|
Neljapäeval ootab president Arnold Rüütel Kadriorgu paljude mõjukate organisatsioonide juhte, et need annaks oma allkirjad memorandumile Eesti ühiskondlikust kokkuleppest. Selline memorandum kujutaks endast katset Eesti järgmiste aastate poliitikat ette programmeerida, kindlustades mitmed esmatähtsad valdkonnad aastateks kindlaksmääratud eelarvega.
– – – – –
Presidendi nõunik Andra Veidemann tunnistab, et tänane memorandum on ennekõike kokkulepe kunagi kokkuleppele jõuda. Leppetekst ise on veel üldsõnaline, kuid üks selgemaid lõike seab sihiks riigieelarve põhiproportsioonid vähemalt viieks aastaks paika panna, mis peaks eeldatavasti tähendama seda, et mitmeid valdkondi hakataks rahastama ettemääratud eelarveprotsendi alusel. Presidendi nõunik Veidemanni teatel loodavad leppe algatajad, et konkreetsema lepeni jõutakse veel selle aasta jooksul, kuid täna loodetakse veenduda üksmeele olemasolus. Seetõttu vajaksid paljud eluvaldkonnad täiendavaid garantiisid.
“Ilmselt tõesti tuleks kõigepealt leppida kokku, et põhimõtteliselt oleme nõus seda teed minema, millist teed on mindud Iirimaal, Singapuris, Hollandis teatud küsimuste lahendamisel jne.”
Eile ringlusse läinud häguse sõnastusega tekst rõhutab vajadust sõlmida ühiskondlik lepe, et kindlustada kultuuri, hariduse, teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasv rahvatulust. Veidemanni sõnul on presidendile muret valmistanud ennekõike see, et haridusele tehtavad rahaeraldised on viimasel aastatel eelarves protsentuaalselt langenud.
“Üks põhjus on ka selles, et üks märksõna, mida president vastu võttis läbi paljude kohtumiste, on küsimus turvatundest ja räägitakse ennekõike just laiemas mõttes, sotsiaalsest turvatundest.”
Samm turvatunde suunas peaks olema ka uue keskpika riikliku arengukava koostamine, mis seaks sihid 4-6 aastaks. Allkirju odatakse kõigilt kuuelt riiklikult ülikoolilt, kaasatud on Teaduste Akadeemia, nii väike- kui ka suurettevõtjate assotsatsioonid, tööandjad ja ametiühingud, samuti pea kõik Riigikogu valimistel kandideerivad erakonnad. Ainsaks erandiks oli siin marginaalpoliitik Vello Leito juhitav eurovastane Iseseisvuspartei, kes teatas, et nemad alla ei kirjuta, kuna memorandumis sisaldub lõik, mis puudutab möödaminnes Euroopa Liitu minekut.
“Memorandum lähtub eeldusest, et Eestist saab Euroopa Liidu liige. Meie erakond lähtub eeldusest, et Eestist ei saa Euroopa Liidu liiget, seepärast ei saa me ka sellele alla kirjutada.“
Teine ja tõsisem tõrge üksmeeleleppe teel tekkis küsimuses, kellest peaks saama leppe väljatöötamise patroon. Esialgu ringlusse läinud memorandumiprojekt tegi ettepaneku patrooniks hakata Arnold Rüütlile. Peaminister Siim Kallas tegi ettepaneku panna ürituse etteotsa koguni kaks patrooni, kellest teine oleks ekspresident Lennart Meri.
Paraku paistab, et patrooniseisust ei taha ei Rüütel ega Meri. Rüütli põhjendusel on tegemist kollegiaalse ettevõtmisega, mis tähendab, et võrdsete lepe ei vaja patrooni. Raadio Vaba Euroopa andmetel andis Lennart Meri juba eile õhtul mõista, et Eesti rahvuslik kokkulepe on juba olemas ja see on tugev. Väljendub see kindlas kursis läände. Ühiskondliku leppe sihiks on ületada erimeelsusi, kuid Meri on avaldanud arvamust, et erimeelsuste hulgast sobiva lahenduse väljasõelumine on parlamendi töö. Tee ühiskondliku leppeni on jõudnud juba oma esimeste erimeelsusteni.
|
Uudised
Rahvusliku üksmeele konarlik kulg
Rahvusliku üksmeele konarlik kulg
Priit Simson – 19. veebruar, 2003 20:29
Neljapäeval ootab president Arnold Rüütel Kadriorgu paljude mõjukate organisatsioonide juhte, et need annaks oma allkirjad memorandumile Eesti ühiskondlikust kokkuleppest. Selline memorandum kujutaks endast katset Eesti järgmiste aastate poliitikat ette programmeerida, kindlustades mitmed esmatähtsad valdkonnad aastateks kindlaksmääratud eelarvega.
