Riigil pole raha jäälõhkuja Tarmo rentimiseks
 Anti Ronk
 Tallinna sadam rahastas tänavu jäälõhkumist 90 miljoni krooniga
Eestis puudub jäälõhkumise kontseptsioon
Riigieelarves ei ole ühelgi real märget raha eraldamise koha jäälõhkukuja rentimiseks. Külma talve kordumisel ummistavad naftarongid jälle raudtee.
“Täiendava jäälõhkuja tellimine oli arutusel valitsuse nõupidamisel 19. augustil. Kui jäälõhkuja praegu broneerida, läheb see maksma umbes kuus miljonit krooni olenemata sellest, kas seda ka vaja läheb või mitte,” ütles rahandusministeeriumi majanduspoliitika asekantsler Margus Uudam.
Fond tühjenemas
Valitsus otsustas Uudami sõnul, et tänavuse aasta valitsuse reservfondist seda raha eraldada pole võimalik, sest reservfond võib nii enne aasta lõppu tühjaks saada. “Otsustati, et riik teeb koostööd riigiettevõttega Tallinna Sadam, kellele kulutused hiljem mingil viisil kompenseeritakse. Hüvitamise võimalustena on näiteks kõne all olnud ettevõttest kulutuste võrra vähem dividende välja võtta.”
Eelmisel aastal võeti Tallinna Sadama käest 90 miljonit krooni jäälõhkujate töö finantseerimiseks.
“Kui juhtub, et tuleb sama karm talv kui eelmine ja jäälõh-kumise teenuste poole pealt midagi ei muutu, kannavad kõige suuremat kahju meie kliendid ja riik. Eesti riigi maine langeb meie klientide silmis väga madalale,” ütles Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev.
Moraalne kahju on Nikolajevi sõnul siis palju suurem kui rahaline. “Tuletaksin meelde vanasõna, et sama reha peale ei tohi kaks korda astuda.”
“Meie kahjum ulatus kümnetesse miljonitesse kroonidesse,” ütles Eesti Raudtee (ER) kommunikatsioonijuht Margus Värav. “Täpset summat on väga raske arvutada, sest kui veosed ER-is ummistusid, suundusid need naaberriikide raudteedele.”
Kõige rohkem oli ER-i teedel korraga 60 rongi, kokku ligi 3500 vaguniga. Kuna ER ei saa jätta ühtegi kütuserongi valvamata, tuli suurenenud veokulud klientidel kanda. Vagunid olid kauba alla kinni ja sealtki jäi tulu saamata – rataste peal seisvat ladu ei ole kellelegi tarvis,” lisas Värav.
ER-i kaubakäivete vood vähenesid mais ligi 18 ja tõusid samal ajal Lätis 22 protsendi võrra. “Need numbrid näitavad selgelt, et lahkunud kliendid leidsid uued transiidikanalid. Ka Ameerika vedurite viimase partii olime sunnitud Ventspilsi sadama kaudu Eestisse tooma.”
Kunda sadam kaotas direktori sõnul normaalse töökuu ehk 120 000 tonni suuruse kaubakäibe. “Elu sadamas oli häiritud jaanuarist aprilli lõpuni.”
Rahalist kaotust on Nikolajevi sõnul väga raske välja tuua, käesoleva aasta esimeses kvartalis käis aga Kunda sadamas poole vähem laevu kui 2002. aasta samal perioodil. Sadama töö korraldamiseks tuli tellida Soomest jäälõhkuja teenust, mis läks maksma kaks miljonit krooni.
Riik keeldus
“Et sadamates jäälõhkumine on riigi kohustus, palusime need kulutused riigil tagasi maksta. Meile aga vastati, et vastavad vahendid puuduvad,” lisas Nikolajev.
“Pärnu sadama ja jäälõhkuja Tarmo ülalpidamiseks on mingid ressursid kindlasti olemas,” ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann. “Arvan, et külma talve kordumisel leitakse kindlasti lahendus. Oleme eelmise talve kogemuse võrra targemad. Tahame juba septembris kõikidele klientidele välja öelda, mida sel talvel raskete jääolude korral tehakse,” lisas Rasmann.
