Politsei eksitus päästis juhi karistusest
 Tarmo Õuemaa
 Protokollide järgi rikkus sama autoga korraga reegleid kaks juhti
Prokurör nimetab politsei eksimust lolluseks
|
 |
|
Purjus peaga autojuhtimises süüdistatud Georg Gross peab juhtunut politseinike isiklikuks vihaks. “Politsei kui süsteemi vastu pole mul midagi. Usun, et seal töötab palju normaalseid inimesi,” lisas ta.
Foto: Toomas Volmer |
|
Suurärimees Oleg Grossi poeg, purjus peaga autojuhtimises süüdistatud Georg Gross pääses politseinike vea tõttu kriminaalkaristusest.
15. veebruari öösel veidi enne kella nelja märkasid Rakvere politseinikud Aivar Saare ja Meelis Kivirand linna vahel kihutavat halli Volkswagen Golfi. Kui politseinikud peatunud autole järele jõudsid, nägid nad, kuidas juht ronis juhiistmelt tagumise istme keskele. Tagaistmelt kahe sõbra vahelt said politseinikud kätte keskmises joobes juhiloata Georg Grossi, kellel on kehtiv karistus purjuspäi sõitmise eest.
Ometi pidi prokurör paluma mõni kuu hiljem Georg Grossi õigeksmõistmist, sest politsei oli koostanud samal ajal sama autoga juhiloata sõitmise eest väärteoprotokolli ka teisele mehele. “Ma poleks ise selle peale tulnudki, et küsida, kas kellelegi autosolijaist on veel protokoll tehtud. Sellise lolluse peale lihtsalt ei tule,” kommenteeris kohtus politseinike teguviisi prokurör Aita Ploom.
“Võta süü enda peale!”
Politseinik Aivar Saar kirjutas oma ettekandes, et Volkswageni kiirus oli suur ja sõidustiil agressiivne, seepärast sõitsid nad autole ka järele. Kui politseinikud Volkswagenile järele jõudsid, jäi see nende sõiduki suhtes nurgeti. “Volkswageni tagaklaasid olid tumedad, kuid vastu valgust oli näha, kuidas juht lahkus oma kohalt ja istus taha keskele. Inspektor Kivirand oli juba autost väljas ja avas juhiukse. Samal ajal tuli parempoolsest uksest välja naisterahvas. Vaatasime kohe sõidukisse ja nägin tagaistmel keskel Grossi, keda tunnen nägupidi,” kirjutas Saar. “Küsisin väljas naisterahvalt, kes autot juhtis. Tema vastas, et Gross, ja palus, et ma seda autos istuvale seltskonnale ei ütleks. Märkasin, et ta oli väga hirmul.”
| Hämamist esineb sageli
Indrek Sirk, liiklusõigusjurist
Grossi juhtum on klassikaline näide, mida USA-s tihti kohtab. Kui keegi suudab tekitada kahtluse, tõlgendatakse kõik süüdistatava kasuks.
Kui politsei tegi teisele mehele protokolli, näitab see, et nad protokolli tegemise hetkel süüdlases kahtlesid. See, et hiljem ümber mõeldi, ei muuda midagi.
Liikluspolitsei puutub päris tihti kokku selliste juhtumitega, kus üritatakse kedagi teist ette sööta. Tihti proovitakse eest ära sõita ja siis juhti vahetada. Tean juhtumit, kus musta verd mehed sõitsid otsa jalgrattaga memmele. Kui politsei kohale tuli, ütlesid kõik mehed, et juht põgenes ja nemad roolis polnud. Memm kinnitas, et ära ei jooksnud keegi, aga kes juhtis, ei tea, sest nad on nii sarnased.
Enamasti hämamistaktika läbi ei lähe. See saab juhtuda, kui politsei ei käitu korrektselt. Selle juhtumi puhul on politsei ja prokuratuuri koostöö kahjuks äärmiselt nõrk olnud. Prokuratuur peaks eeluurimist juhtima sedavõrd, et teaks juhtumi tausta. Tarmo Õuemaa
|
Politsei viis Grossi joobe kindlakstegemiseks Rakvere haiglasse. Saare tunnistuse järgi käitus Gross väljakutsuvalt ja helistas pidevalt, paludes kellelgi süü enda peale võtta. “Kuulsin, kuidas ta käskis Mäidul asi oma peale võtta,” märkis Saar.
Tahtis sõpra päästa
Georg Grossi seletus juhtunu kohta on teistsugune – roolis oli tol hetkel juhiloata, kuid kaine Mäidu. Kui nad nägid, et politsei neile järgnema hakkas, sõitsid nad Carola baari parkimisplatsile, kus Gross soovitas lubadeta Mäidul tagaistmele ronida ja neiul rooli istuda.
