Sulev Vedler Eesti Ekspress, 02.01.2003
Tsaariaegsed teatrijuhid ikka ametis?
28. november Vanemuise teater sai kummalise kirja. Kuulsate reisiraamatute kirjastuse Lonely Planet Austraalia haru töötaja Debra Herrmann kirjutab Vanemuisele, et küsida, kes on teatri peanäitejuht.
“Oleme saanud informatsiooni, et sellel kohal töötab Karl Menning,” kirjutas Herrmann. “Kas võiksite seda kinnitada või vastasel juhul öelda, kes on nüüd peanäitejuhi ametis?”
Ühtlasi päris innukas Lonely Planeti töötaja, kas Estonia teatris töötab samal ametikohal endiselt Paul Pinna.
Karl Menning oli Vanemuise direktori ja pealavastajana ametis aastatel 1906-1914, Paul Pinna lahkus Estonia juhi kohalt 1918. aastal.
Itaalia tahab tagasi anda ENSV kingitud karud
10. oktoober. Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu kinnitusel tahab Itaalia Eestile tagasi anda N Liidu ajal siin sündinud ja Itaaliasse viidud kaks karu.
1976. aastal Itaaliasse kingitud ja nüüd kenasse keskikka jõudnud – 29aastase ema- ja 27aastase isakaru – tahab Itaalia Gavriglia linna loomapark Eestisse tagasi saata ilmselt seepärast, et loomapargi tingimused ei vasta eurodirektiividele, arvab Kaal.
Miks karud Itaaliasse viidi, mäletab ta hästi. “Lugu oli nii pull, et see jäi hästi meelde. Kuna maakond, kuhu karud said, oli kommunistlikult meelestatud ja seal tähistati just 35 aasta möödumist Teisest maailmasõjast, tuli N Liidu välisministeeriumile Itaaliast teade. Et seal oli hukkunud ka N Liidu partisan Nikolai Bujanov, soovisid itaallased tema mälestusele rõhudes saada oma maakonna loomaparki N Liidult põhjamaiseid elukaid,” räägib Kaal. Peagi pärast Itaalia sellist soovi saabuski vastavasisuline ringkiri ka Tallinna loomaaeda – ja karud sõitsid Itaaliasse.
Tallinna hotell ei tea Eesti lipu värve
26. september. Ecolandi hotelli koduleheküljel lehvivad uhkelt Vene ja Briti lipp, kuid Eesti lipu asemel on vardasse joonistatud valgesinimust trikoloor. Ecolandi telefoninumbril vastanud vene aktsendiga näitsikut ajab värvide segipaiskamine kangesti naerma. “Me kontrollime selle asja üle ja parandame ära,” ütleb ta itsitades.
Ringkonnakohus jättis mehe ilma kümnest miljardist
26. september. Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebuse, milles Tallinna Linnavalitsuselt nõuti 10 miljardi krooni suurust valuraha.
Majandusprofessor Vello Rekkaro (62), kes on tuntud kui aktiivne sundüürnike õiguste eest võitleja, taotles kohtule esitatud hagis linnavalitsuselt varalise kahju hüvitamist 731 640 krooni ulatuses ning temale tekitatud moraalse kahju hüvitamist 10 miljardi krooni ulatuses.
1999. aasta veebruaris esitas tallinlane Vello Rekkaro Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks Ravila tänaval asuva elamu õigustatud subjektidele tagastamise otsuse. Rekkaro ei olnud rahul sellega, et tema kui elamu üürnik jäi ilma võimalusest elamispind EVPde eest erastada ning ta pidi “ootamatult tekitatud õigustatud subjektilt” maja 750 000 krooni eest ära ostma.
Justiitsministeeriumi kinnitusel on tegemist tõenäoliselt Eesti kõigi aegade suurima moraalse kahju nõudega.
82aastane üliõpilane
29. august. Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) agronoomia eriala tasulisele kohale võeti vastu 1920. aastal sündinud vanahärra Oskar Tomjalla, kirjutab EPMÜ ajaleht Maaülikool.
Tomjalla lõpetas Jäneda põllumajanduskooli aastal, mil algas Teine maailmasõda – 1939 ja pärast sõda Balti Ülikooli Saksamaal.