– – – – –
Presidendi nõunik Andra Veidemann tunnistab, et tänane memorandum on ennekõike kokkulepe kunagi kokkuleppele jõuda. Leppetekst ise on veel üldsõnaline, kuid üks selgemaid lõike seab sihiks riigieelarve põhiproportsioonid vähemalt viieks aastaks paika panna, mis peaks eeldatavasti tähendama seda, et mitmeid valdkondi hakataks rahastama ettemääratud eelarveprotsendi alusel. Presidendi nõunik Veidemanni teatel loodavad leppe algatajad, et konkreetsema lepeni jõutakse veel selle aasta jooksul, kuid täna loodetakse veenduda üksmeele olemasolus. Seetõttu vajaksid paljud eluvaldkonnad täiendavaid garantiisid.
“Ilmselt tõesti tuleks kõigepealt leppida kokku, et põhimõtteliselt oleme nõus seda teed minema, millist teed on mindud Iirimaal, Singapuris, Hollandis teatud küsimuste lahendamisel jne.”
Eile ringlusse läinud häguse sõnastusega tekst rõhutab vajadust sõlmida ühiskondlik lepe, et kindlustada kultuuri, hariduse, teadus- ja arendustegevuse rahastamise kasv rahvatulust. Veidemanni sõnul on presidendile muret valmistanud ennekõike see, et haridusele tehtavad rahaeraldised on viimasel aastatel eelarves protsentuaalselt langenud.
“Üks põhjus on ka selles, et üks märksõna, mida president vastu võttis läbi paljude kohtumiste, on küsimus turvatundest ja räägitakse ennekõike just laiemas mõttes, sotsiaalsest turvatundest.”
Samm turvatunde suunas peaks olema ka uue keskpika riikliku arengukava koostamine, mis seaks sihid 4-6 aastaks. Allkirju odatakse kõigilt kuuelt riiklikult ülikoolilt, kaasatud on Teaduste Akadeemia, nii väike- kui ka suurettevõtjate assotsatsioonid, tööandjad ja ametiühingud, samuti pea kõik Riigikogu valimistel kandideerivad erakonnad. Ainsaks erandiks oli siin marginaalpoliitik Vello Leito juhitav eurovastane Iseseisvuspartei, kes teatas, et nemad alla ei kirjuta, kuna memorandumis sisaldub lõik, mis puudutab möödaminnes Euroopa Liitu minekut.
“Memorandum lähtub eeldusest, et Eestist saab Euroopa Liidu liige. Meie erakond lähtub eeldusest, et Eestist ei saa Euroopa Liidu liiget, seepärast ei saa me ka sellele alla kirjutada.“
Teine ja tõsisem tõrge üksmeeleleppe teel tekkis küsimuses, kellest peaks saama leppe väljatöötamise patroon. Esialgu ringlusse läinud memorandumiprojekt tegi ettepaneku patrooniks hakata Arnold Rüütlile. Peaminister Siim Kallas tegi ettepaneku panna ürituse etteotsa koguni kaks patrooni, kellest teine oleks ekspresident Lennart Meri.
Paraku paistab, et patrooniseisust ei taha ei Rüütel ega Meri. Rüütli põhjendusel on tegemist kollegiaalse ettevõtmisega, mis tähendab, et võrdsete lepe ei vaja patrooni. Raadio Vaba Euroopa andmetel andis Lennart Meri juba eile õhtul mõista, et Eesti rahvuslik kokkulepe on juba olemas ja see on tugev. Väljendub see kindlas kursis läände. Ühiskondliku leppe sihiks on ületada erimeelsusi, kuid Meri on avaldanud arvamust, et erimeelsuste hulgast sobiva lahenduse väljasõelumine on parlamendi töö. Tee ühiskondliku leppeni on jõudnud juba oma esimeste erimeelsusteni.
Raadio Vaba Euroopa