Narva ajaloost
Ajalehes “Päevaleht” nr. 39 ; 10.02.1940.a. on juttu Narva veehädadest:
Narva tööstused hangivad veetagavara. Koostati ulatuslik kava veepuuduse vältimiseks tulevikus. Teatavasti on tänavu valmistanud haruldaselt madal veeseis Narva jões palju muret Suurtööstustele ja elektrijõujaamadele. Vee vähesuse tõttu oldi sunnitud piirama elektrivoolu tarvitamise hulka ja mitmel korral Narva suurtööstused jäid koguni Seisma ning olid sunnitud töökoormust vähendama ja töölisi vallandama. Kuna vee vähesus Narva jões on muutunud viimastel aastatel juba krooniliseks nähtuseks ,siis Narva kose veejõudu kasutavad suurtööstused koos Virumaa elektri a.-s, jõujaama juhatusega on asunud lahendama vee vähesuse probleemi konkreetsel kujul. Ei olevat millegagi kindlustatud pealegi , et veevähesuse tont ei hakkaks hirmutama ka järgmistel aastatel , mispärast selle probleemi edasilükkamisele ei saavat mõtelda, tegemata sellega ainelisi kahjusid tööstusele ja pidurdades tööstuste normaalset tööd. Vastavalt nendele kaalutlustele on Narva suurtööstused koos Virumaa elektri a.-s. hakanud koostama üksikasjalist kava selle kohta, kuidas oleks võimalik muretseda veetagavarasid ja ühtlasi kasutada Narva jõe vee hulka madala veeseisu juures maksimaalsel määral. Nüüd on jõutud nii kaugele, et veekriisi probleem on juba tehniliselt lahendatud ja vastav kava , mille valmistasid eriteadlased, esitati asjaomaste tööstuste juhatustele seisukoha võtmiseks. Kui koostatud kava leiab heakskiitmist, siis määratakse selle läbiviimiseks ka vastavas ulatuses krediiti , et juba eeloleval kevadel oleks võimalus alustada sellekohaste eeltöödega. Kuna veeprobleem on küllaltki tõsise iseloomuga, siis olevat põhjust arvata , et juba eeloleva suve jooksul viiakse läbi ka sellekohased tööd , et sügisel enam ei tarvitseks tunda muret vee vähesuse üle.
P.S. siia võib juurde lisada, et see kavatsus võis ka lõpuni viimata jääda, sest suve alul tuli võimu vahetus ja peagi ka suur sõda, mis viis kindlasti tööd teadmatusse kaugusesse. Samas on teada, et veeprobleem oli ka edaspidi tõsine probleem ja see lahendati üleliidulise noorte lööktööna 15 aastat hiljem, kui septembris paisutati üles Narva veehoidla ja nüüd ei olnud veepuudus enam probleem, aga samas lakkas olemast imeilud Narva kosk.
Arthur RUUSMAA
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Narva veehäda
Narva ajaloost
Ajalehes “Päevaleht” nr. 39 ; 10.02.1940.a. on juttu Narva veehädadest:
Narva tööstused hangivad veetagavara. Koostati ulatuslik kava veepuuduse vältimiseks tulevikus. Teatavasti on tänavu valmistanud haruldaselt madal veeseis Narva jões palju muret Suurtööstustele ja elektrijõujaamadele. Vee vähesuse tõttu oldi sunnitud piirama elektrivoolu tarvitamise hulka ja mitmel korral Narva suurtööstused jäid koguni Seisma ning olid sunnitud töökoormust vähendama ja töölisi vallandama. Kuna vee vähesus Narva jões on muutunud viimastel aastatel juba krooniliseks nähtuseks ,siis Narva kose veejõudu kasutavad suurtööstused koos Virumaa elektri a.-s, jõujaama juhatusega on asunud lahendama vee vähesuse probleemi konkreetsel kujul. Ei olevat millegagi kindlustatud pealegi , et veevähesuse tont ei hakkaks hirmutama ka järgmistel aastatel , mispärast selle probleemi edasilükkamisele ei saavat mõtelda, tegemata sellega ainelisi kahjusid tööstusele ja pidurdades tööstuste normaalset tööd. Vastavalt nendele kaalutlustele on Narva suurtööstused koos Virumaa elektri a.-s. hakanud koostama üksikasjalist kava selle kohta, kuidas oleks võimalik muretseda veetagavarasid ja ühtlasi kasutada Narva jõe vee hulka madala veeseisu juures maksimaalsel määral. Nüüd on jõutud nii kaugele, et veekriisi probleem on juba tehniliselt lahendatud ja vastav kava , mille valmistasid eriteadlased, esitati asjaomaste tööstuste juhatustele seisukoha võtmiseks. Kui koostatud kava leiab heakskiitmist, siis määratakse selle läbiviimiseks ka vastavas ulatuses krediiti , et juba eeloleval kevadel oleks võimalus alustada sellekohaste eeltöödega. Kuna veeprobleem on küllaltki tõsise iseloomuga, siis olevat põhjust arvata , et juba eeloleva suve jooksul viiakse läbi ka sellekohased tööd , et sügisel enam ei tarvitseks tunda muret vee vähesuse üle.
P.S. siia võib juurde lisada, et see kavatsus võis ka lõpuni viimata jääda, sest suve alul tuli võimu vahetus ja peagi ka suur sõda, mis viis kindlasti tööd teadmatusse kaugusesse. Samas on teada, et veeprobleem oli ka edaspidi tõsine probleem ja see lahendati üleliidulise noorte lööktööna 15 aastat hiljem, kui septembris paisutati üles Narva veehoidla ja nüüd ei olnud veepuudus enam probleem, aga samas lakkas olemast imeilud Narva kosk.
Arthur RUUSMAA