Alates uuest aastast võib hanget planeeriv riigiasutus või riigiettevõte 312 800 kuni 625 600 krooni suuruse asjade või teenuste hanke korraldada ära nii, et avaldab vastava teate oma kodulehel või maakonnalehes. Veel alates eelmise aasta maist oli laeks ehk riigihanke piirmääraks 469 200 krooni. Enne seda 312 800 krooni.
Ehitushangete puhul on selle aasta algusest piirmäär, millest alates tuleb läbida riigihanke hankemenetluse väidetavalt kulukas ning “paberit määriv” protsess, 3,91 miljonit krooni.
Kõik hanked, mille maksumus on võrdne või ületab riigihanke piirmäärasid,“jooksevad kokku” riigihangete registrisse. Piirmääradest allapoole jäävate hangete kohta esitatakse registrile aruanne, millest on näha hanke tulemused.
“Riigihangete register on kujunenud ajalooürikuks, millest on näha, millistel hangetel pakkujana osalemisest oleme ilma jäänud,” märkis arileht.ee-le IT-firma juht, kes ei soovinud oma nime ettevõtte edasise tegevuse nimel avaldada. Tema sõnul võimaldavad uued piirmäärad ametnikel hanked vaikselt ära korraldada ning “mängida kätte” soovitud osapooltele.
“Mina, pakkujana, aga pean igal hommikul läbi kammima kõikide riigiasutuste, omavalitsuste ja ministeeriumide kodulehed,” märkis ettevõtja, kelle ettevõte on hangetest teadmatuse tõttu kõrvale jäänud.
Lisaks läbipaistvusele kannatab info jagamise killustatuse tõttu konkurents.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna nõuniku kohusetäitja Aime Võsu vaidleb vastu. Tema sõnul on juulist alates vaid üle kümnendiku hangetest jäänud alla 625 600-kroonise piirmäära. Üle selle summa on hankeid olnud 69,1%, ülejäänud 18,5% moodustasid eritingimustel korraldatavad hanked.
Võsu selgitusel oli piirmäärade tõstmise üheks eesmärgiks riigihangete korraldamisega kaasnevate kulude kokkuhoid. “Sageli ei kaalu konkurentsist saadav kasu üles seda kulu, mis piirmäära ületava hanke korraldamiseks kulub,” märkis Võsu.
Riik on niigi võtnud enda kanda kulutusi, mida teised riigid pole raatsinud teha. Eesti riigihangete registrite veebilahendust tuuakse teistele Euroopa riikidele eeskujuks, kuna enamikel liikmesriikidel seda polegi. “Ainuüksi kehtiva registri uuendus läks maksma üle 2,4 miljonit krooni ja sellele lisanduvad registri pidamise jooksvad kulud,” rääkis Võsu.
Võsu peab lahenduseks seda, kui mõni eraettevõtja võtaks ise vaevaks avada veebilehe, kus saaks tasu eest avaldada infot hangete kohta maksumusega alla riigihanke piirmäära.
IT-firma juhi sõnul poleks aga muud teha, kui riigihangete veebilehel sisalduks ka väiksemate hangete register, kuhu “läbipaistvad, avatud ja edumeelsed asutused saaksid oma kuulutused üles panna”.
Rahandusministeeriumi ametniku sõnul see aga nii lihtne pole. “Kui register avaldab teateid hangete kohta, ei saa seda teha suvalises vormis ja reegleid kehtestamata,” ütles Võsu.
Väljavõtted riigihankeseadusest:
§ 15. Piirmäärad
(1) Riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi riigihanke piirmäär) käesoleva seaduse tähenduses on:
1) 2007. aastal alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 30 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 190 000 eurot;
2) 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot.
§ 16. Menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel
(6) Soovist sõlmida hankeleping, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 20 000 eurot asjade või teenuste puhul või 130 000 eurot ehitustööde puhul, kui tegemist on käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankijaga, või ületab 40 000 eurot asjade või teenuste puhul või 250 000 eurot ehitustööde puhul, kui tegemist on § 10 lõikes 3 nimetatud hankijaga, kuid on madalam piirmäärast, millest alates tuleb vastaval hankijal korraldada hankemenetlus, teatab hankija oma veebilehel või veebilehe puudumisel kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes.
