Metsatulumaksu idee sai tänu lugejate arvamustele kõva kohendamise ja näeb välja nüüd sellisena. Alljärgnev idee on avaldatud hääletamiseks kolme päeva jooksul aadressil TOM@riik.ee
Võib-olla oodatakse seal just Sinu arvamust?
Metsatulumaksu idee (täpsustatud)
Kokkuvõte:
1.Täiendada maksuseaduse loetelu kohaliku maksuga: metsatulumaks
2.Kehtestada metsatulumaks eraldi seadusena
SISU:
Täiendava lisarahata so maksukoormuse suurendamiseta pole võimalik kohalikel omavalitsustel kõiki oma ülesandeid rahuldavalt täita.
Maksustama saab seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ka nn ääremaa vallal sellest kasu oleks.
Ettepanek:
Lisada maksuseadusesse uus maks – kohalik metsatulumaks maksumääraga 5-18%.
Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse iga metsaomaniku iga müügitehingut, kui ta realiseerib tarbe- ja/või tehnoloogilist puitu peale langetamist või kasvava metsana. Põletuspuid ei maksustata. Maksustatava tarbe- ja/või tehnoloogilise puidu aluseks on raiepiletil märgitud kogus. Kasvava metsa korral määratakse maksustatava tehnoloogilise ja/või tehnoloogilise puidu kogus vastavalt kehtivale metoodikale.
Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Kohalikku eelarvesse laekunud metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud peale istandiku kahe aasta vanuse saavutamist vastava taotluse esitamisel. Taotlejaks saab olla vaid metsatulumaksu resident või maaomanik, kes maad metsastada soovib vastavalt valla arengukavale. Taotlus peab olema esitatud kohaliku eelarve menetluse alustamisel.
Maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Metsatulumaksust katab vald haldusterritoriaalse metsavalve (sh nn valla metsavahtide ülalpidamise) kulud.
Valla metsavahid jälgivad ka metsaomanike metsamajanduskavade järgimist.
Selgituseks
Miks metsaomanikke maksustada metsatulumaksuga? Metsaomanik pole reeglina käibemaksukohuslane ning peab oma tulu deklareerima vaid kord aastas. Seetõttu kaob jooksev kontroll metsamaterjali ja kasvava metsa müügil pika ajavahe tõttu ja sh ka tegelike koguste üle ja metsavargused on sagedased nõrga omanikupoolse kontrolli tõttu.
Miks metsatulumaks laekub vallale?
Mets kui ressurss kasvab valla haldusterritooriumil, mistõttu vallal peab olema ülevaade oma haldusterritooriumil olevate loodusressursside üle.
Peale selle oleks metsatulumaks ääremaa valdade elukorralduse oluliseks finantsallikaks. Juba praegu on valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald. Samal puudub vallal adekvaatne info riigimetsades tegeliku raie ja taastamise üle.
Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta nü pandivaba ja aeg aidata riiki ka ääremaade arendamisel.
Metsatulumaksu suurusest
Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks ca 9-10 miljonit thm. Kui korrutada see keskmise thm tarbepuidu hinnaga ja maksumääraga, siis summaarne eelarvetulu peaks olema vahemikus o,5 kuni 1 miljardit EEK
Ilma uue täiendava tuluallikata (või maksukoormuse suurendamiseta) omavalitsuste olukord (ja seda eriti ääremaadel) oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus ei parane. See on kõigile selge.
Plussid
Suurendab valdade iseseisvust tulubaasi loomisel ja vähendab sõltuvust riigieelarve toetustest.
Muudab metsa järelvalvet territoriaalseks ja operatiivseks, tõhusaks.
Loob eelduse uute töökohtade loomiseks (valla metsavahid).
Optimiseerib metsaraie mahtu ja metsa taastamist.
Miinused
Metsajärelvalve tuleb ümber korraldada haldusterritoriaalseks.
Raielubade väljaandmine antakse üle litsenseeritud metsavahtidele.
Avo Blankin
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Metsatulumaksu idee on hääletuseks TOM@riik.ee
Metsatulumaksu idee sai tänu lugejate arvamustele kõva kohendamise ja näeb välja nüüd sellisena. Alljärgnev idee on avaldatud hääletamiseks kolme päeva jooksul aadressil TOM@riik.ee
Võib-olla oodatakse seal just Sinu arvamust?
