Noored laulsid päikese välja
Maavanem Marko Pomerants kõige ees ja vallavanemad oma koduste ninas võtsid laupäeval ette seitsmekilomeetrise teekonna Kaarli puiesteelt laulukaare alla.
“Kui need lapsed on mitu päeva siin vastu pidanud, siis on ka minu aukohus see rongkäik kaasa teha,” väljendas Haljala vallavanem Jüri Sikkut kõikide omavalitsusjuhtide seisukoha.
Samal ajal, kui kolonni tähestiku järjekorda seati, meenutas Väike-Maarja vallavanem Sven Kesler 20 aasta taguseid laulu- ja tantsupidusid, millest ta ise osa võttis.
Laulukaare juurde jõudes võtsid meestelaulu seltsi poisid tõrviku ning süütasid peotule. Teiste seas aitas tulel torni jõuda ka Virumaa Poistekoori liige Rasmus Kits.
Selleks ajaks, kui leek põlema pahvatas, oli päike taevas ning üle 20 000 noore lasid peo üldjuhi Hirvo Surva käe all kõlada Alo Mattiiseni laulul “Ei ole üksi ükski maa”, keda kuulas terve väljakutäis pealtvaatajaid.
Juba päev varem sai alguse tantsupidu “Vikerkaar” Kalevi staadionil. Ja nagu imeväel ilmuski reede õhtul taevasse pärisvikerkaar ajal, mil tütarlapsed väljakule samasugust kujundit tegid.
Aplausi saatel võtsid end vihma eest kilesse mähkinud pisikesed peolised aga laupäeva lõunal vastu päikesepaiste, mis hakkas särama just siis, kui kõlas laulufraas “Päikene paistab ja…”. Kiled võis õhtuni kokku pakkida.
Laulukaare alla jõudes olid paljud tantsupeolised aga juba üsna väsinud ning külitasid lõunasuppi süües murul – üks tantsupäev ootas neid veel ees.
Mis puutus toitlustamisse, siis ütles üks laulupoiss, et pärast kriitilist artiklit Eesti Päevalehes läksid toiduportsjonid märksa suuremaks, aga ega muidu kah häda olnud. Seda lisas ka, et raha oleks võinud kodust rohkem kaasa anda – Tallinnas ju kallid hinnad.
Oli liigutav pidu, kus hetkeks tundis igaüks, et eestlane olla on uhke ja hää.
Ja nõnda iga paari aasta tagant – suured ja väiksed vaheldumisi.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Noored laulsid päikese välja (VT)
Noored laulsid päikese välja
Maavanem Marko Pomerants kõige ees ja vallavanemad oma koduste ninas võtsid laupäeval ette seitsmekilomeetrise teekonna Kaarli puiesteelt laulukaare alla.
“Kui need lapsed on mitu päeva siin vastu pidanud, siis on ka minu aukohus see rongkäik kaasa teha,” väljendas Haljala vallavanem Jüri Sikkut kõikide omavalitsusjuhtide seisukoha.
Samal ajal, kui kolonni tähestiku järjekorda seati, meenutas Väike-Maarja vallavanem Sven Kesler 20 aasta taguseid laulu- ja tantsupidusid, millest ta ise osa võttis.
Laulukaare juurde jõudes võtsid meestelaulu seltsi poisid tõrviku ning süütasid peotule. Teiste seas aitas tulel torni jõuda ka Virumaa Poistekoori liige Rasmus Kits.
Selleks ajaks, kui leek põlema pahvatas, oli päike taevas ning üle 20 000 noore lasid peo üldjuhi Hirvo Surva käe all kõlada Alo Mattiiseni laulul “Ei ole üksi ükski maa”, keda kuulas terve väljakutäis pealtvaatajaid.
Juba päev varem sai alguse tantsupidu “Vikerkaar” Kalevi staadionil. Ja nagu imeväel ilmuski reede õhtul taevasse pärisvikerkaar ajal, mil tütarlapsed väljakule samasugust kujundit tegid.
Aplausi saatel võtsid end vihma eest kilesse mähkinud pisikesed peolised aga laupäeva lõunal vastu päikesepaiste, mis hakkas särama just siis, kui kõlas laulufraas “Päikene paistab ja…”. Kiled võis õhtuni kokku pakkida.
Laulukaare alla jõudes olid paljud tantsupeolised aga juba üsna väsinud ning külitasid lõunasuppi süües murul – üks tantsupäev ootas neid veel ees.
Mis puutus toitlustamisse, siis ütles üks laulupoiss, et pärast kriitilist artiklit Eesti Päevalehes läksid toiduportsjonid märksa suuremaks, aga ega muidu kah häda olnud. Seda lisas ka, et raha oleks võinud kodust rohkem kaasa anda – Tallinnas ju kallid hinnad.
Oli liigutav pidu, kus hetkeks tundis igaüks, et eestlane olla on uhke ja hää.
Ja nõnda iga paari aasta tagant – suured ja väiksed vaheldumisi.
Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee