Arvo Pärdi poolt muusikahariduse edendamiseks annetatud raha võib ametnike lohakuse ning juriidiliste segaduste tõttu minna peremehetu varana riigituludesse.
Saksamaal elav helilooja Arvo Pärt annetas 1995. aastal Lääne-Virus tegutsenud omanimelisse fondi 200 000 krooni. Annetus on koos Rakvere linnavalitsuse ja Lääne-Viru maavalitsuse lisatoetustega kasvanud 400 000 kroonini ning asub jätkuvalt Eesti Ühispanga arvel, kirjutab Virumaa Teataja.
Et aga Pärdi fond jäi õigel ajal ümber registreerimata, on see registritest kustutatud. Fondi põhikirjas on punkt, et tegevuse lõppemise korral antakse raha üle Virumaa kultuurifondile. Kuid ka see on oma tegevuse lõpetanud. Nõnda võib üheksa aastat sihtotstarbelise kasutuseta seisnud raha peremehetu varana minna riigituludesse.
Tänavu jaanuari lõpus kinnitas fondi eksjuht Valdur Liiv ajalehele, et raha on Ühispangas alles. Eesti Rahvuskultuuri Fondi tegevdirektor Toivo Toomets ütles eelmisel nädal, et Pärdi fondi raha pole neile üle antud.
Paul Varuli advokaadibüroo advokaat Nigul Saar kinnitas, et kevadel pöördus Valdur Liiv eraisikuna tema poole abi saamiseks fondiga seotud küsimustes. Senini pole asjad paigast liikunud. “Probleem on selles, et puudub isik, kellel oleks volitused fondi rahaga tegeleda ja seda liigutada,” rääkis Saar.
“Totaka sõnastusega kunagine põhikiri ei luba täna rahaga midagi peale hakata,” selgitas Nigul Saar. Kõige mustema stsenaariumi korral võib Pärdi fondi raha peremehetu varana minna riigituludesse, kus seda kasutatakse näiteks teedeehituseks, arutles advokaat.
Hoolimata fondi juriidilisest likvideerimisest teatavad telefonikataloogid, et Pärdi fond tegutseb Lääne-Viru maavalitsuse hoones ning selle telefoniks on Lääne-Viru maavalitsuse kultuurispetsialisti telefoninumber.
Segadused helilooja annetatud rahaga on viinud selleni, et Arvo Pärt on keelanud tulevikus, kui annetusraha viimaks sihtotstarbe leiab, seostada seda oma nimega.
|
Muusikud Arvo Pärdi annetusest ilma
19. oktoober 2004 10:51
Saksamaal elav helilooja Arvo Pärt annetas 1995. aastal Lääne-Virus tegutsenud omanimelisse fondi 200 000 krooni. Annetus on koos Rakvere linnavalitsuse ja Lääne-Viru maavalitsuse lisatoetustega kasvanud 400 000 kroonini ning asub jätkuvalt Eesti Ühispanga arvel, kirjutab Virumaa Teataja.
Et aga Pärdi fond jäi õigel ajal ümber registreerimata, on see registritest kustutatud. Fondi põhikirjas on punkt, et tegevuse lõppemise korral antakse raha üle Virumaa kultuurifondile. Kuid ka see on oma tegevuse lõpetanud. Nõnda võib üheksa aastat sihtotstarbelise kasutuseta seisnud raha peremehetu varana minna riigituludesse.
Tänavu jaanuari lõpus kinnitas fondi eksjuht Valdur Liiv ajalehele, et raha on Ühispangas alles. Eesti Rahvuskultuuri Fondi tegevdirektor Toivo Toomets ütles eelmisel nädal, et Pärdi fondi raha pole neile üle antud.
Paul Varuli advokaadibüroo advokaat Nigul Saar kinnitas, et kevadel pöördus Valdur Liiv eraisikuna tema poole abi saamiseks fondiga seotud küsimustes. Senini pole asjad paigast liikunud. “Probleem on selles, et puudub isik, kellel oleks volitused fondi rahaga tegeleda ja seda liigutada,” rääkis Saar.
“Totaka sõnastusega kunagine põhikiri ei luba täna rahaga midagi peale hakata,” selgitas Nigul Saar. Kõige mustema stsenaariumi korral võib Pärdi fondi raha peremehetu varana minna riigituludesse, kus seda kasutatakse näiteks teedeehituseks, arutles advokaat.
Hoolimata fondi juriidilisest likvideerimisest teatavad telefonikataloogid, et Pärdi fond tegutseb Lääne-Viru maavalitsuse hoones ning selle telefoniks on Lääne-Viru maavalitsuse kultuurispetsialisti telefoninumber.
Segadused helilooja annetatud rahaga on viinud selleni, et Arvo Pärt on keelanud tulevikus, kui annetusraha viimaks sihtotstarbe leiab, seostada seda oma nimega.