Pikk tänav jäi kaamera ees rahumeelseks
Jaak Eelmets ja kaamera näivad lahutamatud. Ka oma fotonäituse avamisel oli filmimehel truu sõber ja töökaaslane ühes ning sündmuse jäädvustamiseks valmis. |
Rakvere Muuseumis fotonäituse “Pikk tänav Rakveres” avanud Jaak Eelmets, kes lubab kaamerat sättida enda matustelgi, on vaadanud ajaloost räsitud tänavat sooja pilguga.
Rakvere Muuseumi teadusdirektor Teet Veispak arvas naljakaks, et inimene, kes nii palju kordi on siinseid näitusi filminud, filmib ka enda näituse avamisel.
Jaak Eelmets, kelle pilt koos Ago Gashkovi intervjuudega näitab Eesti Televisiooni uudistesaadetes sündmusi Virumaal, saabus nimelt näitusesaali koos lahutamatu kaameraga, seadis selle töökorda ning leidis alles siis aega päevakangelase rolli jaoks.
“Need pildid on nii isikupärased, et Jaagu silmade kaudu näen Pikka tänavat hoopis teistsugusena, kui olen harjunud nägema. Loodan, et seda tulevad vaatama ka Pika tänava inimesed, kes ehk muidu sageli näitustel ei käi,” iseloomustas näitust Teet Veispak, kelle sõnul on seegi näitus aastasadu siin linnas olnud tänavast mõeldud tähistama Rakvere juubelit.
Kunst seguneb eluga
Näituse kujundaja Eilve Manglus ütles, et üritas kujundades kasutada ruumi soppe, sest Pikk tänav pole ka ainult see asfalttee kahe kõnniteega, vaid et iga maja taga on aed ja selle taga veel kaks maja ning omakorda veel aed. “Tasub vaadata nurga taha. Mis tundub esmapilgul kole, võib tegelikult ilus olla.”
Rakvere aselinnapea Peep Vassiljevi sõnul on tema koolivend Kohtla-Järve Adolf Kesleri nimelisest keskkoolist välja pannud väga realistlikud tööd. “Tuleb eluga tõtt vaadata. Kuidas seda Pikka tänavat uuesti ellu äratada, on raske ja vaevaline protsess. Selles on olnud paremaid ja halvemaid aastaid, aga me teeme kõik selleks, et poleks piinlik sellel ajaloolisel tänaval jalutada, vaid võiksime sellest rõõmu tunda.”
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets teadis oma kogemusest Tallinna abilinnapeana, et Peep Vassiljev vaatab näitust eelkõige ametniku aspektist. “Esimene hetk vaatasin minagi pilte samasuguse pilguga, siis sain aru, mida ma vaatan – et need on ilusad pildid. Fotokunsti seisukohalt on pildid tohutult huvitavad. Linnavalitsuse seisukohalt on võitlus Pika tänava elluäratamise eest keeruline,” tõdes Leemets.
Fotode autor Jaak Eelmets arvas, et Pikk tänav on näitusel lühikeseks kokku surutud. “Kui see sisse astudes mõjub tupikuna, siis näitusel on markeeritud ka väljapääsud olukorrast, kuhu Pikk tänav on sattunud.”
Mustvalge on tõeline
Näituseks saanud idee oli Jaak Eelmetsal pärit ajast, kui fotograafid pildistasid Rakvere päeva ja kokku sai fotoalbum “Üks päev Rakveres”.
Pika tänava pildistamiseks kulus Eelmetsal umbes kaks tundi, sest just nii palju oli aega. Pildid pidid tehtud saama korraga: “Ma näen seda, mida ma esimesel hetkel näen, teinekord näeks midagi muud. Meeleolu muutub.” Tänav on fotograafile avanud end ausas alastuses, näidanud nii kirikupargi korrastatud palet kui ka lagunevate majade kurba ilu.
Pika tänava kui modelli kohta arvas Jaak Eelmets Shvejki appi võttes, et talle meeldib tänavat pildistada küll, sest see ei edvista, ei kihista ega pööra tagumist poolt ette. “Pikk tänav oli suhteliselt rahumeelne ja heatahtlik minu vastu.”
Värvifoto Jaak Eelmetsa ei tõmba. “Miks peaks foto olema värviline? Mina ainult mustvalget teekski,” tunnistas Eelmets, kelle jaoks ka kaameramehe töö on fototöö, ainult et 25 pilti sekundis.
Jaak Eelmetsa sõnul mõjub mustvalge värvifilmide kõrval nagu sõõm värsket õhku. “Värv on nagu kontsad, parukas, meik – see ilustab. Federico Fellini püüdis oma esimeses värvifilmis “Giulietta ja vaimud” kasutada värvi väljendusvahendina, aga pool filmi läheb vaatajast intensiivse ja spetsiifilise värvi tõttu mööda,” selgitas Eelmets ning lisas, et igasugune pilt, olgu liikuv või seisev, on totaalne tajude petmine. “Ma lõikan tegelikkusest välja mingid momendid, mida arvan, et teised peaksid nägema. Perspektiiv on teistsugune. Üks tinglikkuse aste on kohe juures. See on kujund sellisena.”
Varasemaid näitusi pole Jaak Eelmets kokku lugenud, eelmine oli “Pompeji 2000”, mis praegu on Iisakus maakonnamuuseumis.
Virumaa Näituste juht Raivo Riim päris mehelt, keda kaamerata naljalt ei kohta, musthuumorlikult, kas kaamera saadab teda ka kunagi viimsel teekonnal. “Kindlasti,” arvas filmi- ja fotomees Eelmets, lubades kirstustki käega näidata, kuhu poole kaamerat keerata, et tuleks hea kaader.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee
Uudised
Pikk tänav jäi rahumeelseks
Pikk tänav jäi kaamera ees rahumeelseks
Jaak Eelmets ja kaamera näivad lahutamatud. Ka oma fotonäituse avamisel oli filmimehel truu sõber ja töökaaslane ühes ning sündmuse jäädvustamiseks valmis.
Rakvere Muuseumis fotonäituse “Pikk tänav Rakveres” avanud Jaak Eelmets, kes lubab kaamerat sättida enda matustelgi, on vaadanud ajaloost räsitud tänavat sooja pilguga.
Rakvere Muuseumi teadusdirektor Teet Veispak arvas naljakaks, et inimene, kes nii palju kordi on siinseid näitusi filminud, filmib ka enda näituse avamisel.
Jaak Eelmets, kelle pilt koos Ago Gashkovi intervjuudega näitab Eesti Televisiooni uudistesaadetes sündmusi Virumaal, saabus nimelt näitusesaali koos lahutamatu kaameraga, seadis selle töökorda ning leidis alles siis aega päevakangelase rolli jaoks.
“Need pildid on nii isikupärased, et Jaagu silmade kaudu näen Pikka tänavat hoopis teistsugusena, kui olen harjunud nägema. Loodan, et seda tulevad vaatama ka Pika tänava inimesed, kes ehk muidu sageli näitustel ei käi,” iseloomustas näitust Teet Veispak, kelle sõnul on seegi näitus aastasadu siin linnas olnud tänavast mõeldud tähistama Rakvere juubelit.
Kunst seguneb eluga
Näituse kujundaja Eilve Manglus ütles, et üritas kujundades kasutada ruumi soppe, sest Pikk tänav pole ka ainult see asfalttee kahe kõnniteega, vaid et iga maja taga on aed ja selle taga veel kaks maja ning omakorda veel aed. “Tasub vaadata nurga taha. Mis tundub esmapilgul kole, võib tegelikult ilus olla.”
Rakvere aselinnapea Peep Vassiljevi sõnul on tema koolivend Kohtla-Järve Adolf Kesleri nimelisest keskkoolist välja pannud väga realistlikud tööd. “Tuleb eluga tõtt vaadata. Kuidas seda Pikka tänavat uuesti ellu äratada, on raske ja vaevaline protsess. Selles on olnud paremaid ja halvemaid aastaid, aga me teeme kõik selleks, et poleks piinlik sellel ajaloolisel tänaval jalutada, vaid võiksime sellest rõõmu tunda.”
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets teadis oma kogemusest Tallinna abilinnapeana, et Peep Vassiljev vaatab näitust eelkõige ametniku aspektist. “Esimene hetk vaatasin minagi pilte samasuguse pilguga, siis sain aru, mida ma vaatan – et need on ilusad pildid. Fotokunsti seisukohalt on pildid tohutult huvitavad. Linnavalitsuse seisukohalt on võitlus Pika tänava elluäratamise eest keeruline,” tõdes Leemets.
Fotode autor Jaak Eelmets arvas, et Pikk tänav on näitusel lühikeseks kokku surutud. “Kui see sisse astudes mõjub tupikuna, siis näitusel on markeeritud ka väljapääsud olukorrast, kuhu Pikk tänav on sattunud.”
Mustvalge on tõeline
Näituseks saanud idee oli Jaak Eelmetsal pärit ajast, kui fotograafid pildistasid Rakvere päeva ja kokku sai fotoalbum “Üks päev Rakveres”.
Pika tänava pildistamiseks kulus Eelmetsal umbes kaks tundi, sest just nii palju oli aega. Pildid pidid tehtud saama korraga: “Ma näen seda, mida ma esimesel hetkel näen, teinekord näeks midagi muud. Meeleolu muutub.” Tänav on fotograafile avanud end ausas alastuses, näidanud nii kirikupargi korrastatud palet kui ka lagunevate majade kurba ilu.
Pika tänava kui modelli kohta arvas Jaak Eelmets Shvejki appi võttes, et talle meeldib tänavat pildistada küll, sest see ei edvista, ei kihista ega pööra tagumist poolt ette. “Pikk tänav oli suhteliselt rahumeelne ja heatahtlik minu vastu.”
Värvifoto Jaak Eelmetsa ei tõmba. “Miks peaks foto olema värviline? Mina ainult mustvalget teekski,” tunnistas Eelmets, kelle jaoks ka kaameramehe töö on fototöö, ainult et 25 pilti sekundis.
Jaak Eelmetsa sõnul mõjub mustvalge värvifilmide kõrval nagu sõõm värsket õhku. “Värv on nagu kontsad, parukas, meik – see ilustab. Federico Fellini püüdis oma esimeses värvifilmis “Giulietta ja vaimud” kasutada värvi väljendusvahendina, aga pool filmi läheb vaatajast intensiivse ja spetsiifilise värvi tõttu mööda,” selgitas Eelmets ning lisas, et igasugune pilt, olgu liikuv või seisev, on totaalne tajude petmine. “Ma lõikan tegelikkusest välja mingid momendid, mida arvan, et teised peaksid nägema. Perspektiiv on teistsugune. Üks tinglikkuse aste on kohe juures. See on kujund sellisena.”
Varasemaid näitusi pole Jaak Eelmets kokku lugenud, eelmine oli “Pompeji 2000”, mis praegu on Iisakus maakonnamuuseumis.
Virumaa Näituste juht Raivo Riim päris mehelt, keda kaamerata naljalt ei kohta, musthuumorlikult, kas kaamera saadab teda ka kunagi viimsel teekonnal. “Kindlasti,” arvas filmi- ja fotomees Eelmets, lubades kirstustki käega näidata, kuhu poole kaamerat keerata, et tuleks hea kaader.
–>Inna Grünfeldt
inna@virumaateataja.ee