Passiivmajas kasutatakse võimalikult palju päikesekiirgust, uut tüüpi aknaid, ventilatsiooniõhu soojatagastust ja õhutihedat isolatsiooni.
Passiivmaja energiakulu on ligi 14 korda väiksem kui Eestis praegustel hoonetel keskmiselt.
Eestis on ligikaudu 36 miljonit ruutmeetrit eluruume, mille aastane küttekulu ühe ruutmeetri kohta on peaaegu 200 kWh. Kui kõik need eluruumid renoveerida passiivmaja standardi järgi, jääks keskmine kütteenergia kulu aastas ühe ruutmeetri kohta alla 15 kWh. See võimaldaks aastas
kokku hoida ligi 6,6 miljonit MWh energiat, mis võrdub terve Balti elektrijaama või nelja Iru elektrijaama aastatoodanguga.
Valgamaal hakatakse Eestis esimesena üldkasutatavaid hooneid ehitama passiivmajade standardi järgi. Valminud on jalgpalliväljaku teenindushoone projekt ja lasteaia Kaseke rekonstrueerimise projekt.
Otepää valda kerkivast Saekoja hotellist saab maailma suurima ehitusaluse pinnaga passiivmaja. Ka Valgamaa kutseõppekeskuse uueks hooneks saab energiasäästlik passiivmaja. Ehitamist ootavad Palamuse vallakeskus, suurem vallaga seotud objekt Saku ning mitu eramaja.
Välimuselt ei erista
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring nendib, et Eesti on passiivmajade ehitamisega vähemalt kümme aastat hiljaks jäänud. Ta ennustab, et üsna paljud majaomanikud kahetsevad varsti, et ei ole osanud energiasäästliku ja tervisliku kodu peale varem mõelda.
“Järsult kasvanud ning veelgi kasvavad elektri- ja küttekulud on viinud nii mõnegi majaomaniku mõistmiseni, et alati pole kasulik kütta elektriga,” ütleb Mauring.
Lahenduseks on ehitusstandard, mis annab hea õhuga mugava maja kätte praeguste uuselamute küttekuludest kümme korda väiksemate kuludega. Eesti majad kerkivad aegunud ehitustehnoloogia järgi. Asjaolu, et praegu pole Eestis ühtki passiivmaja reaalselt ette näidata, seisab ka arhitektide koolituse taga.
Passiivmaja ehitus läheb tavamaja ehitusest keskmiselt 5–15 protsenti kallimaks. Võtmesõnadeks on hea soojustus, hoone peab olema õhutihe, külmasildadeta, majast väljuv soe õhk võetakse soojavahetiga tagasi sissetulevasse õhku.
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis valminud arvutisimulatsioon võtab energiatõhusa hoone modelleerimisel arvesse viit põhitegurit. Esiteks seinte soojapidavus – kui palju soojustusvilla tuleb seinte soojustamiseks kasutada. Külmasillad – mida rohkem on majal välisseinu ehk mida keerulisema kujuga hoone, seda kulukam on kütmine. Õhupidavus – soe ei tohi seinapragudest välja pugeda. Soojapidavus – kui soojapidavad on aknad ja millisesse ilmakaarde on need suunatud. Viiendaks – kui palju ventilatsiooni õnnestub välja viidud soojusest taaskasutada.
Passiivmaja eeldab nn integreeritud planeerimist, kus vastava tarkvara abil saab täpselt jälgida iga osa rolli lõpptulemuse kujunemisel. Väliselt pole suurt vahet, kas tegu on harjumuspärase ehitise või passiivmajaga. Akende kvaliteet on muutunud niivõrd, et vajaliku tulemuse saab täiesti tavalise suurusega avadega. Samuti ei pea need olema ideaalselt lõunasse suunatud.
Passiivmaja küttevajadus viiakse mõistliku piirini, mis lubab aktiivsest küttesüsteemist loobuda.
Maailmas on ligi 10 000 passiivmaja
Ehitus on kallim, energiasääst suurem.
•• Passiivmaja eristab tavalisest see, et kasutatakse nii palju kui võimalik päikesekiirgust ja ventilatsiooniõhu soojatagastust, paksu õhutihedat isolatsiooni ja uut tüüpi aknaid.
•• Sellise hoone kütmiseks vajatakse vaid kümme protsenti tavamaja soojusenergiast ehk sületäie küttepuude asemel vaid üht halgu või pisikest elektriradiaatorit.
•• 90 protsenti sooja saab võtta toast väljuvast õhust.
•• Passiivmaja definitsiooni kohaselt jääb maja küttevajadus alla 15 kWh ruutmeetri kohta aastas.
•• Passiivmaja ehitamiseks vajalikud materjalid on küll kallimad, ent hilisem väiksem küttekulu teenib nende soetamiskulu tasa.
•• Passiivmaja võib olla nii kivi- kui ka puitkarkasshoone, soojustuseks sobib enamik tuntud materjale.
•• Kui päikesekiirgusest saadud soojusel on oluline mõju maja soojana hoidmisele juba detsembris ja jaanuaris, saab hakata rääkima passiivmaja standardist.
•• Maailmas on ligi 10 000 passiivmaja, neist üle poole Euroopas.
•• Passiivmaja idee on paarkümmend aastat vana. Wolfgang Feist arendas seda juba 1980. aastatel Saksamaal.