Tänavu suvel USA-st San Francisco lähedalt Eestisse naasnud mees ütles, et USA-s pole pensionäridest ülikooliõppurid haruldus. “Lihtsalt tuli säärane mõte. Pikk talv on ees,” põhjendas Ühendriikide lennuväele projekteerimistöid teinud Tomjalla. Agronoomia tasulise õppe vahetab ta siiski kaugõppe vastu välja. “Leidsin, et kuulmine pole kõige parem, mistõttu ei saa iga päev loenguid jälgida.”
Savisaar jäi jalgpallistuudio ukse taha
03. juuli. Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei pääsenud püüdlustest hoolimata osalema ETV suve spordisündmuse, jalgpalli MMi finaali stuudiokommentaaris. ETV sporditoimetus sai enne Saksamaa-Brasiilia põnevusmängu telefonikõne, mis pakkus Savisaart vutistuudiosse.
“Helistasin paar nädalat tagasi omaenese tarkusest ETV sporditoimetuse juhile Marko Kaljuveerile, et küsida, kas ta on huvitatud. Kaljuveer keeldus järsult,” ütles linnakantselei meediaosakonna juhataja Allan Alaküla, kelle sõnul konkreetsest mängust juttu polnud. “Savisaare enesega pole ma sel teemal ei enne ega pärast kõnelnud.”
Finaalmängu kommenteerisid eetris siiski asjatundjad – Marko Kaljuveer ja jalgpalliajakirjanik Margus Luik.
Saksa kuukiri avastas Eestist Euroopa gay-metropoli
26. juuni. Saksamaa suurima tiraaþiga homokuukirja, Kölnis ilmuva Queer artikkel Eurovisiooni lauluvõistlusest nimetabTallinna kui turismisihtpunkti meeldivaks avastuseks.
Artikli autori Jörg Schleiferi sõnul “oli Tallinn kogu pika nädala Euroopa gay-metropol ning järgmisel aastal saab selleks Riia”. Tallinnas Eurovisiooni nädalal korraldatud delegatsioonide vastuvõtte ja pidusid peab Schleifer viimaste aastate parimateks.
Põrnikad peletasid näitlejad esietenduselt
26. juuni. Vabaõhulavastuse “Armunud vanamehed” teise esietenduse ajaks möödunud neljapäeval oli Kuressaare Linnateatri trupp sunnitud kolima maipõrnikate eest tuppa varju.
Commedia dell’arte lavastuse planeeritud esituspaigas, Kuressaare Piiskopilinnuse hoovis olid maipõrnikad, kes on rahva hulgas tuntud ka juuksekullide nime all, eriti aktiivsed ja lendasid juba prooviperioodil näitlejate juustesse. Vaatajate säästmiseks viidi etendus Linnateatri majja.
“Loodetavasti rahunevad putukad peagi,” ütlesid Linnateatri töötajad.
Justiitsminister koondas 80 koristajat
24. aprill. Maikuust peavad oma ametipostilt lahkuma 80 Eesti kohtutes töötavat koristajat, ütleb justiitsminister Märt Raski 4. aprilli määrus.
Seda tehakse seoses maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute uute koosseisude kinnitamisega tänavu 1. maist.
Justiitsministeerium koondab sama määrusega ainuüksi Tallinna Linnakohtust 24 ja teistest Eesti kohtutest kokku 56 koristajat.
Miljonite nõudja osutus suurimaks soojavõlgnikuks
03. aprill. Äripäeva andmetel nõuab Eesti organiseeritud kuritegevuse tegelasi kaitsev vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski EVEA Panga pankrotipesast 114 miljonit krooni. Samas oli Jaroslavski ise Kohtla-Järve Soojuse suurim eraisikust võlgnik, kes jättis toasooja eest maksmata enam kui 34 000 krooni. Et raha kätte saada, esitas soojafirma juba jaanuaris 2000 advokaadi vastu hagi. Jaroslavski ja Kohtla-Järve Soojus jõudsid siiski kohtuvälisele kokkuleppele ning advokaat tasus võla 21. märtsil 2002.
Rahvusraamatukogu ostis 1000 dollari eest tasuta raamatu
27. veebruar. Eesti Rahvusraamatukogu tellis mullu USA firmalt Rector Press raamatu nimega Estonian Companies Handbook 2001. Huvipakkuva raamatu, mille eest maksti 995 dollarit ehk ligi 18 000 krooni, leidsid raamatukogu töötajad rahvusvahelisest elektroonilisest andmebaasist.
