Selja jõe suudme kõrb

Selja jõe suudmes laiutab kõrb

Maastikukaitse alla kuuluva Selja jõe ürgoru merepoolses otsas koorisid töömehed pinnast ja võtsid maha korralikke männipuid.

Karepa küla elanikud jälgisid hämmastusega buldooseri ja mulda vedavate autode tööd Selja jõe suudmes.

“Neljapäeval tuli meile signaal, et Karepa poe juurest käivad veoautod sisse ja välja,” jutustas Vihula vallavanem Enn Siska. “Mina ütlesin meestele, kes ma olen ja et minu teada ei tohiks siin küll mingeid töid teha.”

Kala pöörab otsa ringi

Vallavanem nõudis tööde lõpetamist, kuid selleks ajaks oli Selja jõe suudmeala juba lagedaks tehtud. “Merest alates 150 meetrit on plats buldooseriga paljaks lükatud,” kurtis Karepa külavanem Fred Kaasik. “Kaitsevallid, männipuud ja lepad kah on läinud – ühesõnaga, Sahara kõrb.”

Karepal elav kalamees Mart Ojang teadis rääkida, et kadunud on ka vene ajast Selja jõel olnud rippsilla jäänused. “Ainult see suur puust peldik on veel keset randa püsti,” pahandas Ojang.

“Kaks põhilist häda on sellega,” kirjeldas Fred Kaasik jõekalda ja ranna lagedaks tegemise tulemeid. “Kui tuleb torm, nii 30-meetrine, siis toob see lahtisele rannale väikese katastroofi. Teine probleem on selles, et kui kala kevadel kudema tuleb, siis on talle jõe suue täitsa võõras.”

Kaasiku sõnul pööravad kalaparved tõenäoliselt otsa ringi ja ujuvad uut kudemispaika otsima.

Buldooserdas riigi maal

“Teisel päeval pärast asja üleskerkimist olid tööd õnneks seisma jäetud,” sõnas vallavanem Enn Siska pisut kergemini hingates.

Jõeäärse krundi omaniku Argo Silmaga polnud ta esimest korda Karepal toimuvat vaatamas käies kokku saanud. “Mulda vedanud autojuhid helistasid Silmale, ta lubas viieteist minutiga kohal olla,” rääkis Siska. “Ootasin pool tundi, aga kedagi ei tulnud.”

Vallavanem Siska ja keskkonnainspektor Mari Vihlver kinnitasid, et peale muu ületas krundi omanik kallast puhastades oma kinnistu piire.

“Minu arusaamist mööda ei buldooserdanud ta ainult enda krundil, vaid ka riigi maal,” kirjeldas Enn Siska. “Ma saaks aru, kui ta oleks oma kinnistu peal seda teinud, aga peale autodega toodud mulla on merest hulga liiva üle riigi maa krundile lükatud.”

Suurem ehitamine peab saama valla loa, kuid pinnase koorimise ja puude mahavõtmise suhtes ei pea Enn Siska andmetel valla luba olema. “See on Selja jõe ürgorg, tegutsemiseks seal peab loa andma Lääne-Virumaa Keskkonnateenistus,” väitis Siska. “Maastikukaitsealal on omad nõuded. Minu teada planeerimist ilma keskkonnateenistuse nõusolekuta ei tohi üldse teha.”

Jõeäärse krundi omanik Argo Silm ütles, et rääkis tegevusest valla ehitusnõunikuga. “Keegi mulle ei öelnud, et mingeid piiranguid või takistusi oleks,” õigustas Silm. “Tahtsin koha korralikuks teha ja väikse suvila ehitada, ja nüüd siis selline jama.”

Ehitusnõunikuga räägitud

Argo Silm väitis, et temal on vallast projekteerimisluba. Vallavanem Enn Siska jäi endale kindlaks: “Vallast ühtegi luba välja antud ei ole. Silmale on antud ainult projekteerimiseeskirjad.”

“Juba siis, kui ostu-müügi lepingut tegime, oleks pidanud mulle ütlema, et seal on kaitseala,” arvas krundi omanik Argo Silm. “Mina olen püüdnud kõik õigesti teha. Kahju, kui ametnikud ei tunne seadusi ega oska mulle asju selgitada.”

Keskkonnainspektor Mari Vihlver lubas kindlasti anda Lääne-Viru Keskkonnainspektsiooni seisukoha nädala teisel poolel. Möödunud reedel käisid inspektorid ka koos Argo Silmaga Selja jõe ääres tehtut vaatamas.

“Käib uurimine,” kinnitas Vihlver. “Katsume selgitada, kust viga tuli. Omanik oleks pidanud olema teavitatud, et tema krunt asub kaitsealal.”

Lähematest kommentaaridest keeldunud Vihlver pidas võimalikuks, et Vihula vallas on ebapädevaid ametnikke.

–>Vahur Afanasjev
vahur@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.