|
Vastvalminud Tallinna riskianalüüsi kavandis nimetatakse pealinna üheks suurimaks ohuallikaks raudteed, mida mööda liiguvad tuleohtlikud kütusetsisternid. Eriti kõrgeks peavad asjatundjad ohtu Kopli kaubajaamas, võrreldes seda lausa pommiga.
Kopli kaubajaam rajati Põhja-Tallinnasse juba tsaariajal. Täna seisavad selles Eesti Raudteele kuuluvas jaamas ümberlaadimise ootel sajad kaubavagunid, paljudes neist tuleohtlik toornafta ja masuut.
Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti kriisireguleerimise teenistuse juhataja Marek Danilsoni sõnul on Kopli, kuid ka Ülemiste kaubajaamas oht, et kui mõni kütusetsistern põlema lahvatab, käivitub terve ahelreaktsioon, mis haarab tulle ka jaamalähedase elurajooni.
“Kui süttib üks tsistern, ei ole välistatud, et süttivad ka teised,” ütles Danilson. “Ühe kütusega täidetud tsisterni ohuala raadius on 800 meetrit, nii et igaüks võib teha siit oma järeldused, mis juhtub, kui tsisterne on paarkümmend või rohkem.”
Põhja-Tallinna Halduskogu liige Henrik Aavik võrdleb Kopli kaubajaama lausa tuumapommiga.
“Seal hoitakse Venemaalt Euroopasse viidavat raketikütust, naftat, diislit, bensiini, ammoniaaki,” loetles Aavik. “Olen kuulnud arvutusi, et kui see peaks korraga detoneeruma – see on vähetõenäoline, kuid oluliselt tõenäolisem kui lotovõit, – siis 20 rongi plahvatusjõud võib olla võrreldav tuumapommi või mitme Hiroshima tuumapommi plahvatusega.”
Aaviku kinnitusel on Kopli Kaubajaama turvameetmed puudulikud.
“Kui näiteks plahvatab üks või kaks vagunit, siis tuletõrje ligipääs on väga raskendatud,” märkis Aavik. “Tuletõrjeautode ligipääsuteed raudteeridade vahel puuduvad, puudub ka võimalik tuletõrjerong, mis saaks sinna manööverdada.”
Suurõnnetuse korral oleks problemaatiline ka ümberkaudsete elanike päästmine. “Kaubajaama läheduses asuvates elamurajoonides on paljud majad väljapääsuga raudtee poole, nii et kui toimuvad suured plahvatused, on evakuatsioon raskendatud,” ütles Aavik.
Eesti Raudtee kinnisvaraameti juhataja Peep Pobbul nimetab aga ohujutte ülepaisutatuiks.
“Ahelreaktsiooni selles mõttes käivituda ei saa, sest süsteemid ja tegutsemiskord, kui midagi juhtub, on paigas,” ütles Pobbul. “Reageerimisajad on läbi mängitud, põhimõtteliselt on kõike võimalik kontrollida, kataklüsmi toimuda ei saa.”
Pobbuli kinnitusel on kaubajaama turvameetmed üha paranenud. Näiteks piiras Eesit Raudtee poole aasta eest Kopli Kaubajaama uue traataiaga, et piirata kõrvaliste inimeste ligipääsu ning sulges ka üle kaubajaama viiva varisemisohtliku silla.
Pobbul seadis kahtluse alla ka Põhja-Tallinna Halduskogu liikme Henrik Aaviku väite, justkui veaks Eesti Raudtee läbi Kopli kaubajaama raketikütust.
“Minu teada raketikütust siit läbi ei käi,” ütles Pobbul.
Raketikütuse võimalikku hoidmise kohta Kopli kaubajaamas ei olnud andmeid ka ohtlike ettevõtete nimekirja pidaval Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametil. Eesti Raudtee infot ametile ei esita, sest väidab, et seal liikuvad eshelonid ei kuulu neile, seega pole nemad ka ohtlik ettevõte, kes peaks päästeametit informeerima.
“Nimekiri [mööda Eesti Raudteed veetavatest kaupadest] kindlasti parandaks ohutust, sest siis saaksime tervikpildi, milliseid aineid mis kogustes liigub,” ütles Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti kriisireguleerimise teenistuse juhataja Marek Danilson.
Danilsoni sõnul oleks parim lahendus siiski see, kui ohtlike veoste vedu Tallinna linnas üldse lõpeks.
Sama meelt oli ka Põhja-Tallinna Halduskogu liige ning Res Publica eestseisusesse kuuluv Henrik Aavik.
“Kolm osapoolt – Eesti Raudtee, linn ja riik peaksid kokku istuma ja leidma võimaluse kaubajaam Põhja-Tallinnast ära viia,” ütles Aavik, “vajaminevatest summadest osa peaks maksma Eesti Raudtee ning osa linn.”
