Räimerohkus veab turul kalahinnad madalaks (VT)

Räimerohkus veab turul kalahinnad madalaks

Räimerohkus pingestab selle tuntud toidukõrvase turule toojate suhteid ja teeb kala kilohinna Rakvere turul madalamaks.

Möödunud sügisel tõusis räimekilo hind Rakvere turul kümne kroonini ja püsis sellel tasemel kuni maikuuni, mil räime hind järsult langes.

Rakvere turu kalamüüja Evi Tohv rääkis, et müüs eile ennelõunal Pärnust toodud räime viiekroonise kilohinnaga, sest ka kohalikust rannast toodud kala hind oli samasugune. “Ülemus käis vahepeal siin ja tegi niisuguse korralduse,” lausus ta.

Tohv ütles, et tema ja teisedki on lihtsalt müüjad ega tea pingestunud suhetest eriti midagi. “Mingit sõda siin praegu küll pole,” kinnitas kalamüüja.

Kohaliku ranna kala alati ei jätku

Vahetevahel, kui kaugemalt toodud kala napib, müüvad kalamüüjad ka kohalike kalurite püütud räime, kuid tema tähelepanekute järgi seda pidevalt pole. Millal pole tuul merel õigest suunast või mõni mu põhjus.

Praegu tuuakse Rakvere turule kala peamiselt Pärnust. Et see õigeks ajaks kohale jõuaks, tuleb välja sõita õhtu poole ööd. Toojaid seovad lepingud ja ettenähtud kogused on vaja välja osta.

Värske kalaga pole nii nagu paljude muude kaupadega. Seda praeguse palavaga järgmiseks päevaks jätta ei saa.

Rannakalur Heldur Tuus ütles, et hetkel on tõesti nii, et kala palju ja sellest lahti saamisega tegu. Räimetulek tänavu jäi isegi hiljemaks, kui tavaliselt.

Füüsilisest isikust ettevõtjana on Tuus huvitatud püütud kalast lahtisaamisest ja ta leidis, et keegi ei saa talle turuhindu dikteerida. “Mul jäi osa kalast hoopis mõrda, sest seda oli liiga palju ” ütles ta eile.

Ta arvas, et lugu pole üldsegi nii hull, ning asi hindadega kalaturul laabub varsti. Kalaturul on probleeme päris palju, sest enamasti pole tegu otsemüüjatega, vaid vahendajatega.

Räime üleküllus ei kesta kaua

Rakvere turule räime tarniv Raivo Vidder arvas, et asjale ei pruugi üldse tähelepanu pöörata, sest lugu võiks võrrelda üksikute lehmapidajatega, keda on näiteks võrratult rohkem, kui räime püüdvaid rannakalureid.

“Ühe-kahe lehma pidajadki realiseerivad oma toodangut ja keegi ei tõsta mingit lärmi,” lausus ta.

Vastupidiselt piima või mõnele muule tootjale ei tea kalur kunagi ette, kui palju tal kala püünistes on ja ära müüa tuleb.

Vidder ja ta kaaslased ei too värsket kala turule mitte ainult Pärnust, vaid ka Toilast ja mujaltki. Kaugemalt veoga peab aga alati suuremate kuludega arvestama.

“Me ei tea ju kunagi ette, millal rannakalurid oma kastidega tulevad, meie siht on, et värske kala oleks pidevalt müügil, inimestel tööd ja rahval värsket võtta,” leidis ta. “Usun, et me saame probleemist üle, sest niisugune kalaküllus ei kesta ilmselt üle kuu aja.”

Valdo Einmann
valdo@virumaateataja.ee

Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.