Virumaa saatus on selle sajandi algusest peale seotud põlevkivi kui energeetilise ressursi kasutuselevõtmisega. 20-ndatel sai alguse ka põlevkivikeemia, mille tipp-periood seostub nõukogudeaja lõpuga.
Ida-Virumaast oli saanud Nõukogude Liidu Baltikumi osa energiabaas. Siin asus 7 põlevkivikaevandust ja 3 karjääri. Elektrienergiat toodavad tänaseni kaks võimsat soojuselektrijaama – Balti SEJ ja Eesti SEJ.
Põlevkivikeemiatööstus koosnes kahest hiigelettevõttest – Kohtla-Järve ja Kiviõli keemiakombinaatidest, mis praeguseks on erastamise käigus jagunenud väiksemateks ettevõteteks: Viru Keemia Grupp, AS Velsicol (USA kapital), AS Nitrofert (Venemaa) ja teised väiksemad).
Narvas ja Sillamäel asutati N-Liidule strateegiliselt olulised sõjatehased, millised on tänaseks erastatud ja ümber formeeritud (praegu vastavalt AS Balti ES ja AS Silmet).
Eelnimetatute rajamiseks loodud võimsad ehitusmaterjalide kombinaadid Narvas kui Kohtla-Järvel on tänaseks vananenud tehnoloogia tõttu minetanud oma toodangu turu ja tähtsuse.
Maailma suurim põlevkivikaevandamis-ettevõte praegune AS Eesti Põlevkivi on oma tootmismahu vähenemisele (üle kahe korra) vaatamata siiski jäänud tänaseni ühtseks, ehkki kaevandused, karjäärid ja neid teenindavad sidusettevõtted on juriidiliselt iseseisvunud. Neil seisab privatiseerimine lähiaasta(te)l veel ees.
Euroopa suurimaid ja tehnoloogilisemaid kergetööstusettevõtteid Kreenholmi Valduse AS on investeerinud tootmisse üle poole miljardi korooni ja püsib kindlalt maailmaturul. Õmblustööstusgigantide asemel teevad ilma Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Kiviõlis nüüd Vezala, Triest Uniform, Svarmil jt ja leidnud tee ka välisturule.
Omaaegne suurimaid puitplaatide tehaseid on peale erastamist (nüüd AS Repo Vabrikud) suutnud samuti oma toodangu kvaliteeti vajalikul määral investeerida ja nii temale kui ka endisele köögimööblivabrikule TNC Components on euroturg avatud.
Kahetsusega peab aga märkima, et endiselt jätkub enamiku Ida-Virust pärit puidu eksport vääristamata kujul…
Põllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine pole kunagi Ida-Virus eriti tasuv olnud. Liiati on Venemaa poolt kehtestatud topelttollid ja piiriületuskord juba aastaid ära lõiganud varasema suurima – Peterburi turu eeskätt Ida-Viru talupidajatele.
Sellele vaatamata on oma stabiilse arengu suutnud tagada Viru Kalatööstuse OÜ. Jõhvi Piim TÜ jätkab samuti.
Peipsi kala püüab ja töötleb Peipsi Grupp OÜ.
Karmis konkurentsivõitluses jätkavad ka AS Viru Joogid, AS Järle jt.
Taasiseseisvumisele järgnenud aja jooksul on minetanud oma (peamiselt ehitusettevõtetest) tellijad ka suured autotranspordiettevõtted; mitmed neist on peale erastamist pankrotistunud.
Telefoniside areng on viimastel aastatel teinud kvalitatiivse ja kvantitatiivse hüppe.
Maakond on mobiilsidevahenditele vajaliku leviga praktiliselt kaetud.
On oodata kaabeltelevisiooni kiiremat arengut polüfunktsioonilisuse suunal.
Ehkki viimasel paaril aastal on vähenenud pangaasutuste arv (ja eriti kahju maa-asulates suletute osas), on sellegi poolest maakonnas esindatud kõik Eesti suuremad pangad.
