Pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mida meie tunneme Narva-Jõesuuna.
Võimalik, et just see koorekiht ristis Narva-Jõesuu “Põhjamaa Rivieraks”, ju siis meeldiv rannaliiv, pargid ja puhketingimused kannatasid võrdlust kuulsa prantsuse kuurortlinnaga.
Ilusad ajatud pargid on linna lahutamatuks osaks.
Nagu Kuursaal enne
ja nüüd,
ilmestavad teisedki hooned linna lähiajalugu ja praeguseid muresid.
Kuurordi ametlik staatus anti Hungerburgile 12.04.1894.a.
Praegugi on linna hoonestuses on kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad,
pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid.
1.04.1934 kaotas Narva-Jõesuu iseseisvuse ja liideti Narva linnaga. Eesti taasiseseisvumisel taasiseseisvus ka Narva-Jõesuu.
Tänapäev
Elanikke on veidi enam kui 3000. Narva-Jõesuu kaugus Narvast 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km – kõik hea bussiühendusega.
Linn elab praegu üle raskeid aegu nii nagu teisedki ääremaa väikelinnad. Linn minetas arusaadavatel põhjustel aastaiks oma peasissetulekuallika – puhkajate teenindamisest saadava tulu ning pole suutnud seda millegagi asendada. Lahendusi otsitakse, puhkajaid lisandub, sest
Narva-Jõesuu on kuurortlinn
Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Siin paikneb viis aastaringselt töötavat sanatootiumi/hotelli, lisaks mõningad baarid ja kauplused.
Rand. Narva lahe 12 km pikkusest laiast puhta peene liivaga supelrannast jääb 7,5 km linna piiridesse. Antud alale organiseeritakse suvine vabaaja veetmise keskus.
Majutuse pakkujaid on piisavalt – oma teenuseid pakuvad mitmed erinevad majutusasutused ja üksikisikud – pakkudes ühtekokku ca 685 voodikohta, millele lisandub suve hooajaks ca 200 voodikohta noortelaagrites. Samas pakuvad mitmed majutajad ka ravivõimalust.
Linna omapärane stressileevendav mikrokliima pakub ideaalset puhkamise-taastumise võimalust.
Turismiteeninduses töötab ca 300 inimest, kellest enamus on kvalifitseeritud töötajad.
Sihtgrupid. Eelkõige on Narva-Jõesuu ideaalne peatuspaik trassil Sankt-Peterbur-Tallinn grupituristidele, kes soovivad tutvuda Kirde-Eestiga. Aga samuti siseturistidele, ka üksikutele…
Turismi arendamine toimub era- ja avaliku sektori koostööl, kus juures peamine finantseerimine toimub siiski erasektoris. Lisaks toetab siinset turismi arengut ka mitmed välisorganisatsioonid.
Turismilaevad ja purjejahid on seni olnud Narva-Jõesuus pigem eksikülalisteks. Loodetavasti tõuseb ka mereturismi väärikale kohale, eeldusi ju on. Mitmed märgid ja linnaisade optimism viitavad jahisadama korrastamiskavade täitumisele juba lähiaastatel.
Narva-Jõesuu
Ajaloost
Pärast Balti raudtee avamist kujunes Hungerburgi kalurikülast Peterburi ja Moskva koorekihi armastatud suvituskoht, mida meie tunneme Narva-Jõesuuna.
Võimalik, et just see koorekiht ristis Narva-Jõesuu “Põhjamaa Rivieraks”, ju siis meeldiv rannaliiv, pargid ja puhketingimused kannatasid võrdlust kuulsa prantsuse kuurortlinnaga.
Ilusad ajatud pargid on linna lahutamatuks osaks.
Nagu Kuursaal enne
ja nüüd,
ilmestavad teisedki hooned linna lähiajalugu ja praeguseid muresid.
Kuurordi ametlik staatus anti Hungerburgile 12.04.1894.a.
Praegugi on linna hoonestuses on kõrvuti sajandivanused puitpitsilised suvilad,
pansionid ning nõukogude ajajärgul ehitatud sanatooriumid.
1.04.1934 kaotas Narva-Jõesuu iseseisvuse ja liideti Narva linnaga. Eesti taasiseseisvumisel taasiseseisvus ka Narva-Jõesuu.
Tänapäev
Elanikke on veidi enam kui 3000. Narva-Jõesuu kaugus Narvast 14km, maakonnakeskusest Jõhvist 47km, Tallinnast, Tartust ja Peterburist 200km – kõik hea bussiühendusega.
Linn elab praegu üle raskeid aegu nii nagu teisedki ääremaa väikelinnad. Linn minetas arusaadavatel põhjustel aastaiks oma peasissetulekuallika – puhkajate teenindamisest saadava tulu ning pole suutnud seda millegagi asendada. Lahendusi otsitakse, puhkajaid lisandub, sest
Narva-Jõesuu on kuurortlinn
Soome lahe lõunarannikul Narva jõe suudmes. Siin paikneb viis aastaringselt töötavat sanatootiumi/hotelli, lisaks mõningad baarid ja kauplused.
Rand. Narva lahe 12 km pikkusest laiast puhta peene liivaga supelrannast jääb 7,5 km linna piiridesse. Antud alale organiseeritakse suvine vabaaja veetmise keskus.
Majutuse pakkujaid on piisavalt – oma teenuseid pakuvad mitmed erinevad majutusasutused ja üksikisikud – pakkudes ühtekokku ca 685 voodikohta, millele lisandub suve hooajaks ca 200 voodikohta noortelaagrites. Samas pakuvad mitmed majutajad ka ravivõimalust.
Linna omapärane stressileevendav mikrokliima pakub ideaalset puhkamise-taastumise võimalust.
Turismiteeninduses töötab ca 300 inimest, kellest enamus on kvalifitseeritud töötajad.
Sihtgrupid. Eelkõige on Narva-Jõesuu ideaalne peatuspaik trassil Sankt-Peterbur-Tallinn grupituristidele, kes soovivad tutvuda Kirde-Eestiga. Aga samuti siseturistidele, ka üksikutele…
Turismi arendamine toimub era- ja avaliku sektori koostööl, kus juures peamine finantseerimine toimub siiski erasektoris. Lisaks toetab siinset turismi arengut ka mitmed välisorganisatsioonid.
Turismilaevad ja purjejahid on seni olnud Narva-Jõesuus pigem eksikülalisteks. Loodetavasti tõuseb ka mereturismi väärikale kohale, eeldusi ju on. Mitmed märgid ja linnaisade optimism viitavad jahisadama korrastamiskavade täitumisele juba lähiaastatel.