Kui hinnaline teatmeteos laekus, selgus, et tegu on AS Connectuse kirjastatava eestikeelse kataloogiga “KOMPASS Eesti TOP Firmad 2001”, mida Rahvusraamatukogu oleks võinud saada väljaandjalt tasuta. Sihilikule pettusele viitab, et väljaandja, so Connectuse copyrighti osa oli kaetud Rector Pressi kleepsuga, nagu oleksid ameeriklased ise raamatu välja andnud.
Priimägit süüdistatakse paljaste poiste piltide varguses
13. veebruar. Kunstiajaloolane Vappu Vabar komplekteeris paar aastat tagasi Õigusinstituudi slaidikogu. Nüüd on kogust hulk slaide kadunud, sest Linnar Priimägi kasutas neid Õigusinstituudi õppejõuna, kuid “unustas” tagasi panna. Põhiliselt olid slaididel Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka raidkujude pildid. Vana-Kreeka skulptuurid kujutasid teatavasti tihtipeale alasti mehekeha.
Vappu Vabar ei taha kedagi süüdistada. “Eks ma olen ise ka süüdi, et ma ei koostanud kohe korralikku nimekirja. Ma ei saa midagi tõestada ja nüüd pean kuidagi kahju korvama,” räägib Vabar. Ta helistas Priimägile ja tuletas meelde, et too võiks slaidid tagastada. Värske linnamainekujundaja sõimas kunstiteadlase seepeale läbi.
Priimägi kinnitab, et tema on kõik tagasi andnud. “Kas Õigusinstituudist mõni karp puudub, ei tea. Võibolla läks neil miski kolimise käigus kaotsi, ei oska nende muret jagada,” ütleb Priimägi ja nendib: “Mulle ei anna omistada mitte mingit erilist slaidihuvi, ma töötan juba aastaid arvuti pildifailidega ja dataprojektoriga.”
Uudised
Oh seda Eesti elu
Sulev Vedler Eesti Ekspress, 02.01.2003
Tsaariaegsed teatrijuhid ikka ametis?
28. november Vanemuise teater sai kummalise kirja. Kuulsate reisiraamatute kirjastuse Lonely Planet Austraalia haru töötaja Debra Herrmann kirjutab Vanemuisele, et küsida, kes on teatri peanäitejuht.
“Oleme saanud informatsiooni, et sellel kohal töötab Karl Menning,” kirjutas Herrmann. “Kas võiksite seda kinnitada või vastasel juhul öelda, kes on nüüd peanäitejuhi ametis?”
Ühtlasi päris innukas Lonely Planeti töötaja, kas Estonia teatris töötab samal ametikohal endiselt Paul Pinna.
Karl Menning oli Vanemuise direktori ja pealavastajana ametis aastatel 1906-1914, Paul Pinna lahkus Estonia juhi kohalt 1918. aastal.
Itaalia tahab tagasi anda ENSV kingitud karud
10. oktoober. Tallinna loomaaia direktori Mati Kaalu kinnitusel tahab Itaalia Eestile tagasi anda N Liidu ajal siin sündinud ja Itaaliasse viidud kaks karu.
1976. aastal Itaaliasse kingitud ja nüüd kenasse keskikka jõudnud – 29aastase ema- ja 27aastase isakaru – tahab Itaalia Gavriglia linna loomapark Eestisse tagasi saata ilmselt seepärast, et loomapargi tingimused ei vasta eurodirektiividele, arvab Kaal.
Miks karud Itaaliasse viidi, mäletab ta hästi. “Lugu oli nii pull, et see jäi hästi meelde. Kuna maakond, kuhu karud said, oli kommunistlikult meelestatud ja seal tähistati just 35 aasta möödumist Teisest maailmasõjast, tuli N Liidu välisministeeriumile Itaaliast teade. Et seal oli hukkunud ka N Liidu partisan Nikolai Bujanov, soovisid itaallased tema mälestusele rõhudes saada oma maakonna loomaparki N Liidult põhjamaiseid elukaid,” räägib Kaal. Peagi pärast Itaalia sellist soovi saabuski vastavasisuline ringkiri ka Tallinna loomaaeda – ja karud sõitsid Itaaliasse.