Sotsiaalsfääri teenindavatest ettevõtetest on enamik ümberformeeritud kas riigi- ja munitsipaalosalusega või munitsipaalomandis (ja monopoolses seisundis) olevateks aktsiaseltsideks. Loota on, et põhjalikud (turumajandusele vastavad) muudatused hakkavad nendes toimuma alles pärast nende ettevõtete omanike vahetust.
Ida-Virumaa probleemid on paljus seotud monofunktsionaalsete asulatega. Osa neist on oma tee leidnud (Aseri, Püssi jt) või leidmas (Narva-Jõesuu, Voka, Kohtla-Nõmme, Kukruse), paljudel on aga tõsised ja Oru asulale sarnased probleemid veel ees (Viivikond, Sompa jt).
Suurtööstuse kõrval oli väikeettevõtluse areng taasiseseisvuse algaastatel väga aeglane. On tõdetud, et väikeettevõtluse areng on pöördvõrdelises sõltuvuses suurettevõtluses toimuvaga ja on paikkonniti erinev, kuna ettevõtluse areng sõltub omavalitsuse tegususest.
Eestis puuduvad kapitali ekspordi-impordi piirangud ning riik soosib nii lühi- kui pikaajalisi investeeringuid. Suured välisinvesteeringud on tehtud keemia-, metalli-, tekstiilitööstusesse viimase nelja-viie aasta jooksul. Rekordilisi investeeringuid pole näha AS-le Nitrofert (metanoolitehase ehituseks).
Miljardist suuremaid investeeringuid vajavad Balti ja Eesti elektrijaamad
1996.aasta algul loeti Ida-Virumaal üle 4000 ettevõtte, kõigis eluvaldkondades kokku töötas üle 80000 inimese.
Lääne-Virumaa suurettevõtetest on edukaimad
Kunda Nordic Tsement (seda eriti ettevõtte poolt tehtud keskkonnakaitseliste investeeringute osas) ja Rakvere lihakombinaat.
…..
|
 |
| Eesti ja Balti riikide suurima lihatööstusettevõte AS Rakvere Lihakombinaat grupi (edaspidi grupi) käive 2001. aastal ületas esmakordselt miljardi krooni piiri ning puhaskasum oli 65,0 miljonit krooni, teatas ettevõtte juhatuse esimees Olle Horm. Hormi sõnul oli grupi 2001. aasta netokäive 1,070 miljardit krooni, mis aasta varasemaga võrreldes tähendas 20 protsendilist kasvu. “2001. aastat võib Rakvere jaoks lugeda tõeliselt edukaks kasvuaastaks, kuna ka grupi puhaskasum kasvas aastaga 54 korda ehk siis 2000. aasta 1,2 miljonilt kroonilt 2001. aasta 65 miljoni kroonini,” märkis Horm. Samas on Eesti lihatööstussektori ja ka Rakvere Lihakombinaadi jaoks praegune periood eelkõige tulevikku investeerimise aeg – grupi 2001. aasta investeeringute kogumaht 71,2 miljonit krooni ületas ka ettevõtte puhaskasumi numbri samal perioodil. Investeeringute põhisuunaks on ettevõtte tootmisprotsessi kaasajastamine ja vastavusse viimine nii 1. jaanuarist 2003 kehtima hakkavatele uutele Eesti nõuetele kui ka pikemas perspektiivis Euroopa Liidu toiduainetetööstuse standarditele. Rääkides Rakvere Lihakombinaadi ekspordi arengust, tõi Olle Horm esile, et emaettevõtte eelmise aasta ekspordimaht 197 miljonit krooni moodustab kogu Eesti lihatööstuse ekspordist 54%. Rakvere peamised eksportturud on Läti, Leedu ja Ukraina. Rakvere Lihakombinaadi müügi- ja turundusdirektor Janek Oblikas hindab positiivseks ka fakti, et hoolimata tugevast konkurentsist