Passiivmaja
Valmib Eesti esimene passiivmaja
Passiivmaja energiakulu on ligi 14 korda väiksem kui Eestis praegustel hoonetel keskmiselt.
Eestis on ligikaudu 36 miljonit ruutmeetrit eluruume, mille aastane küttekulu ühe ruutmeetri kohta on peaaegu 200 kWh. Kui kõik need eluruumid renoveerida passiivmaja standardi järgi, jääks keskmine kütteenergia kulu aastas ühe ruutmeetri kohta alla 15 kWh. See võimaldaks aastas
kokku hoida ligi 6,6 miljonit MWh energiat, mis võrdub terve Balti elektrijaama või nelja Iru elektrijaama aastatoodanguga.
Valgamaal hakatakse Eestis esimesena üldkasutatavaid hooneid ehitama passiivmajade standardi järgi. Valminud on jalgpalliväljaku teenindushoone projekt ja lasteaia Kaseke rekonstrueerimise projekt.
Otepää valda kerkivast Saekoja hotellist saab maailma suurima ehitusaluse pinnaga passiivmaja. Ka Valgamaa kutseõppekeskuse uueks hooneks saab energiasäästlik passiivmaja. Ehitamist ootavad Palamuse vallakeskus, suurem vallaga seotud objekt Saku ning mitu eramaja.
Välimuselt ei erista
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabori juhataja Tõnu Mauring nendib, et Eesti on passiivmajade ehitamisega vähemalt kümme aastat hiljaks jäänud. Ta ennustab, et üsna paljud majaomanikud kahetsevad varsti, et ei ole osanud energiasäästliku ja tervisliku kodu peale varem mõelda.
“Järsult kasvanud ning veelgi kasvavad elektri- ja küttekulud on viinud nii mõnegi majaomaniku mõistmiseni, et alati pole kasulik kütta elektriga,” ütleb Mauring.
Lahenduseks on ehitusstandard, mis annab hea õhuga mugava maja kätte praeguste uuselamute küttekuludest kümme korda väiksemate kuludega. Eesti majad kerkivad aegunud ehitustehnoloogia järgi. Asjaolu, et praegu pole Eestis ühtki passiivmaja reaalselt ette näidata, seisab ka arhitektide koolituse taga.
Passiivmaja ehitus läheb tavamaja ehitusest keskmiselt 5–15 protsenti kallimaks. Võtmesõnadeks on hea soojustus, hoone peab olema õhutihe, külmasildadeta, majast väljuv soe õhk võetakse soojavahetiga tagasi sissetulevasse õhku.
Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudis valminud arvutisimulatsioon võtab energiatõhusa hoone modelleerimisel arvesse viit põhitegurit. Esiteks seinte soojapidavus – kui palju soojustusvilla tuleb seinte soojustamiseks kasutada. Külmasillad – mida rohkem on majal välisseinu ehk mida keerulisema kujuga hoone, seda kulukam on kütmine. Õhupidavus – soe ei tohi seinapragudest välja pugeda. Soojapidavus – kui soojapidavad on aknad ja millisesse ilmakaarde on need suunatud. Viiendaks – kui palju ventilatsiooni õnnestub välja viidud soojusest taaskasutada.
Passiivmaja eeldab nn integreeritud planeerimist, kus vastava tarkvara abil saab täpselt jälgida iga osa rolli lõpptulemuse kujunemisel. Väliselt pole suurt vahet, kas tegu on harjumuspärase ehitise või passiivmajaga. Akende kvaliteet on muutunud niivõrd, et vajaliku tulemuse saab täiesti tavalise suurusega avadega. Samuti ei pea need olema ideaalselt lõunasse suunatud.
Passiivmaja küttevajadus viiakse mõistliku piirini, mis lubab aktiivsest küttesüsteemist loobuda.
Maailmas on ligi 10 000 passiivmaja
Ehitus on kallim, energiasääst suurem.
•• Passiivmaja eristab tavalisest see, et kasutatakse nii palju kui võimalik päikesekiirgust ja ventilatsiooniõhu soojatagastust, paksu õhutihedat isolatsiooni ja uut tüüpi aknaid.
•• Sellise hoone kütmiseks vajatakse vaid kümme protsenti tavamaja soojusenergiast ehk sületäie küttepuude asemel vaid üht halgu või pisikest elektriradiaatorit.
•• 90 protsenti sooja saab võtta toast väljuvast õhust.
•• Passiivmaja definitsiooni kohaselt jääb maja küttevajadus alla 15 kWh ruutmeetri kohta aastas.
•• Passiivmaja ehitamiseks vajalikud materjalid on küll kallimad, ent hilisem väiksem küttekulu teenib nende soetamiskulu tasa.
•• Passiivmaja võib olla nii kivi- kui ka puitkarkasshoone, soojustuseks sobib enamik tuntud materjale.
•• Kui päikesekiirgusest saadud soojusel on oluline mõju maja soojana hoidmisele juba detsembris ja jaanuaris, saab hakata rääkima passiivmaja standardist.
•• Maailmas on ligi 10 000 passiivmaja, neist üle poole Euroopas.
•• Passiivmaja idee on paarkümmend aastat vana. Wolfgang Feist arendas seda juba 1980. aastatel Saksamaal.
•• Esimene maja ehitati 1991.