| Valitsus kiitis heaks Eesti seisukohad Roomas algavaks valitsustevaheliseks konverentsiks, kus kõne alla võetakse Euroopa Liidu põhiseaduslik lepe. Üks asi, millest valitsus ei kavatse taganeda, on liikmesriikide õigus ise otsustada oma maksupoliitika üle.
– – – – –
Kui üldisemalt on valitsuse seisukohtadel suhteliselt lai sisepoliitiline kandepind, siis mõnevõrra vastuolulisem on küsimus maksupoliitikast, kus Eesti erineb oluliselt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Valitsuse senist maksupoliitikat ei toeta Mõõdukad ja Keskerakond.
Eesti maksupoliitika ideoloogiks on olnud Reformierakond, kuhu kuulub ka praegune välisminister Kristiina Ojuland. Siit ehk ka taust sellele, miks Eesti kavatseb valitsuste vahelisel konverentsil kindlalt oma maksupoliitikat kaitsta. Üks valdkond, kus Eesti näeb endale ohtu, on põhiseaduslikku leppesse planeeritav põhimõte, kus (muuhulgas ka maksupoliitilisi) otsuseid võidakse hakata langetama kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel, kus suurem hääleõigus on suurematel riikidel. Kui muudes küsimustes on Eesti valmis olema paindlik, siis maksupoliitika suhtes on Eestil Ojulandi kinnitusel eriseisukoht. “Kindlasti üks väga tundlik teema Eesti jaoks on maksupoliitika küsimus, ja see on kindlasti niisugune valdkond, kus Eestil oleks äärmiselt raske teha põhimõttelisi järeleandmisi,” ütles Kristiina Ojuland neljapäeval ajakirjanikele.
Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves on seisukohal, et Tuleviku Konvendis ette valmistatud põhiseaduslik lepe tugineb laiapõhjalisele poliitilisele konsensusele ja ei ole mõistlik seda valitsustevahelisel konverentsil, kus otsustajate ring on väiksem, liiga põhjalikult lahti harutada. Oluliseks peab Ilves vaid senise kohtade arvu säilitamist Euroopa Parlamendis. Samas leiab Ilves, et oma maksupoliitika kaitsmisel on eelmine Reformierakonna juhitud valitsus juba niigi vaesemad inimesed ohvriks toonud. “Et Eesti maksusüsteemi säilitada, oli eelmine valitsus valmis vaeseid inimesi tuimalt ekspluateerima. Meil oli varem kokku lepitud, et kaugküttele ei lisandu aktsiisimaksu, millega [Euroopa] komisjon oli nõus. Nad isegi lõid meie tarvis uue maksusoodustuste liigi, mis puudutab just vaeseid inimesi, samas kui praegune maksupoliitika soodustab rikkaid inimesi. Nüüd on tulemus käes – kaugkütte hind tõuseb, kuid [see-eest] me säilitame rikastele inimestele väga soodsa maksupoliitika,” ütles Toomas Hendrik Ilves Raadio Vaba Euroopale.
Ka Keskerakonda kuuluv Peeter Kreitzberg näeb maksupoliitika kaitsmise taga Reformierakonna hirme. “Ilmselt on siin taga Reformierakonna põhiline kartus, et võidakse kiiremini kui me tahame, taaskehtestada ettevõtte tulumaks ja võidakse minna ka üksikisiku tulumaksu kallale, sest me oleme väga erandliku maksusüsteemiga riik,” ütles Peeter Kreitzberg Raadio Vaba Euroopale. Samas pooldab Peeter Kreitzberg, et otsustusõigus neis küsimustes peaks siiski jääma Eestile endale.
Lisaks eelnevale on Toomas Hendrik Ilves kriitiline valitsuse seisukoha suhtes mitte toetada tihendatud koostööd Euroopa Liidu ühiskaitse osas ja sõjalistes küsimustes. Ilvese hinnangul peaks ka Eesti osalema Euroopa Liidu kaitsepoliitika väljakujundamises ja mitte toetuma ainuüksi NATO-le, mille roll on pealegi muutumas. Peeter Kreitzberg valitsuse selles seisukohas erilist mõra ei näe, kuna enamik Euroopa Liidu liikmesriike on samaaegselt ka NATO-s, ja seetõttu võiks kaitseküsimustes jääda viimase kätte ka jäme ots. Niisugusel seisukohal on ka valitsus.
|
Uudised
Maksupoliitka püha lehm
Ülo Mattheus, RVE, 02. oktoober, 2003
– – – – –
Kui üldisemalt on valitsuse seisukohtadel suhteliselt lai sisepoliitiline kandepind, siis mõnevõrra vastuolulisem on küsimus maksupoliitikast, kus Eesti erineb oluliselt teistest Euroopa Liidu liikmesriikidest. Valitsuse senist maksupoliitikat ei toeta Mõõdukad ja Keskerakond.
