|
Põlevkivi – uus trend
Olgugi et põlevkivi kaevandamise ja töötlemise hiilgeajad on jäänud möödunud sajandisse, usuvad asjatundjad, et põlevkivi kasutus laieneb taas.
Tallinna Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktori Jüri Soone hinnagul sõltub see põlevkiviõli konkurentsivõimest võrreldes naftaga. Põlevkivi tulevikust kõneldi täna Tallinnas alanud rahvusvahelisel sümpoosionil.
Olgugi et Eesti põlevkivivarud pole võrreldes USA, Venemaa ja Brasiiliga kuigi ulatuslikud, on Eesti siiski üks suuremaid põlevkivi kaevandajaid. Kui Eesti kasutab põlevkivi eelkõige elektrienergia tootmiseks, siis mujal on põlevkivi leidnud kasutust peamiselt põlevkiviõli toorainena.
Paarkümmend aastat tagasi oli märkimisväärne põlevkivitööstus ka Kanadas, Ðotimaal, Rootsis, Prantsusmaal, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas. Seoses naftahindade langusega on see tööstusharu neis riikides tänaseks vaibunud. Uut aktiivsust selles vallas on ilmutanud Austraalia.
Tallinna Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktori Jüri Soone hinnangul ei ole põlevkivi päevad kaugeltki loetud.
“Ma arvan, et põlevkivi on tulevikukütus. Maailma kütuseressursside trendide juures, kus me näeme et tavaline nafta hakkab maailmas ära lõppema, on põlevkiviõli üks olulisemaid kütuse- ja keemiasaaduste ressursse. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et põlevkivis sisaldub väga palju mineraalaineid ja tema töötlemine on keeruline ning kulukas.”
Märkimisväärne samm edasi põlevikiviõli tootmises oli uue ATP ehk The Alberta Taciuk Process-tehnoloogia leiutamine. Hetkel on seda juurutamas Austraalia ja viimasega koostöös ka Viru Keemia Grupp Eestis. Kanada teadlase dr. William Taciuki sõnul töötati ATP tehnoloogia välja 30 aastat tagasi õliliiva töötlemiseks Kanadas Albertas, kus seda bituumenisegust maavara on hinnanguliselt kuni 2,5 triljonit barrelit.
“Nüüd on asi edasi arenenud ja me alustasime koostööd austraallastega, et kasutada seda metoodikat ka põlevkivi töötlemiseks. Me teeme koostööd samuti Viru Keemiaga Eestis. Käimas on protsessi testimine ja edasine arendamine, et kohandada seda Eesti põlevkivi jaoks. Senised tulemused on julgustavad. Oleme jõudnud teise arenguetappi, ja kui see annab häid tulemusi, siis on olemas võimalus, et seda protsessi hakatakse kasutama kommertslikel eesmärkidel. See laiendab lähema viie kuni kümne aasta jooksul oluliselt põlevkiviõlitoodete skaalat Eestis.”
Tallina Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktori Jüri Soone hinnangul on Eesti oma põlevkivitöötlemise tehnoloogiatega küll mõnevõrra maha jäänud, kuid sellele vaatamata on Eesti ta arvates huvitav põlevkivimaa.
“Täna võib öelda, et see vaheaeg, mis meil oli teaduse ja tehnika arengus, ei võimalda meil täna olla võib-olla parimate tehnoloogiate tasemel. Aga mida ma tahaksin rõhutada, on see, et meil on ju tõepoolest, mida vaadata – need ei ole ainult teadusuuringud ega tehnoloogiad laboratooriumis, vaid see on tööstuslik rakendus. Nii elktrijaamad kui ka õlivabrikud on meil reaalselt olemas. Ja see on see hea foon, mille põhjal meie tarkust on võimalik müüa ka teistesse maadesse.”
Et põlevkivi võib taas muutuda trendikaks, sellest kõneleb Soone hinnagul ka täna Tallinnas alanud põlevkiviteemaline sümpoosion. Eelmine niisugune toimus Eestis Soone sõnul rohkem kui 30 aasta tagasi. Edaspidi võiks põlevkivi teemalisi sümpoosione tema arvates korraldada juba iga kolme-nelja aasta tagant.
Maailma põlevkivivarude suuruseks hinnatakse kokku umbes 411 miljardit tonni. Ligi kolm neljandikku ehk 304 miljaridt tonni neist varudest asub Ameerika Ühendriikides. Venemaal arvatakse seda pruuni kulda olevat umbes 39 miljardit ja Brasiilias 12 miljardit tonni.
|
Uudised
Põlevkivi – uus trend
(17:58 18.11.2002)
Põlevkivi – uus trend
Olgugi et põlevkivi kaevandamise ja töötlemise hiilgeajad on jäänud möödunud sajandisse, usuvad asjatundjad, et põlevkivi kasutus laieneb taas.
