“Pean Eestit oma kodumaaks,” kinnitab president Toomas Hendrik Ilvese esimene naine Merry Bullock.
ESTONIA ALWAYS ON MY MIND: Merry Bullock tunnistab, et Eesti maastikud kangastuvad talle ikka veel väga kergelt – metslilled juulis, lõputu lumi jaanuaris, kaugelt vaadatud meri… KRISTER KIVI
Kuskil mujal pole taevas nii kõrge kui Colorados – ja seda eriti hilissügise tulles. Kahvatu, helesinine, külm – milline kontrast neile kollastele harvadele puudele, mis siin, Kaljumägede-eelsel lauskmaal on üksikud ja suured, juba kergelt raagus. Ja vaid vähestes paikades on taevas tegelikult nii lähedal kui Colorados: maapind on siin tõusnud merest ligi kaks kilomeetrit kõrgemale.
Kahe aasta eest Washington DCst USA Kesk-Läände väikesesse Boulderi linnakesse kolinud Merry Bullock (56) teab öelda, et kõrgusega harjumine võtab aega kolm-neli päeva. Paljudel valutavat kohanemise ajal pea – kuid kui pärast tagasi “normaalsesse maailma” minna, andvat lisahapnik kõva energiasööstu. Siit oleks lihtne minna edasi tõdemusega, et Bullock “sellist lisaenergiat” küll vajavat ei paista; on ju tegemist niigi “energilise ameeriklasega”. Ent see oleks banaalne ning osalt ka vale. Kuigi ta on kindlasti energiline ja ka ameeriklane, ulatuvad Merry Bullocki suguvõsa juured nii Šoti- kui ka Saksamaale. Ja passi poolest on tegemist ka Eesti kodanikuga.
“Parking for Estonians only,” näitab Bullock garaaži siseseinale kinnitatud silti.
Majaesise igihalja põõsa pohlalehtede vahele on varasemast sajust jäänud veidike lund.
Ütlesite ennist, et teil on plaan tulla detsembris Eestisse ja hakata kirjutama raamatut. Millest see raamat räägiks?
Ma tahaksin kirjutada eluga edasiminemisest – sellest, kuidas paljud eestlased nõukogude okupatsiooni ajal küüditati või eksiili minema sunniti ning kuidas nad sellest hoolimata tagasi läksid ja oma elu uuesti üles ehitasid. Minu jaoks on see väga muljetavaldav, et inimesed võivad jääda optimistlikuks ja positiivseks ka pärast selliseid kohutavaid elukogemusi. Usun, et sellest võiksid õppida kõik.
Mis peaks nii võõra ja väikse maa elanike elulugudele tagama ingliskeelsel turul müügiedu?
Eesti on väike maa, aga inimeste elusündmused on ju universaalsed. Lisaks tunnevad paljud minu sõbrad USAs tõelist huvi Ida-Euroopa ja Baltikumi vastu; kõigi nende maade vastu, mille elu ja ajalugu oli nii kaua varjul hoitud.
Merry Bullock
“Pean Eestit oma kodumaaks,” kinnitab president Toomas Hendrik Ilvese esimene naine Merry Bullock.
ESTONIA ALWAYS ON MY MIND: Merry Bullock tunnistab, et Eesti maastikud kangastuvad talle ikka veel väga kergelt – metslilled juulis, lõputu lumi jaanuaris, kaugelt vaadatud meri… KRISTER KIVI
Kuskil mujal pole taevas nii kõrge kui Colorados – ja seda eriti hilissügise tulles. Kahvatu, helesinine, külm – milline kontrast neile kollastele harvadele puudele, mis siin, Kaljumägede-eelsel lauskmaal on üksikud ja suured, juba kergelt raagus. Ja vaid vähestes paikades on taevas tegelikult nii lähedal kui Colorados: maapind on siin tõusnud merest ligi kaks kilomeetrit kõrgemale.
Kahe aasta eest Washington DCst USA Kesk-Läände väikesesse Boulderi linnakesse kolinud Merry Bullock (56) teab öelda, et kõrgusega harjumine võtab aega kolm-neli päeva. Paljudel valutavat kohanemise ajal pea – kuid kui pärast tagasi “normaalsesse maailma” minna, andvat lisahapnik kõva energiasööstu. Siit oleks lihtne minna edasi tõdemusega, et Bullock “sellist lisaenergiat” küll vajavat ei paista; on ju tegemist niigi “energilise ameeriklasega”. Ent see oleks banaalne ning osalt ka vale. Kuigi ta on kindlasti energiline ja ka ameeriklane, ulatuvad Merry Bullocki suguvõsa juured nii Šoti- kui ka Saksamaale. Ja passi poolest on tegemist ka Eesti kodanikuga.
“Parking for Estonians only,” näitab Bullock garaaži siseseinale kinnitatud silti.
Majaesise igihalja põõsa pohlalehtede vahele on varasemast sajust jäänud veidike lund.
Ütlesite ennist, et teil on plaan tulla detsembris Eestisse ja hakata kirjutama raamatut. Millest see raamat räägiks?
Ma tahaksin kirjutada eluga edasiminemisest – sellest, kuidas paljud eestlased nõukogude okupatsiooni ajal küüditati või eksiili minema sunniti ning kuidas nad sellest hoolimata tagasi läksid ja oma elu uuesti üles ehitasid. Minu jaoks on see väga muljetavaldav, et inimesed võivad jääda optimistlikuks ja positiivseks ka pärast selliseid kohutavaid elukogemusi. Usun, et sellest võiksid õppida kõik.
Mis peaks nii võõra ja väikse maa elanike elulugudele tagama ingliskeelsel turul müügiedu?
Eesti on väike maa, aga inimeste elusündmused on ju universaalsed. Lisaks tunnevad paljud minu sõbrad USAs tõelist huvi Ida-Euroopa ja Baltikumi vastu; kõigi nende maade vastu, mille elu ja ajalugu oli nii kaua varjul hoitud.