 Ontika arendus- ja koolituskeskuse likvideerimise tõttu otsitakse Ontika mõisale ostjat. Ainuke tingimus on, et kompleks säiliks tervikuna.
2003. aasta 1. septembriks pidid kõik aktsiaseltsid oma aktsiad keskväärtpaberiregistris registreerima. Aktsiaseltsi Ontika Arendus- ja Koolituskeskus juhatus jättis selle nõude täitmata, mistõttu ettevõte kuulus sundlikvideerimisele.
Pärast sundlikvideerimisteate avaldamist andis üks 14 aktsionärist, Kohtla-Järve linnavalitsus, Ida-Viru maakohtusse avalduse äriühingu likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks.
Maakohtu 10. veebruari otsusega algatati Ontika arendus- ja koolituskeskuse likvideerimismenetlus ning määrati likvideerijaks pankrotihaldur Tiia Kalaus.
Alghind hinnati paljuks
Märtsikuus kutsus Kalaus kokku aktsionäride üldkoosoleku, kus otsustati aktsiaseltsile kuuluva vara müügiks kuulutada välja enampakkumine; alghinnaks määrati kolm miljonit krooni. Ainsaks tingimuseks uuele omanikule seati, et mõisakompleks peab säilima tervikuna.
Et tegemist on muinsuskaitseobjektiga, tuleb uuel omanikul arvestada ka muinsuskaitsjate nõuetega.
Enampakkumisele pandi Ontika 12hektariline kinnistu, millel asuvad Ontika mõisa härrastemaja ja teenijatemaja (arendus- ja koolituskeskuse tegutsemise ajal asus seal hostell, kus korraldati koolitusi ja pakuti majutust, praegu mingit tegevust ei toimu), ait ja tõllakuuri varemed.
“Kuna ühtegi ostusoovi ei laekunud, kuulutati enampakkumine nurjunuks,” tunnistas Kalaus. “Huvi on asja vastu tuntud küll, aga see huvi on piirdunud telefoni teel tehtud järelepärimistega, mõni on ka kohapeal vaatamas käinud.”
Seepeale otsustasid aktsionärid hinda alandada. Tõsiseltvõetavaid ostusoove pole sellest hoolimata tänini laekunud.
Aktsionärid hoiavad hullemast
“Aktsionärid on senimaani nii palju toetanud, on oleme saanud jooksvad elektriarved tasutud,” ütles Tiia Kalaus.
Suvekuudel ulatub elektriarve kuus keskmiselt viie tuhande kroonini, koos valvurite palkade ja maksudega küünib summa kümne tuhande kroonini kuus. Talvekuudel, mil tuleb hea seista ka torustike külmumast hoidmise eest, kulub juba üksnes elektrile kümme tuhat krooni kuus.
“Olen suhteliselt palju tegelnud pankrotivara müügiga ja julgen öelda, et nii lootusetu, kui mõni asi alguses ka tundub, saadakse enamjaolt vara siiski müüdud,” usub Kalaus Ontika mõisale ostjat ikkagi leiduvat. “Kõik oleneb muidugi hinnast, aga selliseid juhtumeid on vähe, kui hoone või kinnistu lausa kätte jääb.”
Kalause sõnul on aktsionärid sellega arvestanud, et likvideerimise ajal tuleb jooksvad kulud neil endil kanda. “Kui aga mõisa sügiseks müüa ei õnnestu, tuleb neil otsustada, mis edasi saab. Kas oleks võimalik nii palju konserveerida, et elekter või keskküte välja võtta…”
Kalaus on praegu seisukohal, et äriühingu pankrotti tal ehk välja kuulutada ei ole vaja. “Kõiki aktsiaseltsi kohustusi kokku arvates – pean silmas enne likvideerimist üleval olnud kohustusi, likvideerimiskulusid ja jooksvaid kulusid –, on selle vara väärtus siiski neist suurem,” kinnitas ta.
