Moskva näeb Baltimaades ohtu Euroopa julgeolekule
21.03.2004 15:18BNS
Moskva arvates on Euroopa julgeolekut ähvardavate uute ohtude üheks allikaks ka Balti riikide sisepoliitika, teatas Venemaa asevälisminister Vladimir Tšižov.
Rääkides Vene välispoliitika eesmärkidest ja tõketest nende saavutamisel, nimetas Tšižov uue põlvkonna ohtude seas ka Eestis ja Lätis tema sõnul valitsevat rahvuslikku sallimatust.
«Nendeks ohtudeks on narkootikumide salakaubavedu, organiseeritud kuritegevus, fundamentalism, terrorism, rahvuslik sallimatus, nii nagu näiteks Lätis ja Eestis, separatism ning religioosne ekstremism,» loetles Tšižov tema sõnul seni alahinnatud ohtusid.
Vene asevälisministri väitel ei suuda Euroopa praegune julgeolekusüsteem, sealhulgas NATO, Euroopa Liit ega Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE), adekvaatselt vastu seista uutele ohtudele.
«Lähtudes tulevase maailmakorra mitmepolaarsest demokraatlikust nägemusest, leiame, et mitte ükski riik, ükski organisatsioon pole täna võimeline andma täiemahulist vastust kõigile 21. sajandi julgeolekuohtudele ja -riskidele,» ütles Tšižov Bratislavas laieneva Euroopa probleemidele pühendatud konverentsil esinedes.
Ta väljendas veendumust, et rahvusvahelise terrorismi ohule võib vastu panna vaid ühtse seisukoha ning kogu rahvusvahelise üldsuse koondunud tegevuse.
Tšižovi sõnul on Venemaa välispoliitika üheks peamistest suundadest ühtse ja õitsva Suure Euroopa ehitamine, mis oleks vaba mineviku taagast ning nii betoonist, paberist kui ka mentaalsetest eraldusjoontest.
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Moskva näeb Baltimaades ohtu Euroopa julgeolekule
Moskva näeb Baltimaades ohtu Euroopa julgeolekule
21.03.2004 15:18BNS
Rääkides Vene välispoliitika eesmärkidest ja tõketest nende saavutamisel, nimetas Tšižov uue põlvkonna ohtude seas ka Eestis ja Lätis tema sõnul valitsevat rahvuslikku sallimatust.
«Nendeks ohtudeks on narkootikumide salakaubavedu, organiseeritud kuritegevus, fundamentalism, terrorism, rahvuslik sallimatus, nii nagu näiteks Lätis ja Eestis, separatism ning religioosne ekstremism,» loetles Tšižov tema sõnul seni alahinnatud ohtusid.
Vene asevälisministri väitel ei suuda Euroopa praegune julgeolekusüsteem, sealhulgas NATO, Euroopa Liit ega Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsioon (OSCE), adekvaatselt vastu seista uutele ohtudele.
«Lähtudes tulevase maailmakorra mitmepolaarsest demokraatlikust nägemusest, leiame, et mitte ükski riik, ükski organisatsioon pole täna võimeline andma täiemahulist vastust kõigile 21. sajandi julgeolekuohtudele ja -riskidele,» ütles Tšižov Bratislavas laieneva Euroopa probleemidele pühendatud konverentsil esinedes.
Ta väljendas veendumust, et rahvusvahelise terrorismi ohule võib vastu panna vaid ühtse seisukoha ning kogu rahvusvahelise üldsuse koondunud tegevuse.
Tšižovi sõnul on Venemaa välispoliitika üheks peamistest suundadest ühtse ja õitsva Suure Euroopa ehitamine, mis oleks vaba mineviku taagast ning nii betoonist, paberist kui ka mentaalsetest eraldusjoontest.