Mõisakoolid hüüavad appi
Vastal õppivale Tiinale ja ka tema koolikaaslastele meeldib väikeses maakoolis, kus on mõnus ja turvaline. Foto: Tairo Lutter |
Virumaa Mõisakoolide Ühendus ootab abi korraga koguni kuuelt ministeeriumilt, et leevendada rahapuudust, mis ei luba maa-noortele pakkuda normaalset õpikeskkonda.
Üleeile Ida-Virumaal Maidlas kogunenud mõisakoolide juhid saatsid pöördumise nii haridus- ja teadusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, siseministeeriumile, kultuuriministeeriumile kui ka sotsiaalministeeriumile.
“Soovime selle kirjaga, et ka maalapsed saaksid korralikes tingimustes õppida,” ütles Lasila kooli juhataja ja Virumaa Mõisakoolide Ühenduse juhatuse esimees Veera Tiidenberg.
Pöördumine sisaldab soovi, et järgmise aasta eelarves arvestatakse rohkem mõisakoolidega, samuti ei pea ühenduse juhatus õigeks poliitika segamist koolidesse investeerimisel.
Kui rahastamine sellises tempos jätkub, saaksid Veera Tiidenbergi hinnangul kõik 65 Eesti mõisakooli korda alles kuuekümne aasta pärast.
Tiidenberg tõi näite, et kui 1970-ndate aastate alguses oli tollases Rakvere rajoonis mõisates 36 algkooli ja 11 põhikooli, siis nüüd on Lääne-Virumaal üldse vaid 11 mõisakooli järel. Tema hinnangul oleks Lääne-Viru mõisakoolide enam-vähem korda tegemiseks vaja üle 50 miljoni krooni. Kogu Eesti peale saadi aga kõigest 7 miljonit.
Täiesti korras on vaid kolm Eesti mõisakooli, ühena Põlula Põhikool, mis ei kuulu mõisakoolide ühendusse. Kõige viletsamas olukorras on Kiltsi kool, kuhu lubatud miljon jäi tulemata ning seal ongi remont pooleli jäänud.
Riiklike Investeeringute Programmist ja osaliselt ka omavalitsuse rahaga tehakse praegu remonti Vasta Põhikoolis. Selle direktor Olev Metsis rääkis, et korda on tehtud viis klassiruumi, õpetajate tuba, õuepealne aidamaja, kus asuvad õpilaste töökoda ja söökla.
Lasila koolis vältas remont neli aastat ja Rakvere vallavalitsuse võetud miljonilaenuga tehti korda köök ja söökla. Samas tõdeb koolijuhataja Veera Tiidenberg, et pidev remont väsitab nii õpilast kui ka õpetajat.
Mõisakoolide juhatuse arvates näitab muinsuskaitsenõuetele vastama pidavate ning seetõttu teistest koolidest suuremate ülalpidamiskuludega mõisakoolide alarahastamine ühiskonna suhtumist kultuuripärandisse. Nende hoonete puhul pole tegemist ainult õppeasutustega ega arhitektuuriväärtustega, vaid ka kohaliku rahva kultuurikeskustega.
Oma pöördumises tõdes ühendus, et mõisakoolide probleeme on seni teadvustanud vaid kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet, kes on eraldanud ka sihtotstarbelist raha.
MÕISAKOOLID:
Virumaa Mõisakoolide Ühendusse kuuluvad Aaspere, Kiltsi, Lasila, Muuga, Mõdriku, Palmse, Porkuni, Salla, Vasta, Vohnja ja Maidla kool ning Inju lastekodu.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Mõisakoolid hüüavad appi
Mõisakoolid hüüavad appi
Vastal õppivale Tiinale ja ka tema koolikaaslastele meeldib väikeses maakoolis, kus on mõnus ja turvaline. Foto: Tairo Lutter
Virumaa Mõisakoolide Ühendus ootab abi korraga koguni kuuelt ministeeriumilt, et leevendada rahapuudust, mis ei luba maa-noortele pakkuda normaalset õpikeskkonda.
Üleeile Ida-Virumaal Maidlas kogunenud mõisakoolide juhid saatsid pöördumise nii haridus- ja teadusministeeriumile, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, keskkonnaministeeriumile, siseministeeriumile, kultuuriministeeriumile kui ka sotsiaalministeeriumile.
“Soovime selle kirjaga, et ka maalapsed saaksid korralikes tingimustes õppida,” ütles Lasila kooli juhataja ja Virumaa Mõisakoolide Ühenduse juhatuse esimees Veera Tiidenberg.
Pöördumine sisaldab soovi, et järgmise aasta eelarves arvestatakse rohkem mõisakoolidega, samuti ei pea ühenduse juhatus õigeks poliitika segamist koolidesse investeerimisel.
Kui rahastamine sellises tempos jätkub, saaksid Veera Tiidenbergi hinnangul kõik 65 Eesti mõisakooli korda alles kuuekümne aasta pärast.
Tiidenberg tõi näite, et kui 1970-ndate aastate alguses oli tollases Rakvere rajoonis mõisates 36 algkooli ja 11 põhikooli, siis nüüd on Lääne-Virumaal üldse vaid 11 mõisakooli järel. Tema hinnangul oleks Lääne-Viru mõisakoolide enam-vähem korda tegemiseks vaja üle 50 miljoni krooni. Kogu Eesti peale saadi aga kõigest 7 miljonit.
Täiesti korras on vaid kolm Eesti mõisakooli, ühena Põlula Põhikool, mis ei kuulu mõisakoolide ühendusse. Kõige viletsamas olukorras on Kiltsi kool, kuhu lubatud miljon jäi tulemata ning seal ongi remont pooleli jäänud.
Riiklike Investeeringute Programmist ja osaliselt ka omavalitsuse rahaga tehakse praegu remonti Vasta Põhikoolis. Selle direktor Olev Metsis rääkis, et korda on tehtud viis klassiruumi, õpetajate tuba, õuepealne aidamaja, kus asuvad õpilaste töökoda ja söökla.
Lasila koolis vältas remont neli aastat ja Rakvere vallavalitsuse võetud miljonilaenuga tehti korda köök ja söökla. Samas tõdeb koolijuhataja Veera Tiidenberg, et pidev remont väsitab nii õpilast kui ka õpetajat.
Mõisakoolide juhatuse arvates näitab muinsuskaitsenõuetele vastama pidavate ning seetõttu teistest koolidest suuremate ülalpidamiskuludega mõisakoolide alarahastamine ühiskonna suhtumist kultuuripärandisse. Nende hoonete puhul pole tegemist ainult õppeasutustega ega arhitektuuriväärtustega, vaid ka kohaliku rahva kultuurikeskustega.
Oma pöördumises tõdes ühendus, et mõisakoolide probleeme on seni teadvustanud vaid kultuuriministeerium ja muinsuskaitseamet, kes on eraldanud ka sihtotstarbelist raha.
MÕISAKOOLID:
Virumaa Mõisakoolide Ühendusse kuuluvad Aaspere, Kiltsi, Lasila, Muuga, Mõdriku, Palmse, Porkuni, Salla, Vasta, Vohnja ja Maidla kool ning Inju lastekodu.
–>Aarne Mäe
aarne@virumaateataja.ee