Soome 85: riik parimais aastais
 Heiki Suurkask
Täna 85 aastat tagasi nõustus Soome parlament senati ettepanekuga, et Vene keisrivõimu kukkumine on katkestanud viimased sidemed seni autonoomse Soome suurhertsogiriigi ja suure idanaabri vahel. Praegu kuulub Soome täieõigusliku liikmena Euroopa Liitu, kuid on veelgi iseteadvam kui 85 aastat tagasi.
Soome otsustas 6. detsembril 1917 iseseisvuda, kuigi ei teinud seda üksmeelselt. Kommunistide võimuhaaramine viis maa juba kuu hiljem kodusõtta, kus võidukaks osutus Carl Mannerheimi juhitud valgete vägi, lüüa saanud punaväe juhid põgenesid aga Venemaale. Rahu tuli Soome ja Venemaa omavahelise Tartu rahulepinguga 1920. aastal.
Soome suurriikidel jalus. Oma liitlase Saksamaa heakskiidul alustas NSV Liit 1939. aastal rünnakut Soomele, kusjuures Prantsusmaa ja Suur-britannia valmistusid juba saatma oma vägesid Soomele appi punaväge tõrjuma. Maailma-sõjas jäi aga Soome siiski üksi, leides ajutise liitlase küll natsi-Saksamaas, kuid 1945. aastal oli Soome juba ise Saksa vägedega sõjas.
Lõunanaaber Eestiga olid Soome suhted sõdadevahelisel ajal kogu aeg head. Eesti võlgnes oma võidu Vabadussõjas soomlastest vabatahtlikele, kuid see võlg maksti tagasi Talvesõjas (1939–40) ja Jätkusõjas (1941–44), kui paljud eestlased omakorda vabatahtlikena Soomele appi ruttasid. Pärast sõda püüdis ametlik Soome küll unustada Eesti olemasolu, kuid Eesti taasiseseisvumine taastas ülitiheda suhtluse Eesti ja Soome vahel.
1952. aasta oli Soome ajaloo edukamaid, võõrustati maailma sportlasi Helsingi olümpia-mängudel, võideti iludusvõistlus Miss Universe ja lõpetati Esimese maailmasõja võlgade tagasimaksmine USA-le.
Läbimurre maailmaareenile. Rahvusvahelisel areenil hakkas Soome tugevnema juba 1960. aastate lõpus. 1971. aastal oli Soome suursaadik Max Jakobson tõusmas ÜRO peasekretäriks. Moskva vastuseis sulges aga Jakobsoni tee. 1975. aastal olid aga juba kogu maailma pilgud suunatud Helsingile, kus üritati kehtestada rahu külma sõja poolte vahel.
Majandusliku kuulsuse on Soomele eriti viimase kümnendiga toonud maailmaturul läbi löönud mobiiltelefonifirma Nokia. Eurovisiooni lauluvõistlust pole Soome küll kunagi võitnud, küll on soomlased saanud kahel korral Nobeli preemia, režissöörid Renny Harlin ja Aki Kaurismäki on läbi löönud filmimaailmas.
1995. aastast Euroopa Liitu kuuluv Soome on üha aktiivsemalt üritanud seal väikeriikide kaitseks sõna võtta, samal ajal ei pea Soome siiani vajalikuks liituda kaitsealliansiga NATO.
|
Uudised
Soome 85: riik parimais aastais
(06.12.2002)
Täna 85 aastat tagasi nõustus Soome parlament senati ettepanekuga, et Vene keisrivõimu kukkumine on katkestanud viimased sidemed seni autonoomse Soome suurhertsogiriigi ja suure idanaabri vahel. Praegu kuulub Soome täieõigusliku liikmena Euroopa Liitu, kuid on veelgi iseteadvam kui 85 aastat tagasi.
Soome otsustas 6. detsembril 1917 iseseisvuda, kuigi ei teinud seda üksmeelselt. Kommunistide võimuhaaramine viis maa juba kuu hiljem kodusõtta, kus võidukaks osutus Carl Mannerheimi juhitud valgete vägi, lüüa saanud punaväe juhid põgenesid aga Venemaale. Rahu tuli Soome ja Venemaa omavahelise Tartu rahulepinguga 1920. aastal.
Soome suurriikidel jalus. Oma liitlase Saksamaa heakskiidul alustas NSV Liit 1939. aastal rünnakut Soomele, kusjuures Prantsusmaa ja Suur-britannia valmistusid juba saatma oma vägesid Soomele appi punaväge tõrjuma. Maailma-sõjas jäi aga Soome siiski üksi, leides ajutise liitlase küll natsi-Saksamaas, kuid 1945. aastal oli Soome juba ise Saksa vägedega sõjas.
Lõunanaaber Eestiga olid Soome suhted sõdadevahelisel ajal kogu aeg head. Eesti võlgnes oma võidu Vabadussõjas soomlastest vabatahtlikele, kuid see võlg maksti tagasi Talvesõjas (1939–40) ja Jätkusõjas (1941–44), kui paljud eestlased omakorda vabatahtlikena Soomele appi ruttasid. Pärast sõda püüdis ametlik Soome küll unustada Eesti olemasolu, kuid Eesti taasiseseisvumine taastas ülitiheda suhtluse Eesti ja Soome vahel.
1952. aasta oli Soome ajaloo edukamaid, võõrustati maailma sportlasi Helsingi olümpia-mängudel, võideti iludusvõistlus Miss Universe ja lõpetati Esimese maailmasõja võlgade tagasimaksmine USA-le.
Läbimurre maailmaareenile. Rahvusvahelisel areenil hakkas Soome tugevnema juba 1960. aastate lõpus. 1971. aastal oli Soome suursaadik Max Jakobson tõusmas ÜRO peasekretäriks. Moskva vastuseis sulges aga Jakobsoni tee. 1975. aastal olid aga juba kogu maailma pilgud suunatud Helsingile, kus üritati kehtestada rahu külma sõja poolte vahel.
Majandusliku kuulsuse on Soomele eriti viimase kümnendiga toonud maailmaturul läbi löönud mobiiltelefonifirma Nokia. Eurovisiooni lauluvõistlust pole Soome küll kunagi võitnud, küll on soomlased saanud kahel korral Nobeli preemia, režissöörid Renny Harlin ja Aki Kaurismäki on läbi löönud filmimaailmas.
1995. aastast Euroopa Liitu kuuluv Soome on üha aktiivsemalt üritanud seal väikeriikide kaitseks sõna võtta, samal ajal ei pea Soome siiani vajalikuks liituda kaitsealliansiga NATO.