Rahvamajast tulvab maarjalaste rõõmu
Rahvamaja kunstiline juht Eve Hein (vasakul) ja direktriss Mare Taar, taustaks maja ehituse eest seisnud Märt Meos ja Jakob Liiv. Foto: Avo Seidelberg |
Üheksakümnendat sünnipäeva tähistav Väike-Maarja rahvamaja on praegugi nagu eelnevate pikkade aastakümnete jooksul tulvil elurõõmu ja tegusust.
“Üks neiu küsis minult viis aastat tagasi tõemeeli, kas ma olen kogu selle aja siin ametis olnud,” rääkis Väike-Maarja rahvamaja direktriss Mare Taar säravi silmi oma 20-aastase ametiaja parimat nalja. “Vastasin, et olen küll. Siis sai küsija aru, et miski justkui ei klapi.”
Kultuur lainetab
Mare Taari sõnul on kogu Väike-Maarja 90 ja enamgi aastat kestnud kultuuritegevus olnud nii ergas ja järjepidev, et seda võib tõepoolest tajuda ühe katkematu voona.
“1912. aastal valmis Põllumeeste Seltsi maja,” tutvustas Mare Taar auväärse sünnipäevani jõudnud hoone ajalugu. “Nurgakivi pandi maikuus, detsembris olid juba avapidustused. Raha saadi annetustest ja laenudest. See oli tolle aja üks suuremaid ja märkimisväärsemaid seltsimaju.” Laenud saadi tasa seitsme aasta jooksul pidude korraldamisest ja saali väljaüürimisest.
“Kultuurielu oli Väike-Maarja mail hoogne, tegutsesid koorid ja puhkpilliorkester, tehti näitemängu.” Sellepärast võtsid ärksad mehed kirjamees Jakob Liivi ja koolijuht Märt Meosi vedamisel ette ehitada maja, kus saaks koos käia. Ja saab tänase päevani.
“Seisakuajad olid pärast I ja II maailmasõda,” rääkis Mare Taar. “Siis oli väike tagasiminek kultuurielus.”
Taari sõnul käib kultuurielu lainetena: kord on kõrgseisus puhkpill, kord rahvatants, kord näitemäng. “Muusikategevus on olnud küll ajast-aega aktiivne,” kinnitas ta. Praegu tegutsevad kõik ringid hoogsalt.
Lainetus käib Taari sõnul kultuuri sees igas mõttes: iga uue ürituse vastu on esialgu suur huvi, paari aasta pärast see vaibub. “Siis tuleb raske hetk üle elada, siis läheb jälle edasi. Või jääb soiku,” tähendas ta.
Koorijuhina oli legendaarne Arno Kasemaa, näitemäng läks hoogu Jullo ja Asta Talpsepa käe all, tantsurühmadele andis tegutsemishoo oma esimesele töökohale tulnud Maie Orav. Väike-Maarja rahva kultuurilises elus on oluline koht ka 30-aastasel pereklubil, kus käib rahvast lähedalt ja kaugelt.
Pillikeel annab energiat
Tänases Väike-Maarja Rahvamajas on direktrissi kõrval ametis kunstiline juht Eve Hein, dekoraator Mary Tammet ja maja perenaine Terje Sikk ning tegutseb 24 kollektiivi beebikoolist ja laste show-ringist peotantsukursuste ja memmede estraadini. Tegevuses lööb kaasa 480 inimest. “Praegu lööb üle vabariigi laineid meie pasunakoor,” alustas Mare Taar ja kiitis siis järjepanu kõiki taidlusrühmi.
Taidlejatele on kõige pingelisemad esinemised iga-aastased Pandivere päevad ja taidlejate päevad, kus laulukoor võib hoops tantsunumbriga välja tulla. Praegu on Väike-Maarja eakas rahvamajas eriti moes igakuised stiilipeod.
Traditsiooniks on saanud, et maakondlik memme-taadi kevadpidu peetakse just Väike-Maarja rahvamajas, järjepidev on ka näituste korraldamine ning laste lauluvõistlus Popp Tipp Täpp.
“Inimene vajab vaimuelu. See ühine keel, laulu-, näitemängu- või pillikeel seob neid, annab energiat,” rääkis Mare Taar.
Rahvamaja kunstiline juht Eve Hein ütles, et võib oma teisel ametiaastal kinnitada: kultuuritöö on huvitav ja tegemist väärt. “Siin on fantastilised taidlejad,” kiitis Hein.
“Rahvamaja peab olema kaunis igas mõttes, pakkuma silmailu ja hingeilu ning olema ka hariv,” võttis Mare Taar kokku sajandile läheneva rahvamaja mõtte.
