Aet Süvari Eesti Ekspress, 07.11.2002
 |
 |
|
| Kaie Kõrb. (Aivar Juhanson) |
|
|
|
Estonia teatris mässu tõstnud balletitrupi eestkõnelejaks sattus Kaie Kõrb, keda süüdistatakse võimuahnuses ja kättemaksuhimus.
Teisipäeval tuleb Kaie Kõrb treeningtunnist varem ära, et ajakirjanikuga rääkida. Selle asemel, et kõigest kolm nädalat enne “Luikede järve” esietendust pühenduda täielikult Odette-Ottilie topeltrollile, peab Estonia teatri priimabaleriin balletitrupi autoriteedina maid jagama teatri juhtkonnaga.
Kahe proovi vahel on Kõrb riides nagu turunaine – sinised dressipüksid ja karvased punased sussid. Aga kui ta mööda Estonia koridore ja treppe kiirustab, võiks tema väljapoole suunatud pöidadega baleriinikõnnaku järgi arvata, et ta on laval, seljas balletikleit ning jalas varvaskingad.
Estonia kollane maja on täis musti mõtteid. Kaie Kõrb (41) ei väsi kinnitamast, et tema pole neid valmis haudunud. “Ma olen iseloomult väga leebe inimene ja looduse poolt pole mulle üldse kurjust antud,” ütleb ta tõrjumaks spekulatsioonie, et on juba ammusest ajast praeguse peaballettmeistri Tiit Härmi vastu viha kandnud. “Aga loomulikult on kakskümmend aastat teatris mulle kooriku ümber kasvatanud. Teisiti ei saagi – muidu süüakse ära.”
Balletiprimadonna ei satu uudistesse skandaalitsejana just tihti. Üksteist aastat tagasi vallandati Tiit Härm aga päevapealt samalt kohalt, kus ta praegu taas troonib. Põhjus olnud tollal seesama leebe, kõva koorikuga baleriin.
Sestsaadik on koorik Kõrbi seljas aina kasvanud ja nüüd näib, nagu oleks see teda liialt hõõruma hakanud. Läinud kolmapäeval astus väikesekasvuline habras Kaie Kõrb rahvusooperi nõukogu ette ja andis neile paberi, mis resoluutselt kuulutas: edasine rahumeelne koostöö balleti juhtkonnaga ei ole enam võimalik.
Laval rollidesse kehastumisega harjunud baleriin väidab, et teda ei kannusta vana vimm, vaid et ta võttis enda kanda hoopis teiste õiguste eest võitleva ametiühingutegelase osa. “Ma püüan neid lohutada, lihtsalt kui vanem kolleeg. Mul ei ole aega intriige punuda. Pole vajadust,” ütleb ta napilt.
“Seda juhtub väga harva, et kogu trupp priimabaleriini niimoodi hoiab,” ütleb Kõrbi õpetaja Tiiu Randviir. Aga nii see ometi on, sest 35 Estonia balletitantsijat valisid just Kõrbi eestkõnelejaks. Üks noori baleriine, kes trupi ühispöördumisele alla kirjutas, oli Eve Andre. “Ta on meile autoriteet,” ütleb Andre põhjuseks, miks just Kõrb paberi üle andis. “Aga tegime valesti. Oleksime ikka ise pidanud andma.” Nüüd on balletitrupil kahju, et süü on Kõrbi kaela veeretatud.
Pöördumises mitte osalenud Vladimir Arhangelski aga väidab, et Kõrb on kõva pähkel, kellel on võimu järele janu. “Inimesed peaksid aru saama, et anarhia ei sobi teatrisse,” ütleb ta tuliselt. Arhangelski on Kõrbiga varem hästi läbi saanud, kuid toetab lahvatanud teatritülis peaballettmeistrit. “Enne kui Tiit Härm Mai Murdmaa välja vahetas, käis siin teatris kõik Kõrbi tahtmise järgi: temal oli võim öelda, kes tantsib, mida tantsib, kellega tantsib. Aga priimabaleriin ei ole administratiivne töötaja!”
