Palmse sepikoda ärkab ellu
Sepp Kaupo Kangur lubab täna sepikoja avamise puhul suurtükist paukugi teha. Tuttav kahur, kas mitte sellisest ei tulistanud Viimses reliikvias Siim mõisahärrade pihta. |
Täna ärkab ellu Palmse mõisa sepikoda, mis viimased aastad kinniste ustega seisnud. Nüüdsest saavad sepavasara raskust proovida kõik asjast huvitatud.
Palmse mõismuuseumi direktor Eve Ong ütles Virumaa Teatajale, et tõenäoliselt on sepikoja hoone Palmsesse ehitatud XIX sajandi algupoolel, mil Palmses resideeris mõisahärra Carl Magnus von der Pahlen (1799-1863). Esialgse arvamuse kohaselt ehitati sepikoda ühest otsast lahtise löövialusega, mis pidanuks eemaltvaates väikest templit meenutama.
Palmses korraldati ka esimesed seppade päevad, ent viimaseil aastail on sepikoda tühjalt seisnud ja alasi tolmu kogunud.
Viimati olid tööruumid aktiivsemas kasutuses kolm aastat tagasi.
Homsest alustavad Palmse sepikojas tööd Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kaitsnud sepp Kaupo Kangur ja IV kursuse tudeng Tauro Pungas. Sepikoda avatakse ka asjahuvilistele, kes tahavad oma silmaga muistset tööd näha ja ka oma käega järele proovida.
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemetsa sõnul saab igaüks, kellel selleks soov, sepikojas seppade juhendamise all proovida rauda taguda ja Palmse mõis väljastab ka sellekohase pitsatiga varustatud tunnistuse.
“Mina tahan ise kindlasti järele proovida,” lubas Leemets.
Kõrgharidusega sepa Kaupo Kanguri sõnul antakse proovida soovijale esialgu kätte ikka lihtsam töö, näiteks naela sepistamine. “Tunni või paar võib selleks ikka arvestada,” arvas Kangur. “Kui õppinud sepp teeb naela minuti või kahega valmis, siis siin läheb rohkem aega, et ka mingisugune ettevalmistav osa läbi teha.”
Kaupo Kangur ütles, et loomulikult hakkavad nad Tauro Pungasega sepikojas töötama iga päev, külastajaid oodatakse soovitavalt just kindlaksmääratud päevadel.
“Muul ajal ei pruugi meil töö kõrvalt aega jääda, et asja lähemalt näidata ja selgitada,” märkis Kangur. “Külastajapäevadel aga oleme nimelt selleks valmis.”
Sepikoja ukse ette paigaldas Kaupo Kangur ka oma magistritöö – üks ühele valminud sepistatud kahuri, mille originaal valmistati eeldatavalt XIV sajandi lõpul või XV sajandi algul.
“1877. aastal viidi see suurtükk Tallinnast Peterburi, Eestist viidi siis ära umbes kolmkümmend suurtükki, millest tänaseni on säilinud kolm,” rääkis Kaupo Kangur. “Minu jaoks kunstnikuna oli muidugi veidi ahistav täpset koopiat teha, aga samas poleks muidu koopial ju mõtetki.”
Rünno Saaremäe
rynno@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Palmse sepikoda ärkab ellu (VT)
Palmse sepikoda ärkab ellu
Sepp Kaupo Kangur lubab täna sepikoja avamise puhul suurtükist paukugi teha. Tuttav kahur, kas mitte sellisest ei tulistanud Viimses reliikvias Siim mõisahärrade pihta.
Täna ärkab ellu Palmse mõisa sepikoda, mis viimased aastad kinniste ustega seisnud. Nüüdsest saavad sepavasara raskust proovida kõik asjast huvitatud.
Palmse mõismuuseumi direktor Eve Ong ütles Virumaa Teatajale, et tõenäoliselt on sepikoja hoone Palmsesse ehitatud XIX sajandi algupoolel, mil Palmses resideeris mõisahärra Carl Magnus von der Pahlen (1799-1863). Esialgse arvamuse kohaselt ehitati sepikoda ühest otsast lahtise löövialusega, mis pidanuks eemaltvaates väikest templit meenutama.
Palmses korraldati ka esimesed seppade päevad, ent viimaseil aastail on sepikoda tühjalt seisnud ja alasi tolmu kogunud.
Viimati olid tööruumid aktiivsemas kasutuses kolm aastat tagasi.
Homsest alustavad Palmse sepikojas tööd Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi kaitsnud sepp Kaupo Kangur ja IV kursuse tudeng Tauro Pungas. Sepikoda avatakse ka asjahuvilistele, kes tahavad oma silmaga muistset tööd näha ja ka oma käega järele proovida.
Sihtasutuse Virumaa Muuseumid juhataja Ants Leemetsa sõnul saab igaüks, kellel selleks soov, sepikojas seppade juhendamise all proovida rauda taguda ja Palmse mõis väljastab ka sellekohase pitsatiga varustatud tunnistuse.
“Mina tahan ise kindlasti järele proovida,” lubas Leemets.
Kõrgharidusega sepa Kaupo Kanguri sõnul antakse proovida soovijale esialgu kätte ikka lihtsam töö, näiteks naela sepistamine. “Tunni või paar võib selleks ikka arvestada,” arvas Kangur. “Kui õppinud sepp teeb naela minuti või kahega valmis, siis siin läheb rohkem aega, et ka mingisugune ettevalmistav osa läbi teha.”
Kaupo Kangur ütles, et loomulikult hakkavad nad Tauro Pungasega sepikojas töötama iga päev, külastajaid oodatakse soovitavalt just kindlaksmääratud päevadel.
“Muul ajal ei pruugi meil töö kõrvalt aega jääda, et asja lähemalt näidata ja selgitada,” märkis Kangur. “Külastajapäevadel aga oleme nimelt selleks valmis.”
Sepikoja ukse ette paigaldas Kaupo Kangur ka oma magistritöö – üks ühele valminud sepistatud kahuri, mille originaal valmistati eeldatavalt XIV sajandi lõpul või XV sajandi algul.
“1877. aastal viidi see suurtükk Tallinnast Peterburi, Eestist viidi siis ära umbes kolmkümmend suurtükki, millest tänaseni on säilinud kolm,” rääkis Kaupo Kangur. “Minu jaoks kunstnikuna oli muidugi veidi ahistav täpset koopiat teha, aga samas poleks muidu koopial ju mõtetki.”
Rünno Saaremäe
rynno@virumaateataja.ee