 Venemaal toimuvad suurimad sõjalised õppused pärast nõukogude aega
Vaatlejad näevad õppustes nii taastuva Vene sõjajõu kui ka Putini jõuilmutust
|
 |
|
Vene president Vladimir Putin on koos kaitseminister Sergei Ivanovi (vasakul) ja merelae-vastiku ülemjuhataja Vladimir Kurojedoviga (paremalt esimene) saabunud tuumaallveelaeva Arhangelsk juurde, mille pardal ta jälgis Barentsi merel sõjalisi õppusi.
Foto: Reuters |
|
Venemaal toimuvad mõnel hinnangul koguni viimase paari aastakümne kõige ulatuslikumad sõjalised õppused, millesse on haaratud kõik kuus sõjaväeringkonda, kõik väeliigid ning ka president Vladimir Putin.
Esmaspäeva õhtul astus mereväeohvitseri mundrisse riietunud Putin tuumaallveelaeva Arhangelsk pardale, vaatas selle üle, arutas juhtkonnaga õp-puste plaani ja istus koos meeskonnaga õhtusöögilauda. Selleks ajaks oli 20 mandritevahelise tuumaraketiga relvastatud allveelaev juba Barentsi merele sõitnud ning president jäi pardale seltsiks ja õppusi jälgima eilse pärastlõunani.
Vene meedias on toimuvat kirjeldatud suurimate väeõp-pustena nõukogude päevist saadik. Nii mõnigi kommentaator on hinnanud neid Venemaa taastärkava jõu näitamiseks välismaale ning seostanud ka vähem kui kuu aja pärast toimuvate presidendivalimistega. Vene telekanaleis ulatuslikku kajastamist leidnud õppused peaksid kasvatama Putini niigi suurt populaarsust, kindlustades tema imidþit Vene sõjalise võimsuse taastajana, oletavad vaatlejad.
Raketikatsetus Putini pilgu all ebaõnnestus
Kuid riigi kindralstaabi ülema asetäitja Juri Balujevski kinnitusel on tegu iga-aastaste õppustega, mis ei ole suurimad pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kindrali sõnul on õppused mõeldud peamiselt relvajõudude juhtivkoosseisule, seda juhivad kindralstaabi ülem Anatoli Kvaðnin ja kaitseminister Sergei Ivanov, vägesid kaasatavat minimaalselt. Ühtlasi lükkas Balujevski AFP/BNS-i teatel tagasi ajakirjanduse väited, mille kohaselt osalevat ma-nöövrites reservväelased, samuti 9000 maavägede sõdurit, 250 tanki ning 500 soomusmasinat.
Õppused saavutasid kulminatsiooni sel nädalal, kui Põhjalaevastiku kümme sõjalaeva ja kuus tuumaallveelaeva – sealhulgas Arhangelsk president Putiniga pardal – läksid merele. Mitmelt poolt Venemaal, näiteks üsna kaugelt Saraatovi piirkonnast Volga ääres, tõusid õhku strateegilised pommitajad, võttes suuna Barentsi merele ja osaledes seal tiibrakettide katsetustel.
Ajalehe Kommersant teatel käis Putin ka Plesetski kosmo-droomil, kus tema silme all startis mandritevaheline ballistiline rakett Topol, küll ilma tuuma-lõhkepeata.
Eile aga osa katsetustest eba-õnnestus: tuumaallveelaevalt Novomoskovsk nurjus kahe ballistilise raketi väljatulistamine, kuna satelliit blokeeris signaali raketi stardikorraldusega, teatas infoallikas Põhjalaevastiku juhatusest, täpsustamata Interfaxile blokeeringu põhjust.
Press meenutab tuumasõja simulatsioone
Vene väejuhatus ja ka valitsusametnikud on kinnitanud, et säärased relvakatsetused ei ole mõeldud ähvardusemaigulistena ega ka ühestki konkreetsest riigist lähtuva ohu tõrjumise harjutamisena. Pressis levinud lugusid, et ulatuslikud õppused meenutavad nõukogudeaegseid simulatsioone üleüldisest tuumasõjast USA-ga, on väejuhatus nimetanud jaburaks.
Nii näiteks lükkas kindral-staabi aseülem Balujevski tagasi ajakirjanduses väidetu, et tuumapommitajad heidavad Atlandi ookeani raketiimitatsioone, mis kutsuks esile ägeda protesti USA-lt ja NATO-lt. Balujevski sõnas, et vastavalt strateegilise (ehk tuuma-) relvastuse vähendamise lepingule teavitas Venemaa USA-d kavandatavatest õppustest. “Venemaa ei ole saanud Ühendriikidelt mingeid avaldusi rikkumiste kohta käimasolevatel strateegilistel staabiõppustel,” ütles ta.
