis ja Karjala tagasitaotlemises
Soomlasest ühiskonnateadlane Johan Bäckman, kellel Peterburis omanimeline instituutki, on Vene pressis süüdistanud Ilmari Susiluotot (pildil) natsismis.
Bäckman kinnitab, et soomlased ajavad Karjala tagasisaamise asja ja suhtuvad Venemaasse alahindavalt. Susiluoto aga võtvat osa etnilise puhastuse planeerimisest Karjalas ja avaldab Karjala tagasisaamise kohta koguni propagandistlikke raamatuid, kirjutab Bäckman.
Susiluoto võtab ise asja rahulikult, pigem uudishimuga ja küsimisega, kust sellised inimesed oma haiglaste tõlgendustega pärit on. Susiluoto on arvamusel, et väike rahvas peab kõigele vaatamata oma väärikuse ja enesetunde säilitama ja igasugusele laimavale propagandale väärikalt reageerima.
|
Uudised
Soome oskas iseseisvust hoida
Soome tuntud Vene-asjatundja Ilmari Susiluoto vestleb Helsingis Imbi Pajuga sõltumatusest, mida soomlased on suutnud hoida nüüd juba 85 aastat.
Kohtun Soome välisministeeriumi Venemaa asjade nõuniku, teadlase ja kirjaniku Ilmari Susiluotoga Helsingis välisministeeriumi kohvikus. Küsin, kuidas mõjub tänapäeval see, et soomlased sunniti pärast Teist maailmasõda omaks võtma koostöö natsi-Saksamaaga. Selle tagajärjel panid soomlased oma sõjasangarid vanglasse, maksid Venemaale miljardeid marku sõjakompensatsiooni ja jätsid Karjala venelastele.
Susiluoto otsib välja oma 1999. aastal ilmunud “Väikese Karjala raamatu” ja uurib sõja puhkemise tausta. “Vaatame Venemaa raudteede ehitamisprojekte aastatel 1938–39. Siit tuleb välja, mida Stalin planeeris,” seletab Susiluoto. “Vangide tööjõudu kasutades alustati aastal 1939 strateegiliste teede, raudteede ja lennuväljade ehitamisega, et Soomet rünnata.”
Läks nagu läks, iseseisvus jäi alles, kuid Soome poliitiline ja vaimne eliit hakkas 1960.–70. aastatel soomestuma ehk finlandiseeruma. See on aeg, millega nüüd kirjanduses ja teatrilaval arveid õiendatakse.
Susiluoto räägib, kuidas välisministeeriumis alustati soomestumisvastast kampaaniat. “Soomes pidi ilmuma SolÏenit-sõni “Gulagi arhipelaag”. Nõu-kogude Liidu informatsiooniteenistus sai sellest teada ja ähvardas Soomet negatiivsete tagajärgedega. Raamatu trükkimine keelati ja küllap mõni soomlane sai selle eest venelaste käest ka aumärgi. Soome kirjastaja otsustas seetõttu raamatu soomekeelse tõlke Rootsis trükkida.” Susiluoto sõnul läks lõpuks hästi, sest kõik olid rahul: “Venemaa sai oma tahtmise, soomlased said Solþenitsõni raamatut lugeda ja rootslased süüdistada soomlasi soomestumises.”
Samas kinnitab ta, et vaatamata soomestumisele ja rahuliikumisele 1970. aastail on soomlaste kaitsetahe olnud alati 90 protsendi kandis. See on olnud isade pärandus poegadele. “Kogemus näitab, et kui tahad olla iseseisev, pead oma maad kaitsma. Ja ennekõike on soomlased saanud loota ainult iseendale.”
Süüdistused natsismis ja Karjala tagasitaotlemises
Soomlasest ühiskonnateadlane Johan Bäckman, kellel Peterburis omanimeline instituutki, on Vene pressis süüdistanud Ilmari Susiluotot (pildil) natsismis.
Bäckman kinnitab, et soomlased ajavad Karjala tagasisaamise asja ja suhtuvad Venemaasse alahindavalt. Susiluoto aga võtvat osa etnilise puhastuse planeerimisest Karjalas ja avaldab Karjala tagasisaamise kohta koguni propagandistlikke raamatuid, kirjutab Bäckman.
Susiluoto võtab ise asja rahulikult, pigem uudishimuga ja küsimisega, kust sellised inimesed oma haiglaste tõlgendustega pärit on. Susiluoto on arvamusel, et väike rahvas peab kõigele vaatamata oma väärikuse ja enesetunde säilitama ja igasugusele laimavale propagandale väärikalt reageerima.