Tallinna hotell ei tea Eesti lipu värve
26. september. Ecolandi hotelli koduleheküljel lehvivad uhkelt Vene ja Briti lipp, kuid Eesti lipu asemel on vardasse joonistatud valgesinimust trikoloor. Ecolandi telefoninumbril vastanud vene aktsendiga näitsikut ajab värvide segipaiskamine kangesti naerma. “Me kontrollime selle asja üle ja parandame ära,” ütleb ta itsitades.
Ringkonnakohus jättis mehe ilma kümnest miljardist
26. september. Tallinna Ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebuse, milles Tallinna Linnavalitsuselt nõuti 10 miljardi krooni suurust valuraha.
Majandusprofessor Vello Rekkaro (62), kes on tuntud kui aktiivne sundüürnike õiguste eest võitleja, taotles kohtule esitatud hagis linnavalitsuselt varalise kahju hüvitamist 731 640 krooni ulatuses ning temale tekitatud moraalse kahju hüvitamist 10 miljardi krooni ulatuses.
1999. aasta veebruaris esitas tallinlane Vello Rekkaro Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada ebaseaduslikuks Ravila tänaval asuva elamu õigustatud subjektidele tagastamise otsuse. Rekkaro ei olnud rahul sellega, et tema kui elamu üürnik jäi ilma võimalusest elamispind EVPde eest erastada ning ta pidi “ootamatult tekitatud õigustatud subjektilt” maja 750 000 krooni eest ära ostma.
Justiitsministeeriumi kinnitusel on tegemist tõenäoliselt Eesti kõigi aegade suurima moraalse kahju nõudega.
82aastane üliõpilane
29. august. Eesti Põllumajandusülikooli (EPMÜ) agronoomia eriala tasulisele kohale võeti vastu 1920. aastal sündinud vanahärra Oskar Tomjalla, kirjutab EPMÜ ajaleht Maaülikool.
Tomjalla lõpetas Jäneda põllumajanduskooli aastal, mil algas Teine maailmasõda – 1939 ja pärast sõda Balti Ülikooli Saksamaal.
Tänavu suvel USA-st San Francisco lähedalt Eestisse naasnud mees ütles, et USA-s pole pensionäridest ülikooliõppurid haruldus. “Lihtsalt tuli säärane mõte. Pikk talv on ees,” põhjendas Ühendriikide lennuväele projekteerimistöid teinud Tomjalla. Agronoomia tasulise õppe vahetab ta siiski kaugõppe vastu välja. “Leidsin, et kuulmine pole kõige parem, mistõttu ei saa iga päev loenguid jälgida.”
Savisaar jäi jalgpallistuudio ukse taha
03. juuli. Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar ei pääsenud püüdlustest hoolimata osalema ETV suve spordisündmuse, jalgpalli MMi finaali stuudiokommentaaris. ETV sporditoimetus sai enne Saksamaa-Brasiilia põnevusmängu telefonikõne, mis pakkus Savisaart vutistuudiosse.
“Helistasin paar nädalat tagasi omaenese tarkusest ETV sporditoimetuse juhile Marko Kaljuveerile, et küsida, kas ta on huvitatud. Kaljuveer keeldus järsult,” ütles linnakantselei meediaosakonna juhataja Allan Alaküla, kelle sõnul konkreetsest mängust juttu polnud. “Savisaare enesega pole ma sel teemal ei enne ega pärast kõnelnud.”
Finaalmängu kommenteerisid eetris siiski asjatundjad – Marko Kaljuveer ja jalgpalliajakirjanik Margus Luik.
Saksa kuukiri avastas Eestist Euroopa gay-metropoli
26. juuni. Saksamaa suurima tiraaþiga homokuukirja, Kölnis ilmuva Queer artikkel Eurovisiooni lauluvõistlusest nimetabTallinna kui turismisihtpunkti meeldivaks avastuseks.
Artikli autori Jörg Schleiferi sõnul “oli Tallinn kogu pika nädala Euroopa gay-metropol ning järgmisel aastal saab selleks Riia”. Tallinnas Eurovisiooni nädalal korraldatud delegatsioonide vastuvõtte ja pidusid peab Schleifer viimaste aastate parimateks.