Arhangelski räägib, et Kõrb on võtnud seaduseks, et priimabaleriin peab saama esimese esietenduse õiguse. Kevadises “Coppelia” lavastuses nii ei läinud, siis olla primadonna solvunud, et peab kolmandas koosseisus tantsima. “Kuidas Marina Tðirkova saab minust eespool olla?” küsinud ta vihaselt. “Ta on ju nii kehv!”
Kõrb jälle väidab, et temas ei ole võimuahnust. Ometi ei ole ta täielikult üle Tiit Härmi väitest, nagu ei vastaks ta enam rahvusooperi kvalifikatsioonile. “Mul oli seda valus lugeda. Nii öeldakse ainult pingete ja viha pärast.”
Legendaarne priimabaleriin Helmi Puur, kes on Kaie Kõrbiga aastaid koos töötanud, peab loomulikuks, et Kõrb on oma töö suhtes tundlik. “Ta on tugev. Kui ta tunneb, et tema tööd põhjuseta segatakse, suudab ta ennast kaitsta.”
Puur ei usu, et Kõrb hakkaks teatrile vimma pärast kaikaid kodarasse loopima. “Ta on oma loomingu täielikult andnud Estoniale, pole läinud ära välismaale. Ükski etendus pole kunagi tema pärast ära jäänud.”
Kõrbi vastased veeretavad juttu ses suunas, nagu oleks priimabaleriinil aeg pensionile minna. Kõrbil enesehinnanguga igatahes probleeme ei ole. “Balletitrupp näeb, kuidas ma tantsin. Nende usaldust, austust ja armastust ei oleks, kui ma teeksin seda halvasti.”
Tantsuagentuuri arendusjuht ja endine balletitantsija Jaak Põldma nõustub, et Kõrb on oma tippvormis. “Ta peab olema haruldaselt tugev, et kakskümmend aastat tantsida ja ikka tipus olla. Ning “Luikede järve” etenduses osalemine, see on…” Teleris tantsuteemalist saadet juhtival Põldmal ei jätku selle ülesande raskuse kirjeldamiseks sõnu.
Ka Puur on veendunud, et Kaie on endiselt sada protsenti balletile pühendunud. “Tema füüsiline ja emotsionaalne võimekus ulatub seinast seina. Tema töövõime on erakordne.”
Aga tõsiasi on, et Kõrbil on neljakümne eluaasta piir ületatud. Ta teab, et peab varsti lavalaudadelt lahkuma. Kuidas loobub balletist inimene, kes käib ka suvise kollektiivpuhkuse ajal iga päev üksi proovis, et end vormis hoida? Väga ettenägelikult on Kõrb oma tulevikuks valmistunud: tal on pooleli balletipedagoogi õpingud Vene Teatrikunsti akadeemias Moskvas, täita õpetajaroll balletikoolis, vedada oma balletistuudio Eesti Tantsuagentuuri juures. Ka kodus ei pääse Kõrb ilmselt tantsujuttudest – tema elukaaslane on balletitantsija Viesturs Jansons.
Esialgu ei lähe Kaie Kõrb ka suurele tülile vaatamata kuhugi, sest on kindlalt nõuks võtnud paar aastat veel tantsida. “Saate aru – see, mis ma teen, on tõeline,” läheb muidu rahulik Kõrb hetkeks põlema. “Ma ei pea ennast rohkem tõestama.”
Uudised
Mässujuht vastu tahtmist
Aet Süvari Eesti Ekspress, 07.11.2002
Kilde Kaie Kõrbi elust
* Kaie Kõrbi koer, mops Julie on ristitud baleriini ühe tähtrolli, kümme aastat tagasi parima näitlejanna preemia teeninud “Preili Julie” nimiosa järgi.
* Balletistuudios õpib Kaie Kõrbi käe all ligikaudu 140 mudilast. Ta ei ole maha matnud mõtet ka ise lapsi sünnitada. “Ma olen täie tervise juures ja tunnen end noorena. Aga see valik on muidugi raske olnud – kui oled saavutanud tippvormi, siis on nii kahju sellest loobuda.”
