|
Soome ja Eesti peaministrid esitlesid täna ühistööna valminud raportit. See sisaldab 43 soovitust, milline võiks olla Eesti ja Soome koostöö Euroopa Liidus. Raporti Soome-poolse autori tunnustatud majandustegelase Esko Ollila arvates saaksid Eesti ja Soome näidata salatsevas Euroopas eeskuju oma läbipaistva poliitikaga.
Kahel hõimurahval Soomel ja Eestil ei ole suuri erimeelsusi. Üheks erandiks on siin kaitsepoliitka, kus Eesti on seadnud oma sihid NATO suunas ja Soome loodab rohkem iseendale ning Euroopa Liidu kaitsealasele koostööle. Kas ka Eesti ja Soome võiksid omavahel kaitsealast koostööd teha, see on Soome peaministri Anneli Jäätteenmäki sõnul esialgu veel määratlemata teema:
“Kui kõnelda kaitsekoostööst, siis hiljuti piiritles Soome valitsus koos presidendiga Soome seisukohad. Me oleme valmis arendama [Eestiga] ka kaitsealast koostööd. Aga kui kõne all on selle koostöö olemus, siis eelkõige tuleb selgeks teha, mida selle all mõeldakse ja mida selle raames teha tuleb.”
Täna peaministrite juuresolekul esitletud raport delikaatset kaiteteemat ei käsitle. Eesti-poolse autori suursaadik Jaak Jõerüüdi sõnul niisugust ülesannet raporti initsiaatoreiks olnud ex-peaministrid Paavo Lipponen ja Siim Kallas raportile ka ei püstitanud.
“Me jätsime kõik kaitseprobleemid välja, kuivõrd Eesti liitub NATO-ga, sest siis läheks analüüs tahes-tahtmata ka Soome-NATO suhete peale ja see väljuks meie ülesande raamidest,” ütles Jaak Jõerüüt Raadio Vaba Euroopale.
43 soovitusest koosnevas raportis on esikohale asetatud poliitline ja ametialane koostöö, mis peaks aitama Eesti ja Soome huve Euroopa Liidus paremini kaitsta. Raporti teise autori Esko Ollila arvates võiksid Eesti ja Soome teineteist muuhulgas informeerida sellest, mis toimub salatseva Euroopa telgitagustes:
“Näiteks Soome ja Rootsi suhetes, ja üldse kogu Põhjalas on meil olnud poliitika läbipaistvuse osas samad seisukohad. Ma usun, et sellel avatuse liinil asuvad ka eestlased. Euroopa Liidus on väga palju salatsemist, ja see läbipaistvus tähendab seda, et avalikustataks nii palju kui võimalik ja räägitaks, mis toimub kulisside taga.”
Ühise poliitkategemise kõrval peavad raporti autorid esmatähtsaks ka koostööd keskkonna vallas, ja seda eelkõige Soome lahe ja kogu Läänemere kaitsmisel. Kahe riigi elanikke puudutab küllap kõige enam tööjõu vaba liikumine, kus Soome on kehtestanud kaheaastase üleminekuperioodi. Esko Ollila arvates hakkab Soome oma hirmudest üle saama ja tõenäoliselt seda üleminekuperioodi ei pikenda.
“Meil Soomes tegid ametiühingud mitte küll just päris hirmupropagandat, aga levitasid pelgust, et Eestlased tulevad Soome ja hõivavad töökohad. Täna on vaidlused sel teemal oluliselt rahulikumad ja hirmud vaibunud. Me oleme [oma raportis] seisukohal, et kaheaastase üleminekuperioodi järel pole enam vajadust tööjõu liikumist piirata,” ütles Esko Ollila Raadio Vaba Euroopale.
Jaak Jõerüüt juhtis omapoolses raportis tähelepanu ka nn suure venna sündroomile, kuid nii Soome peaminister Annelli Jäätteenmägi kui ka Esko Ollila väitsid, et nemad pole midagi niisugust kunagi tundnud. Eesti peaminister Juhan Parts märkis omalt poolt, et kui eestlased on tajunud end väiksema vennana, siis oleks aeg sellest tundest vabaneda.
|
Uudised
Õde-venda Soome ja Eesti
Õde-venda Soome ja Eesti
Ülo Mattheus – 7. mai, 2003 19:27
Soome ja Eesti peaministrid esitlesid täna ühistööna valminud raportit. See sisaldab 43 soovitust, milline võiks olla Eesti ja Soome koostöö Euroopa Liidus. Raporti Soome-poolse autori tunnustatud majandustegelase Esko Ollila arvates saaksid Eesti ja Soome näidata salatsevas Euroopas eeskuju oma läbipaistva poliitikaga.