Põrnikad peletasid näitlejad esietenduselt
26. juuni. Vabaõhulavastuse “Armunud vanamehed” teise esietenduse ajaks möödunud neljapäeval oli Kuressaare Linnateatri trupp sunnitud kolima maipõrnikate eest tuppa varju.
Commedia dell’arte lavastuse planeeritud esituspaigas, Kuressaare Piiskopilinnuse hoovis olid maipõrnikad, kes on rahva hulgas tuntud ka juuksekullide nime all, eriti aktiivsed ja lendasid juba prooviperioodil näitlejate juustesse. Vaatajate säästmiseks viidi etendus Linnateatri majja.
“Loodetavasti rahunevad putukad peagi,” ütlesid Linnateatri töötajad.
Justiitsminister koondas 80 koristajat
24. aprill. Maikuust peavad oma ametipostilt lahkuma 80 Eesti kohtutes töötavat koristajat, ütleb justiitsminister Märt Raski 4. aprilli määrus.
Seda tehakse seoses maa-, linna-, haldus- ja ringkonnakohtute uute koosseisude kinnitamisega tänavu 1. maist.
Justiitsministeerium koondab sama määrusega ainuüksi Tallinna Linnakohtust 24 ja teistest Eesti kohtutest kokku 56 koristajat.
Miljonite nõudja osutus suurimaks soojavõlgnikuks
03. aprill. Äripäeva andmetel nõuab Eesti organiseeritud kuritegevuse tegelasi kaitsev vandeadvokaat Anatoli Jaroslavski EVEA Panga pankrotipesast 114 miljonit krooni. Samas oli Jaroslavski ise Kohtla-Järve Soojuse suurim eraisikust võlgnik, kes jättis toasooja eest maksmata enam kui 34 000 krooni. Et raha kätte saada, esitas soojafirma juba jaanuaris 2000 advokaadi vastu hagi. Jaroslavski ja Kohtla-Järve Soojus jõudsid siiski kohtuvälisele kokkuleppele ning advokaat tasus võla 21. märtsil 2002.
Rahvusraamatukogu ostis 1000 dollari eest tasuta raamatu
27. veebruar. Eesti Rahvusraamatukogu tellis mullu USA firmalt Rector Press raamatu nimega Estonian Companies Handbook 2001. Huvipakkuva raamatu, mille eest maksti 995 dollarit ehk ligi 18 000 krooni, leidsid raamatukogu töötajad rahvusvahelisest elektroonilisest andmebaasist.
Kui hinnaline teatmeteos laekus, selgus, et tegu on AS Connectuse kirjastatava eestikeelse kataloogiga “KOMPASS Eesti TOP Firmad 2001”, mida Rahvusraamatukogu oleks võinud saada väljaandjalt tasuta. Sihilikule pettusele viitab, et väljaandja, so Connectuse copyrighti osa oli kaetud Rector Pressi kleepsuga, nagu oleksid ameeriklased ise raamatu välja andnud.
Priimägit süüdistatakse paljaste poiste piltide varguses
13. veebruar. Kunstiajaloolane Vappu Vabar komplekteeris paar aastat tagasi Õigusinstituudi slaidikogu. Nüüd on kogust hulk slaide kadunud, sest Linnar Priimägi kasutas neid Õigusinstituudi õppejõuna, kuid “unustas” tagasi panna. Põhiliselt olid slaididel Vana-Egiptuse ja Vana-Kreeka raidkujude pildid. Vana-Kreeka skulptuurid kujutasid teatavasti tihtipeale alasti mehekeha.
Vappu Vabar ei taha kedagi süüdistada. “Eks ma olen ise ka süüdi, et ma ei koostanud kohe korralikku nimekirja. Ma ei saa midagi tõestada ja nüüd pean kuidagi kahju korvama,” räägib Vabar. Ta helistas Priimägile ja tuletas meelde, et too võiks slaidid tagastada. Värske linnamainekujundaja sõimas kunstiteadlase seepeale läbi.
Priimägi kinnitab, et tema on kõik tagasi andnud. “Kas Õigusinstituudist mõni karp puudub, ei tea. Võibolla läks neil miski kolimise käigus kaotsi, ei oska nende muret jagada,” ütleb Priimägi ja nendib: “Mulle ei anna omistada mitte mingit erilist slaidihuvi, ma töötan juba aastaid arvuti pildifailidega ja dataprojektoriga.”