Metsatulumaksu idee (täpsustatud)
Kokkuvõte:
1.Täiendada maksuseaduse loetelu kohaliku maksuga: metsatulumaks
2.Kehtestada metsatulumaks eraldi seadusena
SISU:
Täiendava lisarahata so maksukoormuse suurendamiseta pole võimalik kohalikel omavalitsustel kõiki oma ülesandeid rahuldavalt täita.
Maksustama saab seda, mis praegu on maksustamata ja maksustama nii, et ka nn ääremaa vallal sellest kasu oleks.
Ettepanek:
Lisada maksuseadusesse uus maks – kohalik metsatulumaks maksumääraga 5-18%.
Metsatulumaksu aastamäära kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu järgnevaks eelarveaastaks. Metsamaksuga maksustatakse iga metsaomaniku iga müügitehingut, kui ta realiseerib tarbe- ja/või tehnoloogilist puitu peale langetamist või kasvava metsana. Põletuspuid ei maksustata. Maksustatava tarbe- ja/või tehnoloogilise puidu aluseks on raiepiletil märgitud kogus. Kasvava metsa korral määratakse maksustatava tehnoloogilise ja/või tehnoloogilise puidu kogus vastavalt kehtivale metoodikale.
Metsamaks laekub täies ulatuses metsa asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse maksuameti kaudu.
Kohalikku eelarvesse laekunud metsamaksust tagastatakse metsaomanikule uue metsa istutuskulud peale istandiku kahe aasta vanuse saavutamist vastava taotluse esitamisel. Taotlejaks saab olla vaid metsatulumaksu resident või maaomanik, kes maad metsastada soovib vastavalt valla arengukavale. Taotlus peab olema esitatud kohaliku eelarve menetluse alustamisel.
Maksumäära eelolevaks aastaks kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu.
Metsatulumaksust katab vald haldusterritoriaalse metsavalve (sh nn valla metsavahtide ülalpidamise) kulud.
Valla metsavahid jälgivad ka metsaomanike metsamajanduskavade järgimist.
Selgituseks
Miks metsaomanikke maksustada metsatulumaksuga? Metsaomanik pole reeglina käibemaksukohuslane ning peab oma tulu deklareerima vaid kord aastas. Seetõttu kaob jooksev kontroll metsamaterjali ja kasvava metsa müügil pika ajavahe tõttu ja sh ka tegelike koguste üle ja metsavargused on sagedased nõrga omanikupoolse kontrolli tõttu.
Miks metsatulumaks laekub vallale?
Mets kui ressurss kasvab valla haldusterritooriumil, mistõttu vallal peab olema ülevaade oma haldusterritooriumil olevate loodusressursside üle.
Peale selle oleks metsatulumaks ääremaa valdade elukorralduse oluliseks finantsallikaks. Juba praegu on valla teede esimeseks lõhkujaks on metsamaterjali müüja ja teede ainsaks parandajaks vald. Samal puudub vallal adekvaatne info riigimetsades tegeliku raie ja taastamise üle.
Meenutagem – mets aitas omal ajal eesti krooni- nüüd on ta nü pandivaba ja aeg aidata riiki ka ääremaade arendamisel.
Metsatulumaksu suurusest
Kui lähtuda ajakirjanduses avaldatud raiutud metsa kogusest üle 12 miljoni thm puitu aastas, siis maksustatava tarbepuidu kogus oleks ca 9-10 miljonit thm. Kui korrutada see keskmise thm tarbepuidu hinnaga ja maksumääraga, siis summaarne eelarvetulu peaks olema vahemikus o,5 kuni 1 miljardit EEK
Ilma uue täiendava tuluallikata (või maksukoormuse suurendamiseta) omavalitsuste olukord (ja seda eriti ääremaadel) oma kohustuste täitmiseks ka tulevikus ei parane. See on kõigile selge.
Plussid
Suurendab valdade iseseisvust tulubaasi loomisel ja vähendab sõltuvust riigieelarve toetustest.
Muudab metsa järelvalvet territoriaalseks ja operatiivseks, tõhusaks.
Loob eelduse uute töökohtade loomiseks (valla metsavahid).
Optimiseerib metsaraie mahtu ja metsa taastamist.
Miinused
Metsajärelvalve tuleb ümber korraldada haldusterritoriaalseks.
Raielubade väljaandmine antakse üle litsenseeritud metsavahtidele.
Avo Blankin