President Arnold Rüütel esitas parteidele valimisspikri
Kolmapäev 27.11.2002
President Arnold Rüütel (pildil) pakkus eile Riigikogu valimisi välja kuulutades kõigile erakondadele kampaaniaks välja üheksa arutlusteemat, mille valimisvankri ette rakendamisse suhtuvad poliitikud aga ettevaatlikult.
«Et Riigikogu valimistel ei korduks see, mille tunnistajateks olime kohalike omavalitsuste valimistel, kus erakondade ja rahva vaheline dialoog taandus sageli vaid reklaamibüroode ja mainekujundusfirmade omavaheliseks jõukatsumiseks,» ütles Rüütel pärast seda, kui oli teatanud, et parlamendivalimised tulevad 2. märtsil.
Rüütli pakutud üheksa teemat hõlmavad probleeme maa säästlikust kasutamisest ja rahvuskultuuri edendamisest kuni rahva võõrandumiseni võimust ja võitlusest kuritegevusega.
Parteid lubavad mõelda
Ühe võimupartei, Keskerakonna aseesimees Peeter Kreitzberg nimetas eile Rüütli väljapakutud üheksat teemat filosoofilisteks, millest mitmed hakkavad valimiskampaanias kindlasti kõlama.
«Kuid erakonnad on autonoomsed ja suveräänsed ning igaüks püstitab ise oma teemad,» ei pidanud ta tõenäoliseks, et poliitikud presidendi pakutut spikrina kasutavad.
Isamaaliidu aseesimees Mart Nutt hindas, et valimiskampaania kandvaks talaks kujunevad jooksva päevapoliitikaga seotud probleemid. «Näiteks maksuküsimused,» täpsustas ta. «Kindlasti aga suhtuvad kõik erakonnad lugupidamisega presidendi tõstatatud teemadesse ja üritavad neile ka oma vastuse anda.»
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen kinnitas, et ühelgi erakonnal ei jätku jaksu üheksat teemat läbi kogu valimiskampaania ülal hoida. «Presidendi väljapakutu katab kõik eluvaldkonnad, ja ükskõik, millest me valimiste eel ei räägiks, me oleme kaudselt arvestanud tema mõtteid,» sõnas Atonen.
Res Publica esimehe Juhan Partsi hinnangul näitavad Rüütli pakutud teemad, et president teab Eesti riigi muresid. Tõenäoliselt räägivad erakonnad samadest probleemidest oma valimis- ja valitsemisprogrammides, oletas Parts.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan nõustus kõhklemata president Rüütli kõnepunktid oma valimisloosungisse kirjutama. «Väga õige! Meil on kõik need teemad valimisplatvormis, pühapäeval hakkame volikogus viimistlema,» deklareeris Reiljan.
Mõõdukate aseesimees Katrin Saks ütles, et nii president kui erakonnad lähtuvad oma tegevust kavandades tänase Eesti elu probleemidest, mida presidendi punktid väga hästi kajastavad. «Need on just teemad, millega ka meie tegeleme,» kinnitas ta.
Kord võib veel muutuda
Valimiskampaania saab tõenäoliselt alata uuel nädalal. Homme annab siseministeerium vabariigi valimiskomisjonile üle andmed valijate arvu kohta maakondades 1. novembri seisuga ning valimiskomisjon jaotab nende andmete põhjal oma reedesel koosolekul ametlikult Riigikogu mandaadid valimisringkondade vahel.
Vastavalt seadusele algab kandidaatide registreerimine sellest järgneval tööpäeval, mis on esmaspäev. Erakonnad saavad oma nimekirju ja üksikkandidaadid iseendid esitada 16. jaanuarini, mil valimisteni jääb 45 päeva.
Valimiste ametlik väljakuulutamine ei lõpeta aga veel spekulatsioone valimissüsteemi muutmise üle vahetult enne valimisi. Näiteks on Riigikogu menetluses kahe Keskerakonna saadiku eelnõu Tallinnas senise kolme valimisringkonna asemel ühe suure ringkonna moodustamiseks. Siim Kallase valitsus lükkas eile selle kohta seisukoha andmise edasi, pidades vajalikuks koalitsioonisisest arutelu. Samuti on parlamendis Isamaaliidu eelnõu kandidaatide ümberreastamiseks vastavalt saadud häälte arvule, mille debatis on vaetud isegi valimistulemuse väljaselgitamise peamiste arvutuspõhimõtete ümbertegemist.
Kuigi valimissüsteemi muutmine kampaania ajal võib asjatundjate hinnangul tuua probleeme valimiste korraldamises, ei ole seadustes keeldu, mis välistaks muutused isegi pärast presidendi otsust valimised välja kuulutada.
President soovitab
Riigipea poolt valimisteks kampaaniateemade väljapakkumine pole Eestis olnud päris tavaline, kuid eelmiste parlamendivalimiste eel kuulutas toonane president Lennart Meri valimised välja ETV otse-eetris ja pidas seal mahuka kõne nelja soovitusega, mida valimistel silmas pidada.
Rüütel 2002
• Kuidas ületada Eesti ühiskonda ähvardavat demograafilist kriisi?
• Kuidas ühendada liberaalne turumajandus sotsiaalsete tagatiste laialdase võrguga?
• Milliseid otsustavaid samme vajab haridussüsteem Eesti jätkusuutlikkuse kindlustamiseks?
• Kuidas tagada maa säästlik ja otstarbekohane kasutamine kapitali vaba liikumise tingimustes?
• Kuidas hoida Eesti traditsioonilist ja eestilikku elulaadi taasloovat keskkonda?