“Politsei jõudis kohale umbes pool minutit hiljem. Mina istusin seni juhi taga, aga kui Mäidu taha tuli, hakkasin üle tema parempoolse ukse poole ronima, et välja saada. Juhiiste on katki ja sealtpoolt välja ei saa. Olin jõudnud just keskele, kui politsei mu autost välja tõmbas,” kirjeldab Gross. “Ei tea, mis neil minu vastu oli. Olen sellist suhtumist Rakveres ennegi tunda saanud, mujal aga mitte. Võib-olla on see mu isa pärast.”
Kohtus kinnitasid ka kõik teised autosistunud Grossi versiooni. Tütarlaps, kes alguses Grossi süüdistas, selgitas hiljem, et tegi seda viha pärast, sest teda taheti politseinike tüssamiseks rooli panna.
Kummal poolel õigus on, ei saagi kahjuks selgeks. Kohtus selgus, et järgmisel nädalal oli Mäidu Liivamets läinud politseisse ning teatanud, et tema sõitis purjuspäi kõnealuse Volkswageniga just 15. veebruari öösel kell neli. Politseinikud Saar ja Kivirand tegid Liivametsale väärteoprotokolli.
“Teatavasti hinnatakse kõik kahtlane kriminaalmenetluses kohtualuse kasuks. Kui politsei nüüd kinnitab, et kell neli sõitis autoga purjus Gross, aga samal ajal ka Liivamets, seavad nad sellega kahtluse alla Grossi roolis-oleku,” selgitas prokurör Ploom.
“Politsei küll tühistas Mäidu Liivametsa protokolli, aga ei osanud ette näha, kuidas see hiljem mängima hakkab. Tõendite hindamine on peen töö,” lisas Lääne-Viru prokutratuuri vanem- prokurör Sirje Merilo.
Prokurörid usuvad, et Georg Gross oli süüdi. “Igaks juhuks asju kohtusse ei saadeta,” märkis Merilo.
Keegi pääses karistuseta
On selge, et 15. veebruari öösel sõitis Rakveres Volkswageniga kas purjus Gross või lubadeta Liivamets. Liivamets karistada ei saanud, sest politsei lõpetas väärteomenetluse. Põhjus – nad nägid samal kellaajal autoroolis Grossi. Gross ei saanud karistada, sest prokurör võttis süüdistuse tagasi. Põhjus – politsei oli algatanud väärteomenetluse Liivametsa vastu.
“Olen 16 aastat kohtunikuna töötanud. Sellist asja pole enne ette tulnud,” tunnistas kohtunik Monica Vels.
Vels lisas, et Gross poleks pruukinud süüdi jääda ka juhul, kui Liivamets poleks teinud avaldust selle kohta, et roolis oli tema. “Ma ei usu, et tulemus oleks olnud teistsugune. Oleks tulnud faktide ja muude tõendite hindamine. Ja politsei käitumine selle juhtumi puhul paneb imestama,” ütles ta.
|
Uudised
Politsei eksitus päästis juhi karistusest
(27.08.2003)
Foto: Toomas Volmer
Suurärimees Oleg Grossi poeg, purjus peaga autojuhtimises süüdistatud Georg Gross pääses politseinike vea tõttu kriminaalkaristusest.
15. veebruari öösel veidi enne kella nelja märkasid Rakvere politseinikud Aivar Saare ja Meelis Kivirand linna vahel kihutavat halli Volkswagen Golfi. Kui politseinikud peatunud autole järele jõudsid, nägid nad, kuidas juht ronis juhiistmelt tagumise istme keskele. Tagaistmelt kahe sõbra vahelt said politseinikud kätte keskmises joobes juhiloata Georg Grossi, kellel on kehtiv karistus purjuspäi sõitmise eest.
Ometi pidi prokurör paluma mõni kuu hiljem Georg Grossi õigeksmõistmist, sest politsei oli koostanud samal ajal sama autoga juhiloata sõitmise eest väärteoprotokolli ka teisele mehele. “Ma poleks ise selle peale tulnudki, et küsida, kas kellelegi autosolijaist on veel protokoll tehtud. Sellise lolluse peale lihtsalt ei tule,” kommenteeris kohtus politseinike teguviisi prokurör Aita Ploom.
“Võta süü enda peale!”
Politseinik Aivar Saar kirjutas oma ettekandes, et Volkswageni kiirus oli suur ja sõidustiil agressiivne, seepärast sõitsid nad autole ka järele. Kui politseinikud Volkswagenile järele jõudsid, jäi see nende sõiduki suhtes nurgeti. “Volkswageni tagaklaasid olid tumedad, kuid vastu valgust oli näha, kuidas juht lahkus oma kohalt ja istus taha keskele. Inspektor Kivirand oli juba autost väljas ja avas juhiukse. Samal ajal tuli parempoolsest uksest välja naisterahvas. Vaatasime kohe sõidukisse ja nägin tagaistmel keskel Grossi, keda tunnen nägupidi,” kirjutas Saar. “Küsisin väljas naisterahvalt, kes autot juhtis. Tema vastas, et Gross, ja palus, et ma seda autos istuvale seltskonnale ei ütleks. Märkasin, et ta oli väga hirmul.”
