Marss ja Maa on kokkupõrkekursil
27.08.2003
Täna jõuab Marss Maale lähemale kui kunagi varem viimase 60.000 aasta jooksul.
Kahe planeedi vahemaa väheneb täna 56 miljoni kilomeetrini, mis on peaagu väikseim võimalik vahemaa nende vahel.
Südaöises lõunataevas särab meie naaberplaneet ereda oranzhi tähena ning teda on võimatu segi ajada mõne muu taevakehaga. Marsi pinnavormid, sh polaarjää müts on praegu jälgitavad ka lihtsate koduteleskoopide vahendusel.
BBC avaldatud arvutuste kohaselt olid viimased mõistusliku algega olendid, kes naaberplaneeti nii ligidalt nägid, neandertaallased. See juhtus 12. septembril aastal 57.617 eKr.
Tartu astronoom Jaak Jaaniste kirjutab tänavuaastases «Tähetorni kalendris», et kui uskuda Marsi viimaste sajandite dünaamika jätkumist, peaks see planeet Maaga kokku põrkama 400.000 aasta pärast.
Samas leiab astronoom, et Päikesesüsteemi miljarditeaastast ajalugu arvestades on selline kokkupõrge siiski väheusutav. Pigem loob «kokkupõrkekursi» mulje asjaolu, et inimkonna astonoomilised vaatlused on veel väga lühiajalised ning meil pole teavet planeetide käitumisest kosmiliste ajaühikute raamistikus.
«Mingi kosmilise vingerpussi tulemusel oleme oma taevateooriate arendamisel sattunud ajale, kus Marss tõepoolest järjekindlalt Maale läheneb. Miks see nii on, millal see algas ja kui kaua kestab – jääb esialgu mõistatuseks,» kirjutab Jaaniste.
Praegu kasutavad Marsi rekordlähedust ära Maa kosmoseagentuurid,
naaberplaneedi suunas on teele lähetatud neli kosmoselaeva – kaks NASA missiooni, eurooplaste Mars Express ning Jaapani orbitaallaev.
Juunis startinud Mars Express on juba jõudnud poolele teele. Laev on läbinud 24 miljonit kilomeetrit, ees seisab veel 32 miljonit.
–>Alo Lõhmus
alo.lohmus@postimees.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Marss ja Maa on kokkupõrkekursil
Marss ja Maa on kokkupõrkekursil
27.08.2003
Täna jõuab Marss Maale lähemale kui kunagi varem viimase 60.000 aasta jooksul.
Kahe planeedi vahemaa väheneb täna 56 miljoni kilomeetrini, mis on peaagu väikseim võimalik vahemaa nende vahel.
Südaöises lõunataevas särab meie naaberplaneet ereda oranzhi tähena ning teda on võimatu segi ajada mõne muu taevakehaga. Marsi pinnavormid, sh polaarjää müts on praegu jälgitavad ka lihtsate koduteleskoopide vahendusel.
BBC avaldatud arvutuste kohaselt olid viimased mõistusliku algega olendid, kes naaberplaneeti nii ligidalt nägid, neandertaallased. See juhtus 12. septembril aastal 57.617 eKr.
Tartu astronoom Jaak Jaaniste kirjutab tänavuaastases «Tähetorni kalendris», et kui uskuda Marsi viimaste sajandite dünaamika jätkumist, peaks see planeet Maaga kokku põrkama 400.000 aasta pärast.
Samas leiab astronoom, et Päikesesüsteemi miljarditeaastast ajalugu arvestades on selline kokkupõrge siiski väheusutav. Pigem loob «kokkupõrkekursi» mulje asjaolu, et inimkonna astonoomilised vaatlused on veel väga lühiajalised ning meil pole teavet planeetide käitumisest kosmiliste ajaühikute raamistikus.
«Mingi kosmilise vingerpussi tulemusel oleme oma taevateooriate arendamisel sattunud ajale, kus Marss tõepoolest järjekindlalt Maale läheneb. Miks see nii on, millal see algas ja kui kaua kestab – jääb esialgu mõistatuseks,» kirjutab Jaaniste.
Praegu kasutavad Marsi rekordlähedust ära Maa kosmoseagentuurid,
naaberplaneedi suunas on teele lähetatud neli kosmoselaeva – kaks NASA missiooni, eurooplaste Mars Express ning Jaapani orbitaallaev.
Juunis startinud Mars Express on juba jõudnud poolele teele. Laev on läbinud 24 miljonit kilomeetrit, ees seisab veel 32 miljonit.
–>Alo Lõhmus
alo.lohmus@postimees.ee