* Kord on Kõrb “Luikede järve” tantsinud kõrge palavikuga – aastate eest, kui oli enda teadmata kollatõppe haigestunud. Selleks ajaks, kui eesriie langes, oli palavik juba kaugelt üle 38.
* Kuigi Kõrb ei saanud esimesel katsel balletikooli sisse, oli ta õpetaja Tiiu Randviiri väitel lapsest peale klassikaaslastele eeskujuks.
* Armastab luulet lugeda ja akordioni mängida. Mõtleb ka ise luuletusi ja viisijuppe välja.
Estonia teatris mässu tõstnud balletitrupi eestkõnelejaks sattus Kaie Kõrb, keda süüdistatakse võimuahnuses ja kättemaksuhimus.
Teisipäeval tuleb Kaie Kõrb treeningtunnist varem ära, et ajakirjanikuga rääkida. Selle asemel, et kõigest kolm nädalat enne “Luikede järve” esietendust pühenduda täielikult Odette-Ottilie topeltrollile, peab Estonia teatri priimabaleriin balletitrupi autoriteedina maid jagama teatri juhtkonnaga.
Kahe proovi vahel on Kõrb riides nagu turunaine – sinised dressipüksid ja karvased punased sussid. Aga kui ta mööda Estonia koridore ja treppe kiirustab, võiks tema väljapoole suunatud pöidadega baleriinikõnnaku järgi arvata, et ta on laval, seljas balletikleit ning jalas varvaskingad.
Estonia kollane maja on täis musti mõtteid. Kaie Kõrb (41) ei väsi kinnitamast, et tema pole neid valmis haudunud. “Ma olen iseloomult väga leebe inimene ja looduse poolt pole mulle üldse kurjust antud,” ütleb ta tõrjumaks spekulatsioonie, et on juba ammusest ajast praeguse peaballettmeistri Tiit Härmi vastu viha kandnud. “Aga loomulikult on kakskümmend aastat teatris mulle kooriku ümber kasvatanud. Teisiti ei saagi – muidu süüakse ära.”
Balletiprimadonna ei satu uudistesse skandaalitsejana just tihti. Üksteist aastat tagasi vallandati Tiit Härm aga päevapealt samalt kohalt, kus ta praegu taas troonib. Põhjus olnud tollal seesama leebe, kõva koorikuga baleriin.
Sestsaadik on koorik Kõrbi seljas aina kasvanud ja nüüd näib, nagu oleks see teda liialt hõõruma hakanud. Läinud kolmapäeval astus väikesekasvuline habras Kaie Kõrb rahvusooperi nõukogu ette ja andis neile paberi, mis resoluutselt kuulutas: edasine rahumeelne koostöö balleti juhtkonnaga ei ole enam võimalik.
Laval rollidesse kehastumisega harjunud baleriin väidab, et teda ei kannusta vana vimm, vaid et ta võttis enda kanda hoopis teiste õiguste eest võitleva ametiühingutegelase osa. “Ma püüan neid lohutada, lihtsalt kui vanem kolleeg. Mul ei ole aega intriige punuda. Pole vajadust,” ütleb ta napilt.
“Seda juhtub väga harva, et kogu trupp priimabaleriini niimoodi hoiab,” ütleb Kõrbi õpetaja Tiiu Randviir. Aga nii see ometi on, sest 35 Estonia balletitantsijat valisid just Kõrbi eestkõnelejaks. Üks noori baleriine, kes trupi ühispöördumisele alla kirjutas, oli Eve Andre. “Ta on meile autoriteet,” ütleb Andre põhjuseks, miks just Kõrb paberi üle andis. “Aga tegime valesti. Oleksime ikka ise pidanud andma.” Nüüd on balletitrupil kahju, et süü on Kõrbi kaela veeretatud.
