Põuane Porkuni järv ….

 

Põud kuivatas Porkuni järve
27.09.2006 00:01Eva Klaas, reporter

Suvine põud on kuivatanud Porkuni järve nii, et seal vesi peaaegu puudub. Selline olukord mõjub hukutavalt seal elavatele kaladele.

MTÜ Porkuni juhatuse esimees Ain Aasa ütles, et Porkuni järvega on see paha asi, et veesilm kipub põuastel aastatel kuivama.

“Tavaliselt on see juhtunud siiski talvel või vastu talve,” ütles Aasa, kelle sõnul on tänavune veekogu kuivamine juba suve lõpus tavatu.

“See suvi on aga ka erakordselt kuiv olnud, suvel ei ole Porkunis peaaegu sadanudki,” lausus Aasa.

Porkuni_3.jpg:

Vaade läbi truubi Porkuni järvele, kus pärast põuast suve vett peaaegu ei olegi. Foto: Tairo Lutter

Tamsalu valla elanik, kes oma elu esimesed seitse aastat elas Porkunis, rääkis, et Valgejõgi, mis algab Porkuni järvest, madala veetaseme tõttu truupide kaudu järvest vett ei saa.

Valgejõgi kuivab

“Tekkinud on täiesti absurdne olukord, kus Valgejõe säng väljavoolu kohal Porkuni järvest on täiesti veeta. Palja jalaga võib kõndida mööda jõesängi,” rääkis mees.

Ta mäletab, et kui ta oli pisike poiss, oli kevaditi Valgejões vett üle pea, nii sai

jõelähte kohal vabalt parvetada.

Keskkonnakaitsja Ilme Post lausus, et Porkuni järve peamiseks kuivamise põhjuseks on tõsiasi, et väga madalaks jäänud põhjaveetase ei suuda veesoonte ja tõusuallikate kaudu järve enam toita ning oma töö on teinud ka vee auramine.

“Kaldalt paistab vaid pahaendeliselt valendav järvepõhi, sinist veepeeglit on veel vaid üksikute laikudena.

Esimesel pilgul tundus, nagu oleks tegu soolajärvega – põhi on ookerjas-valge. Järve põhja teevad valgeks kuivanud lubjarikkad mändvetikad, mis katavad järve põhja roheliste padjanditena.

Nende vahel oli noortel kaladel turvaline ja toidurikas elupaik, siit ka järve kalarikkuse põhjus ja saladus,” rääkis Post.

Ilme Post nentis, et praegune olukord on vee-elustikule hukutav.

Kui kalad veel kusagile koguneda saavad, siis on need kraavid, mis kaevati mõne aasta eest, kui ankurdati saari järve põhja.

Tema sõnul tiirutavad järve kohal kerget saaki lantivad hallhaigrud.

Post märkis, et seni on järve enim kimbutanud talvine veemiinimum, nii oli järv kuiv 2003. aasta kevadeks ja ka sel aastal.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg nentis, et tänavu oli järve veetase eriti madal juba suvel.

“Juulis olime hädas tünnisõidu korraldamisega ning pidime paigaldama lisasilla,” märkis Uudeberg, kes lisas, et toona oli normaalsest veetasemest puudu peaaegu 80 sentimeetrit.

Uudeberg ütles, et olukord on keeruline just kalade jaoks. Tema sõnul praegu veel järve keskel kuigi palju vett on, kuid madalas vees elavad kalad on kerge saak lindudele.

Kalad on ohus

“Karta aga on, et talv mõjub neile hukutavalt,” oli vallavanem kurb. Tema ütlust mööda hetkel kalade ümberasustamist kavas ei ole.

Ain Aasa lootis, et ehk oktoobris ilm muutub ning veetase tõuseb, kuid arvas siiski, et kalade jaoks on ajaolud rasked.

Ilme Post leidis, et ega vee-elustiku kaitseks praegu midagi väga palju ära teha ei saa ning tuleb oodata, mida teeb loodus.

Ta ütles, et järve täitumine ei saa olla väga kiire, sest enne peab vesi jõudma veesoontesse.

Virumaa Teataja