Eesti maksupoliitika ideoloogiks on olnud Reformierakond, kuhu kuulub ka praegune välisminister Kristiina Ojuland. Siit ehk ka taust sellele, miks Eesti kavatseb valitsuste vahelisel konverentsil kindlalt oma maksupoliitikat kaitsta. Üks valdkond, kus Eesti näeb endale ohtu, on põhiseaduslikku leppesse planeeritav põhimõte, kus (muuhulgas ka maksupoliitilisi) otsuseid võidakse hakata langetama kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel, kus suurem hääleõigus on suurematel riikidel. Kui muudes küsimustes on Eesti valmis olema paindlik, siis maksupoliitika suhtes on Eestil Ojulandi kinnitusel eriseisukoht. “Kindlasti üks väga tundlik teema Eesti jaoks on maksupoliitika küsimus, ja see on kindlasti niisugune valdkond, kus Eestil oleks äärmiselt raske teha põhimõttelisi järeleandmisi,” ütles Kristiina Ojuland neljapäeval ajakirjanikele.
Endine välisminister Toomas Hendrik Ilves on seisukohal, et Tuleviku Konvendis ette valmistatud põhiseaduslik lepe tugineb laiapõhjalisele poliitilisele konsensusele ja ei ole mõistlik seda valitsustevahelisel konverentsil, kus otsustajate ring on väiksem, liiga põhjalikult lahti harutada. Oluliseks peab Ilves vaid senise kohtade arvu säilitamist Euroopa Parlamendis. Samas leiab Ilves, et oma maksupoliitika kaitsmisel on eelmine Reformierakonna juhitud valitsus juba niigi vaesemad inimesed ohvriks toonud. “Et Eesti maksusüsteemi säilitada, oli eelmine valitsus valmis vaeseid inimesi tuimalt ekspluateerima. Meil oli varem kokku lepitud, et kaugküttele ei lisandu aktsiisimaksu, millega [Euroopa] komisjon oli nõus. Nad isegi lõid meie tarvis uue maksusoodustuste liigi, mis puudutab just vaeseid inimesi, samas kui praegune maksupoliitika soodustab rikkaid inimesi. Nüüd on tulemus käes – kaugkütte hind tõuseb, kuid [see-eest] me säilitame rikastele inimestele väga soodsa maksupoliitika,” ütles Toomas Hendrik Ilves Raadio Vaba Euroopale.
Ka Keskerakonda kuuluv Peeter Kreitzberg näeb maksupoliitika kaitsmise taga Reformierakonna hirme. “Ilmselt on siin taga Reformierakonna põhiline kartus, et võidakse kiiremini kui me tahame, taaskehtestada ettevõtte tulumaks ja võidakse minna ka üksikisiku tulumaksu kallale, sest me oleme väga erandliku maksusüsteemiga riik,” ütles Peeter Kreitzberg Raadio Vaba Euroopale. Samas pooldab Peeter Kreitzberg, et otsustusõigus neis küsimustes peaks siiski jääma Eestile endale.
Lisaks eelnevale on Toomas Hendrik Ilves kriitiline valitsuse seisukoha suhtes mitte toetada tihendatud koostööd Euroopa Liidu ühiskaitse osas ja sõjalistes küsimustes. Ilvese hinnangul peaks ka Eesti osalema Euroopa Liidu kaitsepoliitika väljakujundamises ja mitte toetuma ainuüksi NATO-le, mille roll on pealegi muutumas. Peeter Kreitzberg valitsuse selles seisukohas erilist mõra ei näe, kuna enamik Euroopa Liidu liikmesriike on samaaegselt ka NATO-s, ja seetõttu võiks kaitseküsimustes jääda viimase kätte ka jäme ots. Niisugusel seisukohal on ka valitsus.