Kindral rõhutas, et õppuste eesmärk on “ära hoida agressiooni ja sõjalist survet Venemaale”, vahendas BNS välis-agentuuride teateid. Samuti nimetas ta eripäraks seda, et õp-puste raames kontrollitakse teadusuuringute ja järelduste paikapidavust, et luua strateegilisi jõude ja süsteeme, mis oleksid võimelised kindlustama asüm-meetrilisi meetmeid olemasolevate õhutõrjesüsteemide tegevuse vastu.
|
Uudised
Putin allveelaevas Vene väeõppustel
Putin allveelaevas Vene väeõppustel
Kaivo Kopli, 18.02.2004
Foto: Reuters
Venemaal toimuvad mõnel hinnangul koguni viimase paari aastakümne kõige ulatuslikumad sõjalised õppused, millesse on haaratud kõik kuus sõjaväeringkonda, kõik väeliigid ning ka president Vladimir Putin.
Esmaspäeva õhtul astus mereväeohvitseri mundrisse riietunud Putin tuumaallveelaeva Arhangelsk pardale, vaatas selle üle, arutas juhtkonnaga õp-puste plaani ja istus koos meeskonnaga õhtusöögilauda. Selleks ajaks oli 20 mandritevahelise tuumaraketiga relvastatud allveelaev juba Barentsi merele sõitnud ning president jäi pardale seltsiks ja õppusi jälgima eilse pärastlõunani.
Vene meedias on toimuvat kirjeldatud suurimate väeõp-pustena nõukogude päevist saadik. Nii mõnigi kommentaator on hinnanud neid Venemaa taastärkava jõu näitamiseks välismaale ning seostanud ka vähem kui kuu aja pärast toimuvate presidendivalimistega. Vene telekanaleis ulatuslikku kajastamist leidnud õppused peaksid kasvatama Putini niigi suurt populaarsust, kindlustades tema imidþit Vene sõjalise võimsuse taastajana, oletavad vaatlejad.
Raketikatsetus Putini pilgu all ebaõnnestus
Kuid riigi kindralstaabi ülema asetäitja Juri Balujevski kinnitusel on tegu iga-aastaste õppustega, mis ei ole suurimad pärast Nõukogude Liidu lagunemist. Kindrali sõnul on õppused mõeldud peamiselt relvajõudude juhtivkoosseisule, seda juhivad kindralstaabi ülem Anatoli Kvaðnin ja kaitseminister Sergei Ivanov, vägesid kaasatavat minimaalselt. Ühtlasi lükkas Balujevski AFP/BNS-i teatel tagasi ajakirjanduse väited, mille kohaselt osalevat ma-nöövrites reservväelased, samuti 9000 maavägede sõdurit, 250 tanki ning 500 soomusmasinat.
Õppused saavutasid kulminatsiooni sel nädalal, kui Põhjalaevastiku kümme sõjalaeva ja kuus tuumaallveelaeva – sealhulgas Arhangelsk president Putiniga pardal – läksid merele. Mitmelt poolt Venemaal, näiteks üsna kaugelt Saraatovi piirkonnast Volga ääres, tõusid õhku strateegilised pommitajad, võttes suuna Barentsi merele ja osaledes seal tiibrakettide katsetustel.
Ajalehe Kommersant teatel käis Putin ka Plesetski kosmo-droomil, kus tema silme all startis mandritevaheline ballistiline rakett Topol, küll ilma tuuma-lõhkepeata.
Eile aga osa katsetustest eba-õnnestus: tuumaallveelaevalt Novomoskovsk nurjus kahe ballistilise raketi väljatulistamine, kuna satelliit blokeeris signaali raketi stardikorraldusega, teatas infoallikas Põhjalaevastiku juhatusest, täpsustamata Interfaxile blokeeringu põhjust.
Press meenutab tuumasõja simulatsioone
Vene väejuhatus ja ka valitsusametnikud on kinnitanud, et säärased relvakatsetused ei ole mõeldud ähvardusemaigulistena ega ka ühestki konkreetsest riigist lähtuva ohu tõrjumise harjutamisena. Pressis levinud lugusid, et ulatuslikud õppused meenutavad nõukogudeaegseid simulatsioone üleüldisest tuumasõjast USA-ga, on väejuhatus nimetanud jaburaks.
Nii näiteks lükkas kindral-staabi aseülem Balujevski tagasi ajakirjanduses väidetu, et tuumapommitajad heidavad Atlandi ookeani raketiimitatsioone, mis kutsuks esile ägeda protesti USA-lt ja NATO-lt. Balujevski sõnas, et vastavalt strateegilise (ehk tuuma-) relvastuse vähendamise lepingule teavitas Venemaa USA-d kavandatavatest õppustest. “Venemaa ei ole saanud Ühendriikidelt mingeid avaldusi rikkumiste kohta käimasolevatel strateegilistel staabiõppustel,” ütles ta.
Kindral rõhutas, et õppuste eesmärk on “ära hoida agressiooni ja sõjalist survet Venemaale”, vahendas BNS välis-agentuuride teateid. Samuti nimetas ta eripäraks seda, et õp-puste raames kontrollitakse teadusuuringute ja järelduste paikapidavust, et luua strateegilisi jõude ja süsteeme, mis oleksid võimelised kindlustama asüm-meetrilisi meetmeid olemasolevate õhutõrjesüsteemide tegevuse vastu.