Endisel riigiprokuröril Heino Tõnismägil käis “südame alt külm jutt läbi”, kui ta luges teadet Harry Männili (17.05.1920– 11.01.2010) surmast. See on ootamatu reaktsioon mehelt, kes uuris suurärimehe väidetavat osalust genotsiidis. “Tal veresüüd ei ole. Tema käed on puhtad,” ütleb Tõnismägi.
Costa Ricas surnud Männil oli üks rahvusvaheliselt edukamaid eestlasi.
Taasiseseisvunud Eestis sai temast peaministrit nõustanud väliseesti tippärimeeste grupi juht ja Edgar Savisaare tütre Rosina ristiisa.
Alati elegantselt riietunud džentelmen toetas ka siinseid muuseume ja asutas hinnatud Wiiralti kunstipreemia.
Kuid kõigele positiivsele pani pitseri Wiesenthali keskuse süüdistus, et Männil osales 1941–1942 Eesti poliitilise politsei assistendina juutide tapmises.
Riigiprokurör Tõnismägi lõpetas 2006. aasta algul kriminaalasja kuriteo puudumise tõttu. “Need ülekuulamised, mis ta tegi juudi rahvusest inimestega, olid tema teisel ja kolmandal tööpäeval. Tema ei otsustanud kellegi elu ja surma küsimust ega ka karistust,” kinnitab prokurör, kes isiklikult kuulas Männilit üle kaks päeva Stockholmis Eesti saatkonnas.
“Ta oli õige eestlane, kes läks valesse organisatsiooni tööle ja peagi loobus sellest.”
Männil, Harry. In Memoriam
In memoriam: Märgistatud Männil
Eesti Ekspress, 15.01.2010
Endisel riigiprokuröril Heino Tõnismägil käis “südame alt külm jutt läbi”, kui ta luges teadet Harry Männili (17.05.1920– 11.01.2010) surmast. See on ootamatu reaktsioon mehelt, kes uuris suurärimehe väidetavat osalust genotsiidis. “Tal veresüüd ei ole. Tema käed on puhtad,” ütleb Tõnismägi.
Costa Ricas surnud Männil oli üks rahvusvaheliselt edukamaid eestlasi.
Taasiseseisvunud Eestis sai temast peaministrit nõustanud väliseesti tippärimeeste grupi juht ja Edgar Savisaare tütre Rosina ristiisa.
Alati elegantselt riietunud džentelmen toetas ka siinseid muuseume ja asutas hinnatud Wiiralti kunstipreemia.
Kuid kõigele positiivsele pani pitseri Wiesenthali keskuse süüdistus, et Männil osales 1941–1942 Eesti poliitilise politsei assistendina juutide tapmises.
Riigiprokurör Tõnismägi lõpetas 2006. aasta algul kriminaalasja kuriteo puudumise tõttu. “Need ülekuulamised, mis ta tegi juudi rahvusest inimestega, olid tema teisel ja kolmandal tööpäeval. Tema ei otsustanud kellegi elu ja surma küsimust ega ka karistust,” kinnitab prokurör, kes isiklikult kuulas Männilit üle kaks päeva Stockholmis Eesti saatkonnas.
“Ta oli õige eestlane, kes läks valesse organisatsiooni tööle ja peagi loobus sellest.”