Kaubajaama Tallinnast väljaviimise maksumust saab Aaviku hinnangul korvata raudtee alt vabaneva maa müümisega elamukruntideks.
|
Uudised
Riskianalüüs kinnitab: Tallinn istub pommi otsas
Riskianalüüs kinnitab: Tallinn istub pommi otsas
Külli Riin Tigasson – 20. november, 2002 21:47
Vastvalminud Tallinna riskianalüüsi kavandis nimetatakse pealinna üheks suurimaks ohuallikaks raudteed, mida mööda liiguvad tuleohtlikud kütusetsisternid. Eriti kõrgeks peavad asjatundjad ohtu Kopli kaubajaamas, võrreldes seda lausa pommiga.
Kopli kaubajaam rajati Põhja-Tallinnasse juba tsaariajal. Täna seisavad selles Eesti Raudteele kuuluvas jaamas ümberlaadimise ootel sajad kaubavagunid, paljudes neist tuleohtlik toornafta ja masuut.
Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti kriisireguleerimise teenistuse juhataja Marek Danilsoni sõnul on Kopli, kuid ka Ülemiste kaubajaamas oht, et kui mõni kütusetsistern põlema lahvatab, käivitub terve ahelreaktsioon, mis haarab tulle ka jaamalähedase elurajooni.
“Kui süttib üks tsistern, ei ole välistatud, et süttivad ka teised,” ütles Danilson. “Ühe kütusega täidetud tsisterni ohuala raadius on 800 meetrit, nii et igaüks võib teha siit oma järeldused, mis juhtub, kui tsisterne on paarkümmend või rohkem.”
Põhja-Tallinna Halduskogu liige Henrik Aavik võrdleb Kopli kaubajaama lausa tuumapommiga.
“Seal hoitakse Venemaalt Euroopasse viidavat raketikütust, naftat, diislit, bensiini, ammoniaaki,” loetles Aavik. “Olen kuulnud arvutusi, et kui see peaks korraga detoneeruma – see on vähetõenäoline, kuid oluliselt tõenäolisem kui lotovõit, – siis 20 rongi plahvatusjõud võib olla võrreldav tuumapommi või mitme Hiroshima tuumapommi plahvatusega.”
Aaviku kinnitusel on Kopli Kaubajaama turvameetmed puudulikud.
“Kui näiteks plahvatab üks või kaks vagunit, siis tuletõrje ligipääs on väga raskendatud,” märkis Aavik. “Tuletõrjeautode ligipääsuteed raudteeridade vahel puuduvad, puudub ka võimalik tuletõrjerong, mis saaks sinna manööverdada.”
Suurõnnetuse korral oleks problemaatiline ka ümberkaudsete elanike päästmine. “Kaubajaama läheduses asuvates elamurajoonides on paljud majad väljapääsuga raudtee poole, nii et kui toimuvad suured plahvatused, on evakuatsioon raskendatud,” ütles Aavik.
Eesti Raudtee kinnisvaraameti juhataja Peep Pobbul nimetab aga ohujutte ülepaisutatuiks.
“Ahelreaktsiooni selles mõttes käivituda ei saa, sest süsteemid ja tegutsemiskord, kui midagi juhtub, on paigas,” ütles Pobbul. “Reageerimisajad on läbi mängitud, põhimõtteliselt on kõike võimalik kontrollida, kataklüsmi toimuda ei saa.”
Pobbuli kinnitusel on kaubajaama turvameetmed üha paranenud. Näiteks piiras Eesit Raudtee poole aasta eest Kopli Kaubajaama uue traataiaga, et piirata kõrvaliste inimeste ligipääsu ning sulges ka üle kaubajaama viiva varisemisohtliku silla.
Pobbul seadis kahtluse alla ka Põhja-Tallinna Halduskogu liikme Henrik Aaviku väite, justkui veaks Eesti Raudtee läbi Kopli kaubajaama raketikütust.
“Minu teada raketikütust siit läbi ei käi,” ütles Pobbul.
Raketikütuse võimalikku hoidmise kohta Kopli kaubajaamas ei olnud andmeid ka ohtlike ettevõtete nimekirja pidaval Tallinna Tuletõrje- ja Päästeametil. Eesti Raudtee infot ametile ei esita, sest väidab, et seal liikuvad eshelonid ei kuulu neile, seega pole nemad ka ohtlik ettevõte, kes peaks päästeametit informeerima.
“Nimekiri [mööda Eesti Raudteed veetavatest kaupadest] kindlasti parandaks ohutust, sest siis saaksime tervikpildi, milliseid aineid mis kogustes liigub,” ütles Tallinna Tuletõrje- ja Päästeameti kriisireguleerimise teenistuse juhataja Marek Danilson.
Danilsoni sõnul oleks parim lahendus siiski see, kui ohtlike veoste vedu Tallinna linnas üldse lõpeks.
Sama meelt oli ka Põhja-Tallinna Halduskogu liige ning Res Publica eestseisusesse kuuluv Henrik Aavik.
“Kolm osapoolt – Eesti Raudtee, linn ja riik peaksid kokku istuma ja leidma võimaluse kaubajaam Põhja-Tallinnast ära viia,” ütles Aavik, “vajaminevatest summadest osa peaks maksma Eesti Raudtee ning osa linn.”
Kaubajaama Tallinnast väljaviimise maksumust saab Aaviku hinnangul korvata raudtee alt vabaneva maa müümisega elamukruntideks.