Pöördumises mitte osalenud Vladimir Arhangelski aga väidab, et Kõrb on kõva pähkel, kellel on võimu järele janu. “Inimesed peaksid aru saama, et anarhia ei sobi teatrisse,” ütleb ta tuliselt. Arhangelski on Kõrbiga varem hästi läbi saanud, kuid toetab lahvatanud teatritülis peaballettmeistrit. “Enne kui Tiit Härm Mai Murdmaa välja vahetas, käis siin teatris kõik Kõrbi tahtmise järgi: temal oli võim öelda, kes tantsib, mida tantsib, kellega tantsib. Aga priimabaleriin ei ole administratiivne töötaja!”
Arhangelski räägib, et Kõrb on võtnud seaduseks, et priimabaleriin peab saama esimese esietenduse õiguse. Kevadises “Coppelia” lavastuses nii ei läinud, siis olla primadonna solvunud, et peab kolmandas koosseisus tantsima. “Kuidas Marina Tðirkova saab minust eespool olla?” küsinud ta vihaselt. “Ta on ju nii kehv!”
Kõrb jälle väidab, et temas ei ole võimuahnust. Ometi ei ole ta täielikult üle Tiit Härmi väitest, nagu ei vastaks ta enam rahvusooperi kvalifikatsioonile. “Mul oli seda valus lugeda. Nii öeldakse ainult pingete ja viha pärast.”
Legendaarne priimabaleriin Helmi Puur, kes on Kaie Kõrbiga aastaid koos töötanud, peab loomulikuks, et Kõrb on oma töö suhtes tundlik. “Ta on tugev. Kui ta tunneb, et tema tööd põhjuseta segatakse, suudab ta ennast kaitsta.”
Puur ei usu, et Kõrb hakkaks teatrile vimma pärast kaikaid kodarasse loopima. “Ta on oma loomingu täielikult andnud Estoniale, pole läinud ära välismaale. Ükski etendus pole kunagi tema pärast ära jäänud.”
Kõrbi vastased veeretavad juttu ses suunas, nagu oleks priimabaleriinil aeg pensionile minna. Kõrbil enesehinnanguga igatahes probleeme ei ole. “Balletitrupp näeb, kuidas ma tantsin. Nende usaldust, austust ja armastust ei oleks, kui ma teeksin seda halvasti.”
Tantsuagentuuri arendusjuht ja endine balletitantsija Jaak Põldma nõustub, et Kõrb on oma tippvormis. “Ta peab olema haruldaselt tugev, et kakskümmend aastat tantsida ja ikka tipus olla. Ning “Luikede järve” etenduses osalemine, see on…” Teleris tantsuteemalist saadet juhtival Põldmal ei jätku selle ülesande raskuse kirjeldamiseks sõnu.
Ka Puur on veendunud, et Kaie on endiselt sada protsenti balletile pühendunud. “Tema füüsiline ja emotsionaalne võimekus ulatub seinast seina. Tema töövõime on erakordne.”
Aga tõsiasi on, et Kõrbil on neljakümne eluaasta piir ületatud. Ta teab, et peab varsti lavalaudadelt lahkuma. Kuidas loobub balletist inimene, kes käib ka suvise kollektiivpuhkuse ajal iga päev üksi proovis, et end vormis hoida? Väga ettenägelikult on Kõrb oma tulevikuks valmistunud: tal on pooleli balletipedagoogi õpingud Vene Teatrikunsti akadeemias Moskvas, täita õpetajaroll balletikoolis, vedada oma balletistuudio Eesti Tantsuagentuuri juures. Ka kodus ei pääse Kõrb ilmselt tantsujuttudest – tema elukaaslane on balletitantsija Viesturs Jansons.
Esialgu ei lähe Kaie Kõrb ka suurele tülile vaatamata kuhugi, sest on kindlalt nõuks võtnud paar aastat veel tantsida. “Saate aru – see, mis ma teen, on tõeline,” läheb muidu rahulik Kõrb hetkeks põlema. “Ma ei pea ennast rohkem tõestama.”