• Mida tuleks teha rahvuskultuuri heaks odava massikultuuri pealetungi tingimustes?
• Kuidas taastada viimastel aastatel järsult vähenenud usaldus rahva ja tema esindusorgani vahel?
• Millised meetmed tagaksid Eesti enda elanike, aga samuti meie külaliste turvalisuse?
• Kuidas suurendada Eesti ühiskonna sidusust?
Meri 1999
• Nõudke kandidaatidelt eelkõige küpsust välis- ja kaitsepoliitikas.
• Esitage küsimusi julgelt ja nõudlikult – võim on valijate käes.
• Vältige stagnatsiooniohtu – riik vajab ideederikast juhtimist.
• Ärge uskuge sõnu, uskuge tegusid.
Allikad: president Rüütel; Meri esinemine 1.12.1999
Argo Ideon, Toomas Sildamuudised@postimees.ee
Uudised
President Arnold Rüütel esitas parteidele valimisspikri
President Arnold Rüütel esitas parteidele valimisspikri
Kolmapäev 27.11.2002
«Et Riigikogu valimistel ei korduks see, mille tunnistajateks olime kohalike omavalitsuste valimistel, kus erakondade ja rahva vaheline dialoog taandus sageli vaid reklaamibüroode ja mainekujundusfirmade omavaheliseks jõukatsumiseks,» ütles Rüütel pärast seda, kui oli teatanud, et parlamendivalimised tulevad 2. märtsil.
Rüütli pakutud üheksa teemat hõlmavad probleeme maa säästlikust kasutamisest ja rahvuskultuuri edendamisest kuni rahva võõrandumiseni võimust ja võitlusest kuritegevusega.
Parteid lubavad mõelda
Ühe võimupartei, Keskerakonna aseesimees Peeter Kreitzberg nimetas eile Rüütli väljapakutud üheksat teemat filosoofilisteks, millest mitmed hakkavad valimiskampaanias kindlasti kõlama.
«Kuid erakonnad on autonoomsed ja suveräänsed ning igaüks püstitab ise oma teemad,» ei pidanud ta tõenäoliseks, et poliitikud presidendi pakutut spikrina kasutavad.
Isamaaliidu aseesimees Mart Nutt hindas, et valimiskampaania kandvaks talaks kujunevad jooksva päevapoliitikaga seotud probleemid. «Näiteks maksuküsimused,» täpsustas ta. «Kindlasti aga suhtuvad kõik erakonnad lugupidamisega presidendi tõstatatud teemadesse ja üritavad neile ka oma vastuse anda.»
Reformierakonna aseesimees Meelis Atonen kinnitas, et ühelgi erakonnal ei jätku jaksu üheksat teemat läbi kogu valimiskampaania ülal hoida. «Presidendi väljapakutu katab kõik eluvaldkonnad, ja ükskõik, millest me valimiste eel ei räägiks, me oleme kaudselt arvestanud tema mõtteid,» sõnas Atonen.
Res Publica esimehe Juhan Partsi hinnangul näitavad Rüütli pakutud teemad, et president teab Eesti riigi muresid. Tõenäoliselt räägivad erakonnad samadest probleemidest oma valimis- ja valitsemisprogrammides, oletas Parts.
Rahvaliidu esimees Villu Reiljan nõustus kõhklemata president Rüütli kõnepunktid oma valimisloosungisse kirjutama. «Väga õige! Meil on kõik need teemad valimisplatvormis, pühapäeval hakkame volikogus viimistlema,» deklareeris Reiljan.
Mõõdukate aseesimees Katrin Saks ütles, et nii president kui erakonnad lähtuvad oma tegevust kavandades tänase Eesti elu probleemidest, mida presidendi punktid väga hästi kajastavad. «Need on just teemad, millega ka meie tegeleme,» kinnitas ta.
Kord võib veel muutuda
Valimiskampaania saab tõenäoliselt alata uuel nädalal. Homme annab siseministeerium vabariigi valimiskomisjonile üle andmed valijate arvu kohta maakondades 1. novembri seisuga ning valimiskomisjon jaotab nende andmete põhjal oma reedesel koosolekul ametlikult Riigikogu mandaadid valimisringkondade vahel.
Vastavalt seadusele algab kandidaatide registreerimine sellest järgneval tööpäeval, mis on esmaspäev. Erakonnad saavad oma nimekirju ja üksikkandidaadid iseendid esitada 16. jaanuarini, mil valimisteni jääb 45 päeva.
Valimiste ametlik väljakuulutamine ei lõpeta aga veel spekulatsioone valimissüsteemi muutmise üle vahetult enne valimisi. Näiteks on Riigikogu menetluses kahe Keskerakonna saadiku eelnõu Tallinnas senise kolme valimisringkonna asemel ühe suure ringkonna moodustamiseks. Siim Kallase valitsus lükkas eile selle kohta seisukoha andmise edasi, pidades vajalikuks koalitsioonisisest arutelu. Samuti on parlamendis Isamaaliidu eelnõu kandidaatide ümberreastamiseks vastavalt saadud häälte arvule, mille debatis on vaetud isegi valimistulemuse väljaselgitamise peamiste arvutuspõhimõtete ümbertegemist.
Kuigi valimissüsteemi muutmine kampaania ajal võib asjatundjate hinnangul tuua probleeme valimiste korraldamises, ei ole seadustes keeldu, mis välistaks muutused isegi pärast presidendi otsust valimised välja kuulutada.
Argo Ideon, Toomas Sildamuudised@postimees.ee