Rahandusministeeriumi seisukohti:
• Riigihangete registri esmane eesmärk on avaldada infot hangete kohta, mille maksumus on võrdne või ületab siseriikliku piirmäära.
• Eesti on üle võtnud riigihangete direktiivide põhimõtteid oma riigihangete seadusesse, samas on liikmesriikidel õigus kehtestada reeglid hangetele, mille eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelisi piirmäärasid.
• Registri kaudu edastatakse ka maksumuselt rahvusvaheliste piirmääradega võrdsete või seda ületavate hangete hanke teated ELi riigihangete andmebaasis avaldamiseks. Siseriiklikest piirmääradest madalama maksumusega hangete osas peavad hankijad silmas pidama riigihangete üldpõhimõtteid ja vastutavad hangetest teavitamise eest ise.
• Seaduse kohaselt peab piisava läbipaistvuse tagama siseriiklikest piirmääradest madalama maksumusega hangete kohta info avaldamine hankija veebilehel või kohaliku ehk maakondliku levikuga ajalehes – ühtlasi antakse nii ka rohkem võimalusi kohalikele väikestele ettevõtjatele.
• Uue riigihangete seaduse töötas välja töögrupp, kus osalesid avaliku sektori ning ettevõtjate esindajatena Eesti kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit.
Uudised
Riigihangetel osalemiseks…
Riigihangetel osalemiseks tuleb ettevõtjatel internetis surfata
Uuest aastast tõusnud riigihangete piirmäärad sunnivad kuni 625 600 kroonistel asjade ja teenuste hangetel osaleda soovivaid ettevõtjaid internetis surfama või maakonnalehti kokku ostma, üle Eesti nõuab see päris mitu väärtuslikku töötundi.
Alates uuest aastast võib hanget planeeriv riigiasutus või riigiettevõte 312 800 kuni 625 600 krooni suuruse asjade või teenuste hanke korraldada ära nii, et avaldab vastava teate oma kodulehel või maakonnalehes. Veel alates eelmise aasta maist oli laeks ehk riigihanke piirmääraks 469 200 krooni. Enne seda 312 800 krooni.
Ehitushangete puhul on selle aasta algusest piirmäär, millest alates tuleb läbida riigihanke hankemenetluse väidetavalt kulukas ning “paberit määriv” protsess, 3,91 miljonit krooni.
Kõik hanked, mille maksumus on võrdne või ületab riigihanke piirmäärasid,“jooksevad kokku” riigihangete registrisse. Piirmääradest allapoole jäävate hangete kohta esitatakse registrile aruanne, millest on näha hanke tulemused.
KuvaBanner(‘http://ebnr3.datanet.ee/banners//depozits_240x240_ee.swf?clickTAG=http://banners.epl.ee/adclick.php%3Fbannerid=1185%26zoneid=0%26source=%26dest=http%3A%2F%2Fwww.parex.lv%2Fcommon%2Fredirect_adv.php%3Fsrc%3DEE-Deposits-Epl-ee‘, ‘240’, ‘240’, 1);
</SCRIPT>
“Riigihangete register on kujunenud ajalooürikuks, millest on näha, millistel hangetel pakkujana osalemisest oleme ilma jäänud,” märkis arileht.ee-le IT-firma juht, kes ei soovinud oma nime ettevõtte edasise tegevuse nimel avaldada. Tema sõnul võimaldavad uued piirmäärad ametnikel hanked vaikselt ära korraldada ning “mängida kätte” soovitud osapooltele.
“Mina, pakkujana, aga pean igal hommikul läbi kammima kõikide riigiasutuste, omavalitsuste ja ministeeriumide kodulehed,” märkis ettevõtja, kelle ettevõte on hangetest teadmatuse tõttu kõrvale jäänud.
Lisaks läbipaistvusele kannatab info jagamise killustatuse tõttu konkurents.
Rahandusministeeriumi halduspoliitika osakonna nõuniku kohusetäitja Aime Võsu vaidleb vastu. Tema sõnul on juulist alates vaid üle kümnendiku hangetest jäänud alla 625 600-kroonise piirmäära. Üle selle summa on hankeid olnud 69,1%, ülejäänud 18,5% moodustasid eritingimustel korraldatavad hanked.