Majandusministeeriumi kanstleri Marika Priske sõnul võivad eksportöörid olla kindlad, et täiendav jäälõhkuja tellitakse ning juhul kui ka eeloleval talvel on ilmastikuolud karmid, siis sadama töövõime on igal juhul tagatud.
“Kui rääkida rahast, siis täiendav jäälõhkuja broneerimine läheb maksma umbes kuus miljonit krooni,” lisas Priske. “Riigieelarves vastavat rida jäälõhkuja broneerimiseks ei ole, kuid valitsus on otsustanud kasutada alternatiivseid võimalusi jäälõhkuja tellimiseks, tehes koostööd RAS-iga Tallinna Sadam. Võimalik on näiteks kompenseerida jäälõhkuja broneerimine dividendide arvel.”
“Taotlesime 2004. aasta riigieelarvest jäälõhkumistöödeks 21,9 miljonit krooni eraldi reana. Meile eraldati majandamiskuludesse talvise navigatsiooni kindlustamiseks 10 miljonit krooni,” ütles veeteede ameti peadirektori esimene asetäitja Arvo Veskimets.
Majandamiskuludes on vahendid eelkõige Pärnu sadama jaoks, kuid peab jätkuma ka jäälõhkuja Tarmo korrashoiu, remondi ja kütuse jaoks. Veeteede amet on viimastel aastatel Pärnu sadama talvise navigatsiooni kindlustamiseks taotlenud riigilt 10–18 miljonit krooni.
“Augusti lõpus selgus, et talvine navigatsioon Soome lahel rahastatakse analoogselt käesoleva aastaga – Tallinna Sadama arvel,” lisas Veskimets.
“Ühe aastaga ei suudetud jäälõhkumise rahastamises pööret teha. Loodame, et 2004. ja 2005. aasta talviseks navigatsiooniks leitakse jäälõhkumiseks optimaalsed lahendused, sealhulgas ka uus rahastamise kord. Phare rahast toetatakse projekti, mis töötab 2004. aasta lõpuks välja Eestile jäälõhkumise kontseptsiooni,” lisas Veskimets.
|
Uudised
Riigil pole raha jäälõhkuja Tarmo rentimiseks
(02.09.2003)
Riigieelarves ei ole ühelgi real märget raha eraldamise koha jäälõhkukuja rentimiseks. Külma talve kordumisel ummistavad naftarongid jälle raudtee.
“Täiendava jäälõhkuja tellimine oli arutusel valitsuse nõupidamisel 19. augustil. Kui jäälõhkuja praegu broneerida, läheb see maksma umbes kuus miljonit krooni olenemata sellest, kas seda ka vaja läheb või mitte,” ütles rahandusministeeriumi majanduspoliitika asekantsler Margus Uudam.
Fond tühjenemas
Valitsus otsustas Uudami sõnul, et tänavuse aasta valitsuse reservfondist seda raha eraldada pole võimalik, sest reservfond võib nii enne aasta lõppu tühjaks saada. “Otsustati, et riik teeb koostööd riigiettevõttega Tallinna Sadam, kellele kulutused hiljem mingil viisil kompenseeritakse. Hüvitamise võimalustena on näiteks kõne all olnud ettevõttest kulutuste võrra vähem dividende välja võtta.”
Eelmisel aastal võeti Tallinna Sadama käest 90 miljonit krooni jäälõhkujate töö finantseerimiseks.
“Kui juhtub, et tuleb sama karm talv kui eelmine ja jäälõh-kumise teenuste poole pealt midagi ei muutu, kannavad kõige suuremat kahju meie kliendid ja riik. Eesti riigi maine langeb meie klientide silmis väga madalale,” ütles Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev.
Moraalne kahju on Nikolajevi sõnul siis palju suurem kui rahaline. “Tuletaksin meelde vanasõna, et sama reha peale ei tohi kaks korda astuda.”
“Meie kahjum ulatus kümnetesse miljonitesse kroonidesse,” ütles Eesti Raudtee (ER) kommunikatsioonijuht Margus Värav. “Täpset summat on väga raske arvutada, sest kui veosed ER-is ummistusid, suundusid need naaberriikide raudteedele.”