Indrek Sirk, liiklusõigusjurist
Grossi juhtum on klassikaline näide, mida USA-s tihti kohtab. Kui keegi suudab tekitada kahtluse, tõlgendatakse kõik süüdistatava kasuks.
Kui politsei tegi teisele mehele protokolli, näitab see, et nad protokolli tegemise hetkel süüdlases kahtlesid. See, et hiljem ümber mõeldi, ei muuda midagi.
Liikluspolitsei puutub päris tihti kokku selliste juhtumitega, kus üritatakse kedagi teist ette sööta. Tihti proovitakse eest ära sõita ja siis juhti vahetada. Tean juhtumit, kus musta verd mehed sõitsid otsa jalgrattaga memmele. Kui politsei kohale tuli, ütlesid kõik mehed, et juht põgenes ja nemad roolis polnud. Memm kinnitas, et ära ei jooksnud keegi, aga kes juhtis, ei tea, sest nad on nii sarnased.
Enamasti hämamistaktika läbi ei lähe. See saab juhtuda, kui politsei ei käitu korrektselt. Selle juhtumi puhul on politsei ja prokuratuuri koostöö kahjuks äärmiselt nõrk olnud. Prokuratuur peaks eeluurimist juhtima sedavõrd, et teaks juhtumi tausta. Tarmo Õuemaa
Politsei viis Grossi joobe kindlakstegemiseks Rakvere haiglasse. Saare tunnistuse järgi käitus Gross väljakutsuvalt ja helistas pidevalt, paludes kellelgi süü enda peale võtta. “Kuulsin, kuidas ta käskis Mäidul asi oma peale võtta,” märkis Saar.
Tahtis sõpra päästa
Georg Grossi seletus juhtunu kohta on teistsugune – roolis oli tol hetkel juhiloata, kuid kaine Mäidu. Kui nad nägid, et politsei neile järgnema hakkas, sõitsid nad Carola baari parkimisplatsile, kus Gross soovitas lubadeta Mäidul tagaistmele ronida ja neiul rooli istuda.
“Politsei jõudis kohale umbes pool minutit hiljem. Mina istusin seni juhi taga, aga kui Mäidu taha tuli, hakkasin üle tema parempoolse ukse poole ronima, et välja saada. Juhiiste on katki ja sealtpoolt välja ei saa. Olin jõudnud just keskele, kui politsei mu autost välja tõmbas,” kirjeldab Gross. “Ei tea, mis neil minu vastu oli. Olen sellist suhtumist Rakveres ennegi tunda saanud, mujal aga mitte. Võib-olla on see mu isa pärast.”
Kohtus kinnitasid ka kõik teised autosistunud Grossi versiooni. Tütarlaps, kes alguses Grossi süüdistas, selgitas hiljem, et tegi seda viha pärast, sest teda taheti politseinike tüssamiseks rooli panna.
Kummal poolel õigus on, ei saagi kahjuks selgeks. Kohtus selgus, et järgmisel nädalal oli Mäidu Liivamets läinud politseisse ning teatanud, et tema sõitis purjuspäi kõnealuse Volkswageniga just 15. veebruari öösel kell neli. Politseinikud Saar ja Kivirand tegid Liivametsale väärteoprotokolli.
“Teatavasti hinnatakse kõik kahtlane kriminaalmenetluses kohtualuse kasuks. Kui politsei nüüd kinnitab, et kell neli sõitis autoga purjus Gross, aga samal ajal ka Liivamets, seavad nad sellega kahtluse alla Grossi roolis-oleku,” selgitas prokurör Ploom.
“Politsei küll tühistas Mäidu Liivametsa protokolli, aga ei osanud ette näha, kuidas see hiljem mängima hakkab. Tõendite hindamine on peen töö,” lisas Lääne-Viru prokutratuuri vanem- prokurör Sirje Merilo.
Prokurörid usuvad, et Georg Gross oli süüdi. “Igaks juhuks asju kohtusse ei saadeta,” märkis Merilo.
Keegi pääses karistuseta
On selge, et 15. veebruari öösel sõitis Rakveres Volkswageniga kas purjus Gross või lubadeta Liivamets. Liivamets karistada ei saanud, sest politsei lõpetas väärteomenetluse. Põhjus – nad nägid samal kellaajal autoroolis Grossi. Gross ei saanud karistada, sest prokurör võttis süüdistuse tagasi. Põhjus – politsei oli algatanud väärteomenetluse Liivametsa vastu.
“Olen 16 aastat kohtunikuna töötanud. Sellist asja pole enne ette tulnud,” tunnistas kohtunik Monica Vels.
Vels lisas, et Gross poleks pruukinud süüdi jääda ka juhul, kui Liivamets poleks teinud avaldust selle kohta, et roolis oli tema. “Ma ei usu, et tulemus oleks olnud teistsugune. Oleks tulnud faktide ja muude tõendite hindamine. Ja politsei käitumine selle juhtumi puhul paneb imestama,” ütles ta.