Mõisate saatus Palmses näitusel
Üleeile avati Lahemaa külastuskeskuses Palmses fotonäitus “Mõni mõis!?”, mille sisuks on kajastada mõisahoonete erinevaid saatusi.
Väljapanek koosneb 30-40 fotost, mis valmisid koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengitega. Näituse eesmärgiks on juhtida üldsuse tähelepanu eesti arhitektuuri- ja kultuuripärandi ühele ainulaadsele osale – Eesti mõisatele, teadvustada sellega seonduvaid probleeme ja alustada nendele lahenduste otsimist.
Sama näitus on olnud juba üleval Riisipere ja Alatskivi mõisas. Palmses jääb see väljapanek avatuks kuni 31. augustini.
Sajandeid on Eesti maaelu koondunud mõisate ümber, need on olnud kultuuri- ja majanduskeskused. Möödunud sajandi alguses see traditsioon katkes. Uusi keskusi hakati nimetama küll riigimõisateks, küll kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuid keskuse arhitektuurset vormi – mõisakompleksi – pole uuele sisule sugugi alati sobivaks peetud.
Eesti mõisate allakäik on olnud enam-vähem ühesugune: vaadatud ja mitte nähtud, omatud ja mitte omaks tunnistatud.
Nii on meie maa täis lagunevaid mõisahäärbereid. Et need seni halvemas või paremas korras säilinud mõisad ei sammuks üha kiirenevalt kõige kaduva teed, on TPÜ kultuuriajaloo tudengid otsustanud pisutki pidurdada seda juba liigagi kaugele jõudnud protsessi.
Mis võiks veel enam inimeste tähelepanu köita kui pilt. Seetõttu on rändfotonäituse korraldamine Eesti erineva saatusega mõisatest algatusena igati sobilik. Samas ei tohiks näitus olla pelgalt kujunenud olukorra konstateering, vaid peaks igas külastajas tekitama küsimuse, mida on veel võimalik teha, et anda kultuuriväärtuste lagunemisele vastupidine suund.
Lisaks näitusele, mis koondaks visuaalselt mõjuvat pildimaterjali tegelikkusest, plaanime algatada ka laiema arutelu.
Madis Tilga, Kultuurimahvia
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Mõisate saatus Palmses näitusel (VT)
Mõisate saatus Palmses näitusel
Üleeile avati Lahemaa külastuskeskuses Palmses fotonäitus “Mõni mõis!?”, mille sisuks on kajastada mõisahoonete erinevaid saatusi.
Väljapanek koosneb 30-40 fotost, mis valmisid koostöös Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengitega. Näituse eesmärgiks on juhtida üldsuse tähelepanu eesti arhitektuuri- ja kultuuripärandi ühele ainulaadsele osale – Eesti mõisatele, teadvustada sellega seonduvaid probleeme ja alustada nendele lahenduste otsimist.
Sama näitus on olnud juba üleval Riisipere ja Alatskivi mõisas. Palmses jääb see väljapanek avatuks kuni 31. augustini.
Sajandeid on Eesti maaelu koondunud mõisate ümber, need on olnud kultuuri- ja majanduskeskused. Möödunud sajandi alguses see traditsioon katkes. Uusi keskusi hakati nimetama küll riigimõisateks, küll kolhoosideks ja sovhoosideks. Kuid keskuse arhitektuurset vormi – mõisakompleksi – pole uuele sisule sugugi alati sobivaks peetud.
Eesti mõisate allakäik on olnud enam-vähem ühesugune: vaadatud ja mitte nähtud, omatud ja mitte omaks tunnistatud.
Nii on meie maa täis lagunevaid mõisahäärbereid. Et need seni halvemas või paremas korras säilinud mõisad ei sammuks üha kiirenevalt kõige kaduva teed, on TPÜ kultuuriajaloo tudengid otsustanud pisutki pidurdada seda juba liigagi kaugele jõudnud protsessi.
Mis võiks veel enam inimeste tähelepanu köita kui pilt. Seetõttu on rändfotonäituse korraldamine Eesti erineva saatusega mõisatest algatusena igati sobilik. Samas ei tohiks näitus olla pelgalt kujunenud olukorra konstateering, vaid peaks igas külastajas tekitama küsimuse, mida on veel võimalik teha, et anda kultuuriväärtuste lagunemisele vastupidine suund.
Lisaks näitusele, mis koondaks visuaalselt mõjuvat pildimaterjali tegelikkusest, plaanime algatada ka laiema arutelu.
Madis Tilga, Kultuurimahvia