Paremad mõisad on jagatud
Eda Post, Virumaa Teataja reporter, 08.05.2004
Lääne-Virumaa ilusamad mõisad, mis ei kuulu riigile või kohalikule omavalitsusele, on praeguseks leidnud uued omanikud, kelle mõtted liiguvad mõisa kasutamisel enamasti turismi ja konverentsikorralduse rada.
Seni viimase mõisatehinguna ostis eelmisel nädalal Kadrina vallas Neeruti mõisahoone Eesti Talleks Ltd juhilt Andres Sarrilt OÜ-s Krausberg kinnisvara arendusega tegelev Ander Ild. Ild on seltskonnaajakirjanduse vahendusel rohkem tuntud kui laulja Hannah abikaasa ja töö kaudu seotud ka Raplamaal asuva Ingliste mõisaga.
Kohe alustas Ild umbes kahekümne inimesega ka maja korrastamist, mida plaanib nädalavahetustel jätkata. Tema esmaseks mureks on vandaalide eemal hoidmine, Neeruti mõisahoonet on lõhutud ja soditud ning osa tubadest on prahti täis. Mõisa ümbert võeti maha ka võsa ja vanu puid, mis mõisa ohustasid.
Edaspidi vajab hoone korralikku remonti, ka põhikonstruktsioonide osas. Praegu on seal osa vahelagesidki auklikud ja katus laseb läbi.
Ild rääkis, et kuna hoone on suur ja elamuks ei sobi, on selle võimalik kasutus tulevikus ilmselt turismi- ja majutusasutus. “Neeruti on ilus koht oma mägede ja järvedega ja huvitav turismiobjekt,” kiitis Ild.
Ta lisas, et räbaldunud mulje peaks mõisahoonelt varsti kaduma ja siis tuleb selle tõeline välimus välja. Neeruti on üks Eesti vähestest juugendstiilis mõisahoonetest.
Turismi- ja konverentsiteenusega seotud plaanid on näiteks ka Vinni vallas Voore ja Kupna mõisa omanikul ärimees Indrek Klammeril, Rakke vallas Liigvalla mõisa omandanud ärimees Rein Kilgil ning Aaspere mõisa omandanud Eesti ja Itaalia omanikega firmal Spectre Invest.
Ühe eduka eeskujuna näevad mõisaomanikud Ida-Virumaal asuvat Kalvi mõisa, mis töötab hotellina.
Lääne-Virumaal on turismialal oma nishi juba leidnud Essu mõis Haljala vallas ja Kohala mõis Sõmeru vallas, mis on samuti eraomanduses.
1997. aastal Kadrina vallas Kolu mõisa ostnud ärimees Jaanus Reisner nimetab eduka mõisapidamise eeskujudena veel Palmset ja Sagadist, kaht mõisa Lahemaa tuntud kolmikust, mille omanikud on vastavalt SA Virumaa Muuseumid ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Riigimetsa Majandamise Keskusele kuulub ka Loobu mõis.
Vihula mõis, mis kuulub samanimelisele äriühingule, tegutseb samuti turismialal ja muu seas tegeldakse seal kalaturismiga.
Ärimees ja ansambli Meie Mees eestvedaja Aivar Riisalu rääkis, et kuigi Kadrina vallas asuv Kihlevere mõis sai 1998. aastal ostetud mõttega, et seal elama hakata, on ta praeguseks sellest loobunud.
Riisalu ütles, et praegu veel ei tea, mis Kihleverest saab, kuid kõige realistlikum variant on rajada sinna vanadekodu. Ta lisas aga, et kõhklusi tekitab see, et mõisa pidamine ei tasu end ära.
Kolu mõisa omanik Jaanus Reisner kolis mõisa elama, kuid kavatseb mõisa, eriti selle suurt saali, kasutada ka avalike ürituste korraldamiseks ja võib-olla teha ühest kõrvalhoonest ka külalistemaja.
Mõisaid on üle Lääne-Virumaa ka teiste eraisikute ja firmade valduses.