Kahel hõimurahval Soomel ja Eestil ei ole suuri erimeelsusi. Üheks erandiks on siin kaitsepoliitka, kus Eesti on seadnud oma sihid NATO suunas ja Soome loodab rohkem iseendale ning Euroopa Liidu kaitsealasele koostööle. Kas ka Eesti ja Soome võiksid omavahel kaitsealast koostööd teha, see on Soome peaministri Anneli Jäätteenmäki sõnul esialgu veel määratlemata teema:
“Kui kõnelda kaitsekoostööst, siis hiljuti piiritles Soome valitsus koos presidendiga Soome seisukohad. Me oleme valmis arendama [Eestiga] ka kaitsealast koostööd. Aga kui kõne all on selle koostöö olemus, siis eelkõige tuleb selgeks teha, mida selle all mõeldakse ja mida selle raames teha tuleb.”
Täna peaministrite juuresolekul esitletud raport delikaatset kaiteteemat ei käsitle. Eesti-poolse autori suursaadik Jaak Jõerüüdi sõnul niisugust ülesannet raporti initsiaatoreiks olnud ex-peaministrid Paavo Lipponen ja Siim Kallas raportile ka ei püstitanud.
“Me jätsime kõik kaitseprobleemid välja, kuivõrd Eesti liitub NATO-ga, sest siis läheks analüüs tahes-tahtmata ka Soome-NATO suhete peale ja see väljuks meie ülesande raamidest,” ütles Jaak Jõerüüt Raadio Vaba Euroopale.
43 soovitusest koosnevas raportis on esikohale asetatud poliitline ja ametialane koostöö, mis peaks aitama Eesti ja Soome huve Euroopa Liidus paremini kaitsta. Raporti teise autori Esko Ollila arvates võiksid Eesti ja Soome teineteist muuhulgas informeerida sellest, mis toimub salatseva Euroopa telgitagustes:
“Näiteks Soome ja Rootsi suhetes, ja üldse kogu Põhjalas on meil olnud poliitika läbipaistvuse osas samad seisukohad. Ma usun, et sellel avatuse liinil asuvad ka eestlased. Euroopa Liidus on väga palju salatsemist, ja see läbipaistvus tähendab seda, et avalikustataks nii palju kui võimalik ja räägitaks, mis toimub kulisside taga.”
Ühise poliitkategemise kõrval peavad raporti autorid esmatähtsaks ka koostööd keskkonna vallas, ja seda eelkõige Soome lahe ja kogu Läänemere kaitsmisel. Kahe riigi elanikke puudutab küllap kõige enam tööjõu vaba liikumine, kus Soome on kehtestanud kaheaastase üleminekuperioodi. Esko Ollila arvates hakkab Soome oma hirmudest üle saama ja tõenäoliselt seda üleminekuperioodi ei pikenda.
“Meil Soomes tegid ametiühingud mitte küll just päris hirmupropagandat, aga levitasid pelgust, et Eestlased tulevad Soome ja hõivavad töökohad. Täna on vaidlused sel teemal oluliselt rahulikumad ja hirmud vaibunud. Me oleme [oma raportis] seisukohal, et kaheaastase üleminekuperioodi järel pole enam vajadust tööjõu liikumist piirata,” ütles Esko Ollila Raadio Vaba Euroopale.
Jaak Jõerüüt juhtis omapoolses raportis tähelepanu ka nn suure venna sündroomile, kuid nii Soome peaminister Annelli Jäätteenmägi kui ka Esko Ollila väitsid, et nemad pole midagi niisugust kunagi tundnud. Eesti peaminister Juhan Parts märkis omalt poolt, et kui eestlased on tajunud end väiksema vennana, siis oleks aeg sellest tundest vabaneda.