Narva linn asub Ida-Virumaa maakonnas Eesti kirdepiiril, Narva jõe läänekaldal Tallinna – Peterburi maantee ja raudtee ääres. 76353 elanikku. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost.
Linna vanem osa paikneb Põhja-Eesti lavamaa serval iidses sillakohas, 14 km kaugusel Narva jõe suudmest.
Linna ajaloolisest tuumikust (Narva ordulinnus) läänes asub nüüdne keskus Peetri väljak ning lõunas Joaorg (Juhkental). Raudteejaamast lõunas paiknev Kreenholmi linnaosa hõlmab ka Narva joast ülemal olevad tööstushoonestusega Kreenholmi ja Georgi saare. Kaugemal edelas Narva veehoidla piirkonnas on Balti ja Eesti elektrijaam ning Narva põlevkivikarjäär (kaks viimast paiknevad Vaivara valla territooriumil). Linna lääneserval asub Paemurru linnaosa.
Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega – energeetika, tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Linn omandab üha suuremat tähtsust piiri transpordisõlmena, seepärast on aktuaalne uue silla rajamine linnast väljapoole, samutiliiklust taastamine väikestele meri-jõgi tüüpi laevadele.
Linnas on kümme keskkooli ja kolm põhikooli, neli kutsekooli ja Narva Kõrgkool.
Sportimisvõimalusi pakuvad linnas 45 erinevat spordirajatist.
Linnas on kaks haiglat ja kaks polikliinikut.
Ajaloolises linnas on säilinud palju turistidele huvipakkuvaid vaatamisväärsusi: Hermanni kindlus, raekoda, linnapark – Pimeaed Victoria bastionil, Narva muuseum, kunstigalerii.
Turistidele pakuvad teenuseid mitu hotelli ja restorani.
Narva
Narva linn asub Ida-Virumaa maakonnas Eesti kirdepiiril, Narva jõe läänekaldal Tallinna – Peterburi maantee ja raudtee ääres. 76353 elanikku. Linna piiridesse kuuluvad ka Kulgu, Siiversti ja Vepsküla ning suur osa Kõrgesoost.
Linna vanem osa paikneb Põhja-Eesti lavamaa serval iidses sillakohas, 14 km kaugusel Narva jõe suudmest.
Linna ajaloolisest tuumikust (Narva ordulinnus) läänes asub nüüdne keskus Peetri väljak ning lõunas Joaorg (Juhkental). Raudteejaamast lõunas paiknev Kreenholmi linnaosa hõlmab ka Narva joast ülemal olevad tööstushoonestusega Kreenholmi ja Georgi saare. Kaugemal edelas Narva veehoidla piirkonnas on Balti ja Eesti elektrijaam ning Narva põlevkivikarjäär (kaks viimast paiknevad Vaivara valla territooriumil). Linna lääneserval asub Paemurru linnaosa.
Tähtsamad tegevusharud on seotud tööstusliku tootmisega – energeetika, tekstiilitööstuse, masinatööstuse ja metallitöötlemise, ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse, mööbli-, naha- ja toiduainetetööstusega. Linn omandab üha suuremat tähtsust piiri transpordisõlmena, seepärast on aktuaalne uue silla rajamine linnast väljapoole, samutiliiklust taastamine väikestele meri-jõgi tüüpi laevadele.
Linnas on kümme keskkooli ja kolm põhikooli, neli kutsekooli ja Narva Kõrgkool.
Sportimisvõimalusi pakuvad linnas 45 erinevat spordirajatist.
Linnas on kaks haiglat ja kaks polikliinikut.
Ajaloolises linnas on säilinud palju turistidele huvipakkuvaid vaatamisväärsusi: Hermanni kindlus, raekoda, linnapark – Pimeaed Victoria bastionil, Narva muuseum, kunstigalerii.
Turistidele pakuvad teenuseid mitu hotelli ja restorani.
Sümboolika
Linnavalitsus
Viidad
Kasutatud kirjandus: Ida-Viru Maakond. Aastaraamat 1996. Koostaja Bruno Uustal.