“See aeg on möödas, kui sai kümne tuhandega mõisa osta,” tähendas Reisner ja lisas, et ilusamad mõisad on juba kasutuses ja enam pole lihtne mõisaomanikuks saada.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Paremad mõisad on jagatud
Paremad mõisad on jagatud
Lääne-Virumaa ilusamad mõisad, mis ei kuulu riigile või kohalikule omavalitsusele, on praeguseks leidnud uued omanikud, kelle mõtted liiguvad mõisa kasutamisel enamasti turismi ja konverentsikorralduse rada.
Eda Post, Virumaa Teataja reporter, 08.05.2004
Seni viimase mõisatehinguna ostis eelmisel nädalal Kadrina vallas Neeruti mõisahoone Eesti Talleks Ltd juhilt Andres Sarrilt OÜ-s Krausberg kinnisvara arendusega tegelev Ander Ild. Ild on seltskonnaajakirjanduse vahendusel rohkem tuntud kui laulja Hannah abikaasa ja töö kaudu seotud ka Raplamaal asuva Ingliste mõisaga.
Kohe alustas Ild umbes kahekümne inimesega ka maja korrastamist, mida plaanib nädalavahetustel jätkata. Tema esmaseks mureks on vandaalide eemal hoidmine, Neeruti mõisahoonet on lõhutud ja soditud ning osa tubadest on prahti täis. Mõisa ümbert võeti maha ka võsa ja vanu puid, mis mõisa ohustasid.
Edaspidi vajab hoone korralikku remonti, ka põhikonstruktsioonide osas. Praegu on seal osa vahelagesidki auklikud ja katus laseb läbi.
Ild rääkis, et kuna hoone on suur ja elamuks ei sobi, on selle võimalik kasutus tulevikus ilmselt turismi- ja majutusasutus. “Neeruti on ilus koht oma mägede ja järvedega ja huvitav turismiobjekt,” kiitis Ild.
Ta lisas, et räbaldunud mulje peaks mõisahoonelt varsti kaduma ja siis tuleb selle tõeline välimus välja. Neeruti on üks Eesti vähestest juugendstiilis mõisahoonetest.
Turismi- ja konverentsiteenusega seotud plaanid on näiteks ka Vinni vallas Voore ja Kupna mõisa omanikul ärimees Indrek Klammeril, Rakke vallas Liigvalla mõisa omandanud ärimees Rein Kilgil ning Aaspere mõisa omandanud Eesti ja Itaalia omanikega firmal Spectre Invest.
Ühe eduka eeskujuna näevad mõisaomanikud Ida-Virumaal asuvat Kalvi mõisa, mis töötab hotellina.
Lääne-Virumaal on turismialal oma nishi juba leidnud Essu mõis Haljala vallas ja Kohala mõis Sõmeru vallas, mis on samuti eraomanduses.
1997. aastal Kadrina vallas Kolu mõisa ostnud ärimees Jaanus Reisner nimetab eduka mõisapidamise eeskujudena veel Palmset ja Sagadist, kaht mõisa Lahemaa tuntud kolmikust, mille omanikud on vastavalt SA Virumaa Muuseumid ja Riigimetsa Majandamise Keskus.
Riigimetsa Majandamise Keskusele kuulub ka Loobu mõis.
Vihula mõis, mis kuulub samanimelisele äriühingule, tegutseb samuti turismialal ja muu seas tegeldakse seal kalaturismiga.
Ärimees ja ansambli Meie Mees eestvedaja Aivar Riisalu rääkis, et kuigi Kadrina vallas asuv Kihlevere mõis sai 1998. aastal ostetud mõttega, et seal elama hakata, on ta praeguseks sellest loobunud.
Riisalu ütles, et praegu veel ei tea, mis Kihleverest saab, kuid kõige realistlikum variant on rajada sinna vanadekodu. Ta lisas aga, et kõhklusi tekitab see, et mõisa pidamine ei tasu end ära.
Kolu mõisa omanik Jaanus Reisner kolis mõisa elama, kuid kavatseb mõisa, eriti selle suurt saali, kasutada ka avalike ürituste korraldamiseks ja võib-olla teha ühest kõrvalhoonest ka külalistemaja.
Mõisaid on üle Lääne-Virumaa ka teiste eraisikute ja firmade valduses.
“See aeg on möödas, kui sai kümne tuhandega mõisa osta,” tähendas Reisner ja lisas, et ilusamad mõisad on juba kasutuses ja enam pole lihtne mõisaomanikuks saada.