Väike-Maarja rahvamaja tähistab 90. sünnipäeva lastepeoga 29. novembril, juubelikontserdi ja peoõhtuga 7. detsembril ja balliga 14. detsembril.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Rahvamajast tulvab maarjalaste rõõmu
Rahvamajast tulvab maarjalaste rõõmu
Rahvamaja kunstiline juht Eve Hein (vasakul) ja direktriss Mare Taar, taustaks maja ehituse eest seisnud Märt Meos ja Jakob Liiv. Foto: Avo Seidelberg
Üheksakümnendat sünnipäeva tähistav Väike-Maarja rahvamaja on praegugi nagu eelnevate pikkade aastakümnete jooksul tulvil elurõõmu ja tegusust.
“Üks neiu küsis minult viis aastat tagasi tõemeeli, kas ma olen kogu selle aja siin ametis olnud,” rääkis Väike-Maarja rahvamaja direktriss Mare Taar säravi silmi oma 20-aastase ametiaja parimat nalja. “Vastasin, et olen küll. Siis sai küsija aru, et miski justkui ei klapi.”
Kultuur lainetab
Mare Taari sõnul on kogu Väike-Maarja 90 ja enamgi aastat kestnud kultuuritegevus olnud nii ergas ja järjepidev, et seda võib tõepoolest tajuda ühe katkematu voona.
“1912. aastal valmis Põllumeeste Seltsi maja,” tutvustas Mare Taar auväärse sünnipäevani jõudnud hoone ajalugu. “Nurgakivi pandi maikuus, detsembris olid juba avapidustused. Raha saadi annetustest ja laenudest. See oli tolle aja üks suuremaid ja märkimisväärsemaid seltsimaju.” Laenud saadi tasa seitsme aasta jooksul pidude korraldamisest ja saali väljaüürimisest.
“Kultuurielu oli Väike-Maarja mail hoogne, tegutsesid koorid ja puhkpilliorkester, tehti näitemängu.” Sellepärast võtsid ärksad mehed kirjamees Jakob Liivi ja koolijuht Märt Meosi vedamisel ette ehitada maja, kus saaks koos käia. Ja saab tänase päevani.
“Seisakuajad olid pärast I ja II maailmasõda,” rääkis Mare Taar. “Siis oli väike tagasiminek kultuurielus.”
Taari sõnul käib kultuurielu lainetena: kord on kõrgseisus puhkpill, kord rahvatants, kord näitemäng. “Muusikategevus on olnud küll ajast-aega aktiivne,” kinnitas ta. Praegu tegutsevad kõik ringid hoogsalt.
Lainetus käib Taari sõnul kultuuri sees igas mõttes: iga uue ürituse vastu on esialgu suur huvi, paari aasta pärast see vaibub. “Siis tuleb raske hetk üle elada, siis läheb jälle edasi. Või jääb soiku,” tähendas ta.
Koorijuhina oli legendaarne Arno Kasemaa, näitemäng läks hoogu Jullo ja Asta Talpsepa käe all, tantsurühmadele andis tegutsemishoo oma esimesele töökohale tulnud Maie Orav. Väike-Maarja rahva kultuurilises elus on oluline koht ka 30-aastasel pereklubil, kus käib rahvast lähedalt ja kaugelt.
Pillikeel annab energiat
Tänases Väike-Maarja Rahvamajas on direktrissi kõrval ametis kunstiline juht Eve Hein, dekoraator Mary Tammet ja maja perenaine Terje Sikk ning tegutseb 24 kollektiivi beebikoolist ja laste show-ringist peotantsukursuste ja memmede estraadini. Tegevuses lööb kaasa 480 inimest. “Praegu lööb üle vabariigi laineid meie pasunakoor,” alustas Mare Taar ja kiitis siis järjepanu kõiki taidlusrühmi.
Taidlejatele on kõige pingelisemad esinemised iga-aastased Pandivere päevad ja taidlejate päevad, kus laulukoor võib hoops tantsunumbriga välja tulla. Praegu on Väike-Maarja eakas rahvamajas eriti moes igakuised stiilipeod.
Traditsiooniks on saanud, et maakondlik memme-taadi kevadpidu peetakse just Väike-Maarja rahvamajas, järjepidev on ka näituste korraldamine ning laste lauluvõistlus Popp Tipp Täpp.
“Inimene vajab vaimuelu. See ühine keel, laulu-, näitemängu- või pillikeel seob neid, annab energiat,” rääkis Mare Taar.
Rahvamaja kunstiline juht Eve Hein ütles, et võib oma teisel ametiaastal kinnitada: kultuuritöö on huvitav ja tegemist väärt. “Siin on fantastilised taidlejad,” kiitis Hein.
“Rahvamaja peab olema kaunis igas mõttes, pakkuma silmailu ja hingeilu ning olema ka hariv,” võttis Mare Taar kokku sajandile läheneva rahvamaja mõtte.
Väike-Maarja rahvamaja tähistab 90. sünnipäeva lastepeoga 29. novembril, juubelikontserdi ja peoõhtuga 7. detsembril ja balliga 14. detsembril.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee