|
Eesti Pensionäride Ühendus saatis sel nädalal Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole avaliku pöördumise üleskutsega muuta Eesti pensioniseadusi ning maksta eakatele inimestele välja pensionifondi ülejääk, mille suurus on ligi 1,4 miljardit krooni. Sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul loodab ta sel aastal tõepoolest pensione tõsta, kuid mil määral ja mis vormis, on praegu veel lahtine.
– – – – –
Möödunud eelarveaasta lõppes pensionifondi 1,4 miljardi kroonise ülejäägiga. Eesti Pensionäride Ühenduse juhatuse liikme Leo Käpa arvates ei ole nii suure raha reservis hoidmine õigustatud.
“Pensionifondi on kogunenud rohkem raha kui välja makstud ja osa sellst võiks käesoleval aastal pensionäridele välja jagada,” ütles Käpa. “Pensionäridel on väga raske toime tulla, eriti talvel, kus üle 60 % sissetulekust kulub eluasemekuludele. Nii jääb elamiseks järgi ainult 500 krooni.”
Praegune 1,4 miljardi kroonine pensionireserv on liiga suur ka sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul.
“Ta ei pea kindlasti olema nii palju, aga selgeks tuleb vaielda, kuidas seda mõistlikult kasutada,” märkis Pomerants. “Vajab läbiarutamist, kui palju on põhjendatud reserv ja milliseid samme on põhjendatud astuda esimese pensionitõusuna.”
Pomerantsi sõnul loodab ta, et veel sel aastal jõutakse pensionite täiendava tõstmiseni.
Lisaks pensionifondi ülejäägi laialijagamisele tegi Eesti Pensionäride Ühendus valitsusele ja Riigikogule ettepaneku muuta pensionite indekseerimise süsteemi. Praegu sõltub iga-aastane pensionitõus nii keskmise netopalga kui tarbijahinnaindeksi tõusust. Pensionäride Ühenduse juhatuse liikme Leo Käpa sõnul tuleks aga tarbijahinnaindeksi arvestamisest loobuda, sest see tõuseb aeglasemalt kui palk.
“Palk tõuseb kiiremini, suurema protsendiga kui pensionid,” nentis Käpa. “Seetõttu on meie keskmine pension keskmise netopalga suhtes viimastel aastatel vähenenud. 1999 oli see 45 protsenti, 2001 aastal natuke üle 36 ja mullu natuke üle 35 %.”
Sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul on praegu sotsiaalministeeriumis käivitatud analüüs, mis selgitab, kuidas praegu kehtiv pensionite indekseerimise süsteem on ennast õigustanud.
“Kui oleme töö lõpetanud, tahame teha põhimõttelise muudatuse, mis puudutab indeksi kui printsiibi muutmist,” ütles Pomerants. “Sellest tulenevalt saab teha kapitaalse muudatuse, mille üks võimalus on pensionitõus lahti siduda tarbijahinnaindeksist, sest pension on väike ja tarbijahinnaindeks on väike – see ei aita kaasa pensionite tõusule.”
Oma sellenädalases pöördumises kutsub Eesti Pensionäride Ühendus veel Eestit ühinema Euroopa Sotsiaalkindlustuse koodeksi uusima versiooniga, mille kohaselt peaks keskmine pension moodustama vähemalt 50 protsenti keskmisest töötasust.
|
Uudised
Pensionärid nõuavad pensionifondi jäägi laialijagamist
Pensionärid nõuavad pensionifondi jäägi laialijagamist
Külli-Riin Tigasson – 27. aprill, 2003 12:44
Eesti Pensionäride Ühendus saatis sel nädalal Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poole avaliku pöördumise üleskutsega muuta Eesti pensioniseadusi ning maksta eakatele inimestele välja pensionifondi ülejääk, mille suurus on ligi 1,4 miljardit krooni. Sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul loodab ta sel aastal tõepoolest pensione tõsta, kuid mil määral ja mis vormis, on praegu veel lahtine.
– – – – –
Möödunud eelarveaasta lõppes pensionifondi 1,4 miljardi kroonise ülejäägiga. Eesti Pensionäride Ühenduse juhatuse liikme Leo Käpa arvates ei ole nii suure raha reservis hoidmine õigustatud.
“Pensionifondi on kogunenud rohkem raha kui välja makstud ja osa sellst võiks käesoleval aastal pensionäridele välja jagada,” ütles Käpa. “Pensionäridel on väga raske toime tulla, eriti talvel, kus üle 60 % sissetulekust kulub eluasemekuludele. Nii jääb elamiseks järgi ainult 500 krooni.”
Praegune 1,4 miljardi kroonine pensionireserv on liiga suur ka sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul.
“Ta ei pea kindlasti olema nii palju, aga selgeks tuleb vaielda, kuidas seda mõistlikult kasutada,” märkis Pomerants. “Vajab läbiarutamist, kui palju on põhjendatud reserv ja milliseid samme on põhjendatud astuda esimese pensionitõusuna.”
Pomerantsi sõnul loodab ta, et veel sel aastal jõutakse pensionite täiendava tõstmiseni.
Lisaks pensionifondi ülejäägi laialijagamisele tegi Eesti Pensionäride Ühendus valitsusele ja Riigikogule ettepaneku muuta pensionite indekseerimise süsteemi. Praegu sõltub iga-aastane pensionitõus nii keskmise netopalga kui tarbijahinnaindeksi tõusust. Pensionäride Ühenduse juhatuse liikme Leo Käpa sõnul tuleks aga tarbijahinnaindeksi arvestamisest loobuda, sest see tõuseb aeglasemalt kui palk.
“Palk tõuseb kiiremini, suurema protsendiga kui pensionid,” nentis Käpa. “Seetõttu on meie keskmine pension keskmise netopalga suhtes viimastel aastatel vähenenud. 1999 oli see 45 protsenti, 2001 aastal natuke üle 36 ja mullu natuke üle 35 %.”
Sotsiaalministri Marko Pomerantsi sõnul on praegu sotsiaalministeeriumis käivitatud analüüs, mis selgitab, kuidas praegu kehtiv pensionite indekseerimise süsteem on ennast õigustanud.
“Kui oleme töö lõpetanud, tahame teha põhimõttelise muudatuse, mis puudutab indeksi kui printsiibi muutmist,” ütles Pomerants. “Sellest tulenevalt saab teha kapitaalse muudatuse, mille üks võimalus on pensionitõus lahti siduda tarbijahinnaindeksist, sest pension on väike ja tarbijahinnaindeks on väike – see ei aita kaasa pensionite tõusule.”
Oma sellenädalases pöördumises kutsub Eesti Pensionäride Ühendus veel Eestit ühinema Euroopa Sotsiaalkindlustuse koodeksi uusima versiooniga, mille kohaselt peaks keskmine pension moodustama vähemalt 50 protsenti keskmisest töötasust.