Võsu selgitusel oli piirmäärade tõstmise üheks eesmärgiks riigihangete korraldamisega kaasnevate kulude kokkuhoid. “Sageli ei kaalu konkurentsist saadav kasu üles seda kulu, mis piirmäära ületava hanke korraldamiseks kulub,” märkis Võsu.
Riik on niigi võtnud enda kanda kulutusi, mida teised riigid pole raatsinud teha. Eesti riigihangete registrite veebilahendust tuuakse teistele Euroopa riikidele eeskujuks, kuna enamikel liikmesriikidel seda polegi. “Ainuüksi kehtiva registri uuendus läks maksma üle 2,4 miljonit krooni ja sellele lisanduvad registri pidamise jooksvad kulud,” rääkis Võsu.
Võsu peab lahenduseks seda, kui mõni eraettevõtja võtaks ise vaevaks avada veebilehe, kus saaks tasu eest avaldada infot hangete kohta maksumusega alla riigihanke piirmäära.
IT-firma juhi sõnul poleks aga muud teha, kui riigihangete veebilehel sisalduks ka väiksemate hangete register, kuhu “läbipaistvad, avatud ja edumeelsed asutused saaksid oma kuulutused üles panna”.
Rahandusministeeriumi ametniku sõnul see aga nii lihtne pole. “Kui register avaldab teateid hangete kohta, ei saa seda teha suvalises vormis ja reegleid kehtestamata,” ütles Võsu.
Väljavõtted riigihankeseadusest:
§ 15. Piirmäärad
(1) Riigihanke hankemenetluse korraldamise, ehitustööde kontsessiooni andmise ja ideekonkursi korraldamise kohustuse maksumuse piirmäär (edaspidi riigihanke piirmäär) käesoleva seaduse tähenduses on:
1) 2007. aastal alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 30 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 190 000 eurot;
2) 2008. aastal ja hiljem alustatud riigihangete puhul asjade ja teenuste hankelepingu ning ideekonkursi korral 40 000 eurot, ehitustööde hankelepingu ja ehitustööde kontsessiooni korral 250 000 eurot.
§ 16. Menetlusreeglite kohaldamine hankelepingu sõlmimisel
(6) Soovist sõlmida hankeleping, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab 20 000 eurot asjade või teenuste puhul või 130 000 eurot ehitustööde puhul, kui tegemist on käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud hankijaga, või ületab 40 000 eurot asjade või teenuste puhul või 250 000 eurot ehitustööde puhul, kui tegemist on § 10 lõikes 3 nimetatud hankijaga, kuid on madalam piirmäärast, millest alates tuleb vastaval hankijal korraldada hankemenetlus, teatab hankija oma veebilehel või veebilehe puudumisel kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes.
Rahandusministeeriumi seisukohti:
• Riigihangete registri esmane eesmärk on avaldada infot hangete kohta, mille maksumus on võrdne või ületab siseriikliku piirmäära.
• Eesti on üle võtnud riigihangete direktiivide põhimõtteid oma riigihangete seadusesse, samas on liikmesriikidel õigus kehtestada reeglid hangetele, mille eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelisi piirmäärasid.
• Registri kaudu edastatakse ka maksumuselt rahvusvaheliste piirmääradega võrdsete või seda ületavate hangete hanke teated ELi riigihangete andmebaasis avaldamiseks. Siseriiklikest piirmääradest madalama maksumusega hangete osas peavad hankijad silmas pidama riigihangete üldpõhimõtteid ja vastutavad hangetest teavitamise eest ise.
• Seaduse kohaselt peab piisava läbipaistvuse tagama siseriiklikest piirmääradest madalama maksumusega hangete kohta info avaldamine hankija veebilehel või kohaliku ehk maakondliku levikuga ajalehes – ühtlasi antakse nii ka rohkem võimalusi kohalikele väikestele ettevõtjatele.
• Uue riigihangete seaduse töötas välja töögrupp, kus osalesid avaliku sektori ning ettevõtjate esindajatena Eesti kaubandus-tööstuskoda ja tööandjate keskliit.