Tallinna Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktori Jüri Soone hinnagul sõltub see põlevkiviõli konkurentsivõimest võrreldes naftaga. Põlevkivi tulevikust kõneldi täna Tallinnas alanud rahvusvahelisel sümpoosionil.
Olgugi et Eesti põlevkivivarud pole võrreldes USA, Venemaa ja Brasiiliga kuigi ulatuslikud, on Eesti siiski üks suuremaid põlevkivi kaevandajaid. Kui Eesti kasutab põlevkivi eelkõige elektrienergia tootmiseks, siis mujal on põlevkivi leidnud kasutust peamiselt põlevkiviõli toorainena.
Paarkümmend aastat tagasi oli märkimisväärne põlevkivitööstus ka Kanadas, Ðotimaal, Rootsis, Prantsusmaal, Austraalias ja Lõuna-Aafrikas. Seoses naftahindade langusega on see tööstusharu neis riikides tänaseks vaibunud. Uut aktiivsust selles vallas on ilmutanud Austraalia.
Tallinna Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktori Jüri Soone hinnangul ei ole põlevkivi päevad kaugeltki loetud.
“Ma arvan, et põlevkivi on tulevikukütus. Maailma kütuseressursside trendide juures, kus me näeme et tavaline nafta hakkab maailmas ära lõppema, on põlevkiviõli üks olulisemaid kütuse- ja keemiasaaduste ressursse. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et põlevkivis sisaldub väga palju mineraalaineid ja tema töötlemine on keeruline ning kulukas.”
Märkimisväärne samm edasi põlevikiviõli tootmises oli uue ATP ehk The Alberta Taciuk Process-tehnoloogia leiutamine. Hetkel on seda juurutamas Austraalia ja viimasega koostöös ka Viru Keemia Grupp Eestis. Kanada teadlase dr. William Taciuki sõnul töötati ATP tehnoloogia välja 30 aastat tagasi õliliiva töötlemiseks Kanadas Albertas, kus seda bituumenisegust maavara on hinnanguliselt kuni 2,5 triljonit barrelit.
“Nüüd on asi edasi arenenud ja me alustasime koostööd austraallastega, et kasutada seda metoodikat ka põlevkivi töötlemiseks. Me teeme koostööd samuti Viru Keemiaga Eestis. Käimas on protsessi testimine ja edasine arendamine, et kohandada seda Eesti põlevkivi jaoks. Senised tulemused on julgustavad. Oleme jõudnud teise arenguetappi, ja kui see annab häid tulemusi, siis on olemas võimalus, et seda protsessi hakatakse kasutama kommertslikel eesmärkidel. See laiendab lähema viie kuni kümne aasta jooksul oluliselt põlevkiviõlitoodete skaalat Eestis.”
Tallina Tehnikaülikooli põlevkiviinstituudi direktori Jüri Soone hinnangul on Eesti oma põlevkivitöötlemise tehnoloogiatega küll mõnevõrra maha jäänud, kuid sellele vaatamata on Eesti ta arvates huvitav põlevkivimaa.
“Täna võib öelda, et see vaheaeg, mis meil oli teaduse ja tehnika arengus, ei võimalda meil täna olla võib-olla parimate tehnoloogiate tasemel. Aga mida ma tahaksin rõhutada, on see, et meil on ju tõepoolest, mida vaadata – need ei ole ainult teadusuuringud ega tehnoloogiad laboratooriumis, vaid see on tööstuslik rakendus. Nii elktrijaamad kui ka õlivabrikud on meil reaalselt olemas. Ja see on see hea foon, mille põhjal meie tarkust on võimalik müüa ka teistesse maadesse.”
Et põlevkivi võib taas muutuda trendikaks, sellest kõneleb Soone hinnagul ka täna Tallinnas alanud põlevkiviteemaline sümpoosion. Eelmine niisugune toimus Eestis Soone sõnul rohkem kui 30 aasta tagasi. Edaspidi võiks põlevkivi teemalisi sümpoosione tema arvates korraldada juba iga kolme-nelja aasta tagant.
Maailma põlevkivivarude suuruseks hinnatakse kokku umbes 411 miljardit tonni. Ligi kolm neljandikku ehk 304 miljaridt tonni neist varudest asub Ameerika Ühendriikides. Venemaal arvatakse seda pruuni kulda olevat umbes 39 miljardit ja Brasiilias 12 miljardit tonni.