NARVA, 14. jaanuar (EPLO) – Narva järjekordse juubeli tähistamine nõukogude süsteemi järgi on küsimärgi all, mistõttu 2006. aastal võib linna pidulik 750. aastapäeva tähistamine ära jääda, kirjutab Postimees.
Narva aselinnapea kultuuri alal Galina Moldon nentis, et linnavalitsus oli valmis juba varakult pidustusteks valmistuma hakkama, kuid ajaloolased vaidlustasid läheneva ümmarguse tähtpäeva.
Narva muuseumi direktori kohusetäitja, ajaloolane Aili Vester on veendunud, et Narva vanust pole õige arvestada 1256. aastast nagu nõukogude ajal.
«1256. aastal ei ehitatud kindlustust mitte jõe meiepoolsele kaldale, vaid Venemaa-poolsele, kus on Ivangorod,» selgitas Vester.
Esimese kirjaliku tunnistuse daatumiks Narva kohta võetakse Vesteri kinnitusel 1240. aasta, kui Taani hindamisraamatus märgiti ära Narvia küla, mis asus sellel kohal, kus praegu on Rakvere tänav. Linnaks sai Narva 1345. aastal.
Nii võib Narva järgmisel aastal tähistada linnaõiguste saamise 660. aastapäeva. «See aastaarv on juba ammu kindlalt paigas ja seda ei vaidlusta keegi,» selgitas Vester.
Kaua aega Narva linnamuuseumi juhtinud kutseline ajaloolane Eldar Efendijev arvas, et iga linna ajaloo seisukohast tähtsat daatumit tuleks meenutada või isegi tähistada.
«Narva ajalugu on ressurss, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada,» lausus Efendijev. «Ja aastaarvu 1256 võib tänapäeva kontekstis täiesti kasutada, sest tookord jõe kaldal toimunud sündmustel on maailma ajaloos suur väärtus.»
|
Uudised
Narva linna vanus
Ajaloolased vaidlustavad Narva juubeli
(08:08 14.01.2004)
NARVA, 14. jaanuar (EPLO) – Narva järjekordse juubeli tähistamine nõukogude süsteemi järgi on küsimärgi all, mistõttu 2006. aastal võib linna pidulik 750. aastapäeva tähistamine ära jääda, kirjutab Postimees.
Narva aselinnapea kultuuri alal Galina Moldon nentis, et linnavalitsus oli valmis juba varakult pidustusteks valmistuma hakkama, kuid ajaloolased vaidlustasid läheneva ümmarguse tähtpäeva.
Narva muuseumi direktori kohusetäitja, ajaloolane Aili Vester on veendunud, et Narva vanust pole õige arvestada 1256. aastast nagu nõukogude ajal.
«1256. aastal ei ehitatud kindlustust mitte jõe meiepoolsele kaldale, vaid Venemaa-poolsele, kus on Ivangorod,» selgitas Vester.
Esimese kirjaliku tunnistuse daatumiks Narva kohta võetakse Vesteri kinnitusel 1240. aasta, kui Taani hindamisraamatus märgiti ära Narvia küla, mis asus sellel kohal, kus praegu on Rakvere tänav. Linnaks sai Narva 1345. aastal.
Nii võib Narva järgmisel aastal tähistada linnaõiguste saamise 660. aastapäeva. «See aastaarv on juba ammu kindlalt paigas ja seda ei vaidlusta keegi,» selgitas Vester.
Kaua aega Narva linnamuuseumi juhtinud kutseline ajaloolane Eldar Efendijev arvas, et iga linna ajaloo seisukohast tähtsat daatumit tuleks meenutada või isegi tähistada.
«Narva ajalugu on ressurss, mida tuleb maksimaalselt ära kasutada,» lausus Efendijev. «Ja aastaarvu 1256 võib tänapäeva kontekstis täiesti kasutada, sest tookord jõe kaldal toimunud sündmustel on maailma ajaloos suur väärtus.»