Kõige rohkem oli ER-i teedel korraga 60 rongi, kokku ligi 3500 vaguniga. Kuna ER ei saa jätta ühtegi kütuserongi valvamata, tuli suurenenud veokulud klientidel kanda. Vagunid olid kauba alla kinni ja sealtki jäi tulu saamata – rataste peal seisvat ladu ei ole kellelegi tarvis,” lisas Värav.
ER-i kaubakäivete vood vähenesid mais ligi 18 ja tõusid samal ajal Lätis 22 protsendi võrra. “Need numbrid näitavad selgelt, et lahkunud kliendid leidsid uued transiidikanalid. Ka Ameerika vedurite viimase partii olime sunnitud Ventspilsi sadama kaudu Eestisse tooma.”
Kunda sadam kaotas direktori sõnul normaalse töökuu ehk 120 000 tonni suuruse kaubakäibe. “Elu sadamas oli häiritud jaanuarist aprilli lõpuni.”
Rahalist kaotust on Nikolajevi sõnul väga raske välja tuua, käesoleva aasta esimeses kvartalis käis aga Kunda sadamas poole vähem laevu kui 2002. aasta samal perioodil. Sadama töö korraldamiseks tuli tellida Soomest jäälõhkuja teenust, mis läks maksma kaks miljonit krooni.
Riik keeldus
“Et sadamates jäälõhkumine on riigi kohustus, palusime need kulutused riigil tagasi maksta. Meile aga vastati, et vastavad vahendid puuduvad,” lisas Nikolajev.
“Pärnu sadama ja jäälõhkuja Tarmo ülalpidamiseks on mingid ressursid kindlasti olemas,” ütles Tallinna Sadama juhatuse esimees Riho Rasmann. “Arvan, et külma talve kordumisel leitakse kindlasti lahendus. Oleme eelmise talve kogemuse võrra targemad. Tahame juba septembris kõikidele klientidele välja öelda, mida sel talvel raskete jääolude korral tehakse,” lisas Rasmann.
Majandusministeeriumi kanstleri Marika Priske sõnul võivad eksportöörid olla kindlad, et täiendav jäälõhkuja tellitakse ning juhul kui ka eeloleval talvel on ilmastikuolud karmid, siis sadama töövõime on igal juhul tagatud.
“Kui rääkida rahast, siis täiendav jäälõhkuja broneerimine läheb maksma umbes kuus miljonit krooni,” lisas Priske. “Riigieelarves vastavat rida jäälõhkuja broneerimiseks ei ole, kuid valitsus on otsustanud kasutada alternatiivseid võimalusi jäälõhkuja tellimiseks, tehes koostööd RAS-iga Tallinna Sadam. Võimalik on näiteks kompenseerida jäälõhkuja broneerimine dividendide arvel.”
“Taotlesime 2004. aasta riigieelarvest jäälõhkumistöödeks 21,9 miljonit krooni eraldi reana. Meile eraldati majandamiskuludesse talvise navigatsiooni kindlustamiseks 10 miljonit krooni,” ütles veeteede ameti peadirektori esimene asetäitja Arvo Veskimets.
Majandamiskuludes on vahendid eelkõige Pärnu sadama jaoks, kuid peab jätkuma ka jäälõhkuja Tarmo korrashoiu, remondi ja kütuse jaoks. Veeteede amet on viimastel aastatel Pärnu sadama talvise navigatsiooni kindlustamiseks taotlenud riigilt 10–18 miljonit krooni.
“Augusti lõpus selgus, et talvine navigatsioon Soome lahel rahastatakse analoogselt käesoleva aastaga – Tallinna Sadama arvel,” lisas Veskimets.
“Ühe aastaga ei suudetud jäälõhkumise rahastamises pööret teha. Loodame, et 2004. ja 2005. aasta talviseks navigatsiooniks leitakse jäälõhkumiseks optimaalsed lahendused, sealhulgas ka uus rahastamise kord. Phare rahast toetatakse projekti, mis töötab 2004. aasta lõpuks välja Eestile jäälõhkumise kontseptsiooni,” lisas Veskimets.