Õpilased tahaksid riigieksamite tulemusi meedia eest varjata (70)
17. märts 2007
Autor: Mirko Ojakivi
Foto: Priit Simson
Õpilaste hinnangul tekitab riigieksamite tulemuste meedias avalikustamine pingeid.
Eesti õpilasomavalitsuste liit on teinud haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku keelata tulevikus iga-aastaste riigieksamite tulemuste avalikustamine koolide lõikes, sest see sunnib koole paremate näitajate saavutamiseks eirama õpilaste huve.
Eesti õpilasomavalitsuste liidu esimehele Martti Martinsonile on pealinna eliitkoolide õpilased kurtnud, et pingeridade avalikustamise tõttu ei lubata näiteks matemaatikas kesiseid õpitulemusi näidanud õpilastel valida matemaatika riigieksamit.
“Need iga-aastased pingeread, mis avalikustatakse kas Eesti Ekspressis või mujal ajakirjanduses, tekitavad õpetajates ja õpilastes pingeid, sest koolijuhid tahavad paremaid tulemusi ja neid saavutatakse veidrate vahenditega,” selgitas Martinson. Mis koolide õpilased on talle eksamite valikuvabaduse piiramisest rääkinud, ei soostunud õpilasomavalitsuste liidu esimees avalikustama.
Martinsoni sõnul võiks tulevikus riigieksamite tulemusi siiski avalikustada näiteks maakonna täpsusega. “See on juba piisavalt üldine, kuid annab siiski võimaluse teatud järelduste tegemiseks,” lisas Matrinson. Samuti peaks õpilaste esindajate arvates säilima koolidel võimalus saada kooli kohta käivat riigieksamitulemusi kajastavat statistikat.
Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Janar Holmi sõnul eeldab koolide eksamitulemuste statistika salastamine esmalt kokkulepet koolidirektorite, ministeeriumi ja õpilaste ning teiste partnerite vahel. “Lisaks tuleb muuta avaliku teabe seadust ja sellega võib probleeme tulla, sest miks peaks keelama ligipääsu informatsioonile, mis siiani on olnud avalik,” lisas Holm.
Õpetajad pingeridade vastu
Samas on mitmed koolijuhid ja õpetajad Holmile kurtnud, et pigem tuleb eksamitulemuste avaldamine õppetööle kahjuks, sest gümnaasiumi vältel valmistutakse pigem riigieksamiteks, mitte ei õpita selle mõiste laiemas tähenduses. Kindlasti pole Holmi sõnul koolide eksamitulemuste salastamine mõeldav juba sellest aastast, sest aega seadusemuudatuste tegemiseks pole piisavalt.
Ka pikaaegne koolidirektor Lauri Leesi ei pea mõistlikuks riigieksamitulemuste pingeridade avalikustamist ja koostamist koolide lõikes. “Seda pole üldse vaja ja ma ei saa aru, miks neid koostatakse,” lisas Leesi.
Prantsuse lütseum on tavaliselt olnud eksamitulemuste pingeridade eesotsas. Leesil on enda sõnul selle üle hea meel, kuid sellist eesmärki ta koolijuhina seadnud pole, et kool oleks kõigis ainetes Eestis esimene.
Õpilased tahaksid….
Õpilased tahaksid riigieksamite tulemusi meedia eest varjata (70)
Õpilaste hinnangul tekitab riigieksamite tulemuste meedias avalikustamine pingeid.
Eesti õpilasomavalitsuste liit on teinud haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku keelata tulevikus iga-aastaste riigieksamite tulemuste avalikustamine koolide lõikes, sest see sunnib koole paremate näitajate saavutamiseks eirama õpilaste huve.
Eesti õpilasomavalitsuste liidu esimehele Martti Martinsonile on pealinna eliitkoolide õpilased kurtnud, et pingeridade avalikustamise tõttu ei lubata näiteks matemaatikas kesiseid õpitulemusi näidanud õpilastel valida matemaatika riigieksamit.
“Need iga-aastased pingeread, mis avalikustatakse kas Eesti Ekspressis või mujal ajakirjanduses, tekitavad õpetajates ja õpilastes pingeid, sest koolijuhid tahavad paremaid tulemusi ja neid saavutatakse veidrate vahenditega,” selgitas Martinson. Mis koolide õpilased on talle eksamite valikuvabaduse piiramisest rääkinud, ei soostunud õpilasomavalitsuste liidu esimees avalikustama.
Martinsoni sõnul võiks tulevikus riigieksamite tulemusi siiski avalikustada näiteks maakonna täpsusega. “See on juba piisavalt üldine, kuid annab siiski võimaluse teatud järelduste tegemiseks,” lisas Matrinson. Samuti peaks õpilaste esindajate arvates säilima koolidel võimalus saada kooli kohta käivat riigieksamitulemusi kajastavat statistikat.
Haridus- ja teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsleri Janar Holmi sõnul eeldab koolide eksamitulemuste statistika salastamine esmalt kokkulepet koolidirektorite, ministeeriumi ja õpilaste ning teiste partnerite vahel. “Lisaks tuleb muuta avaliku teabe seadust ja sellega võib probleeme tulla, sest miks peaks keelama ligipääsu informatsioonile, mis siiani on olnud avalik,” lisas Holm.
Õpetajad pingeridade vastu
Samas on mitmed koolijuhid ja õpetajad Holmile kurtnud, et pigem tuleb eksamitulemuste avaldamine õppetööle kahjuks, sest gümnaasiumi vältel valmistutakse pigem riigieksamiteks, mitte ei õpita selle mõiste laiemas tähenduses. Kindlasti pole Holmi sõnul koolide eksamitulemuste salastamine mõeldav juba sellest aastast, sest aega seadusemuudatuste tegemiseks pole piisavalt.
Ka pikaaegne koolidirektor Lauri Leesi ei pea mõistlikuks riigieksamitulemuste pingeridade avalikustamist ja koostamist koolide lõikes. “Seda pole üldse vaja ja ma ei saa aru, miks neid koostatakse,” lisas Leesi.
Prantsuse lütseum on tavaliselt olnud eksamitulemuste pingeridade eesotsas. Leesil on enda sõnul selle üle hea meel, kuid sellist eesmärki ta koolijuhina seadnud pole, et kool oleks kõigis ainetes Eestis esimene.