KÜLLI KRIIS
Neljapäev, 17.06.2004
|
Uudised
Ontika mõis ootab ostjat
2003. aasta 1. septembriks pidid kõik aktsiaseltsid oma aktsiad keskväärtpaberiregistris registreerima. Aktsiaseltsi Ontika Arendus- ja Koolituskeskus juhatus jättis selle nõude täitmata, mistõttu ettevõte kuulus sundlikvideerimisele.
Pärast sundlikvideerimisteate avaldamist andis üks 14 aktsionärist, Kohtla-Järve linnavalitsus, Ida-Viru maakohtusse avalduse äriühingu likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks.
Maakohtu 10. veebruari otsusega algatati Ontika arendus- ja koolituskeskuse likvideerimismenetlus ning määrati likvideerijaks pankrotihaldur Tiia Kalaus.
Alghind hinnati paljuks
Märtsikuus kutsus Kalaus kokku aktsionäride üldkoosoleku, kus otsustati aktsiaseltsile kuuluva vara müügiks kuulutada välja enampakkumine; alghinnaks määrati kolm miljonit krooni. Ainsaks tingimuseks uuele omanikule seati, et mõisakompleks peab säilima tervikuna.
Et tegemist on muinsuskaitseobjektiga, tuleb uuel omanikul arvestada ka muinsuskaitsjate nõuetega.
Enampakkumisele pandi Ontika 12hektariline kinnistu, millel asuvad Ontika mõisa härrastemaja ja teenijatemaja (arendus- ja koolituskeskuse tegutsemise ajal asus seal hostell, kus korraldati koolitusi ja pakuti majutust, praegu mingit tegevust ei toimu), ait ja tõllakuuri varemed.
“Kuna ühtegi ostusoovi ei laekunud, kuulutati enampakkumine nurjunuks,” tunnistas Kalaus. “Huvi on asja vastu tuntud küll, aga see huvi on piirdunud telefoni teel tehtud järelepärimistega, mõni on ka kohapeal vaatamas käinud.”
Seepeale otsustasid aktsionärid hinda alandada. Tõsiseltvõetavaid ostusoove pole sellest hoolimata tänini laekunud.
Aktsionärid hoiavad hullemast
“Aktsionärid on senimaani nii palju toetanud, on oleme saanud jooksvad elektriarved tasutud,” ütles Tiia Kalaus.
Suvekuudel ulatub elektriarve kuus keskmiselt viie tuhande kroonini, koos valvurite palkade ja maksudega küünib summa kümne tuhande kroonini kuus. Talvekuudel, mil tuleb hea seista ka torustike külmumast hoidmise eest, kulub juba üksnes elektrile kümme tuhat krooni kuus.
“Olen suhteliselt palju tegelnud pankrotivara müügiga ja julgen öelda, et nii lootusetu, kui mõni asi alguses ka tundub, saadakse enamjaolt vara siiski müüdud,” usub Kalaus Ontika mõisale ostjat ikkagi leiduvat. “Kõik oleneb muidugi hinnast, aga selliseid juhtumeid on vähe, kui hoone või kinnistu lausa kätte jääb.”
Kalause sõnul on aktsionärid sellega arvestanud, et likvideerimise ajal tuleb jooksvad kulud neil endil kanda. “Kui aga mõisa sügiseks müüa ei õnnestu, tuleb neil otsustada, mis edasi saab. Kas oleks võimalik nii palju konserveerida, et elekter või keskküte välja võtta…”
Kalaus on praegu seisukohal, et äriühingu pankrotti tal ehk välja kuulutada ei ole vaja. “Kõiki aktsiaseltsi kohustusi kokku arvates – pean silmas enne likvideerimist üleval olnud kohustusi, likvideerimiskulusid ja jooksvaid kulusid –, on selle vara väärtus siiski neist suurem,” kinnitas ta.
KÜLLI KRIIS
Neljapäev, 17.06.2004