on Rakvere suutnud hoida ja kinnistada oma positsiooni Eesti lihaturu vaieldamatu liidrina. Uuringufirma Profindex poolt detsembris 2001 läbi viidud lihatööstuste turu-uuringu kohaselt on Rakvere osakaal Eesti valmistoodete turul 34,2%. Ka värskeima Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt on Eesti tarbijate lemmiklihatöötleja AS Rakvere Lihatööstus. Viimase uuringu ajal hindas Rakveret kõige kõrgemalt 58% küsitletutest, aasta tagasi ligi pooled. Tänavu veebruaris tähistas Rakvere Lihakombinaat Eesti enimmüüdud lihatoote – Rakvere viineri – 10. sünnipäeva viinerikuuga. 10 aasta jooksul on AS Rakvere Lihakombinaat tootnud kokku 36 600 tonni Rakvere viinerit. Eelmisel aastal müüdi Eestis Rakvere viinerit 4035 tonni ehk 160 miljonit tükki. “Sisuliselt tähendab see, et iga eestlane sõi keskmiselt ära üle 100 Rakvere viineri ja kui need 160 miljonit viinerit ritta panna, siis saame üle 10 000 km pikkuse viineriketi, mis ulatuks Tallinnast New Yorki,” märkis ettevõtte toote- ja turundusjuht Rene Kiis. AS Rakvere Lihakombinaat on Eesti juhtiv lihatööstusettevõte, millele kuulub 34% kogu lihatoodete turust. Lisaks emaettevõttele AS Rakvere Lihakombinaat kuuluvad Baltimaade suurimasse lihatööstuskontserni veel Rigas Miesnieks (Rakvere osalus 92,47%), AS Ekseko (97,8%), AS Linnulihatooted (76%) ja Rakvere Mesos Produktai Vilnius (100%). Kontserni töötab 2001. aasta lõpu seisuga 1225 inimest. (AS Rakvere Lihakombinaadi koduleheküljelt) |
Uudised
Majandus
Virumaa saatus on selle sajandi algusest peale seotud põlevkivi kui energeetilise ressursi kasutuselevõtmisega. 20-ndatel sai alguse ka põlevkivikeemia, mille tipp-periood seostub nõukogudeaja lõpuga.
Põlevkivikeemiatööstus koosnes kahest hiigelettevõttest – Kohtla-Järve ja Kiviõli keemiakombinaatidest, mis praeguseks on erastamise käigus jagunenud väiksemateks ettevõteteks: Viru Keemia Grupp, AS Velsicol (USA kapital), AS Nitrofert (Venemaa) ja teised väiksemad).
Narvas ja Sillamäel asutati N-Liidule strateegiliselt olulised sõjatehased, millised on tänaseks erastatud ja ümber formeeritud (praegu vastavalt AS Balti ES ja AS Silmet).
Eelnimetatute rajamiseks loodud võimsad ehitusmaterjalide kombinaadid Narvas kui Kohtla-Järvel on tänaseks vananenud tehnoloogia tõttu minetanud oma toodangu turu ja tähtsuse.
Maailma suurim põlevkivikaevandamis-ettevõte praegune AS Eesti Põlevkivi on oma tootmismahu vähenemisele (üle kahe korra) vaatamata siiski jäänud tänaseni ühtseks, ehkki kaevandused, karjäärid ja neid teenindavad sidusettevõtted on juriidiliselt iseseisvunud. Neil seisab privatiseerimine lähiaasta(te)l veel ees.
Euroopa suurimaid ja tehnoloogilisemaid kergetööstusettevõtteid Kreenholmi Valduse AS on investeerinud tootmisse üle poole miljardi korooni ja püsib kindlalt maailmaturul. Õmblustööstusgigantide asemel teevad ilma Kohtla-Järvel, Sillamäel ja Kiviõlis nüüd Vezala, Triest Uniform, Svarmil jt ja leidnud tee ka välisturule.
Omaaegne suurimaid puitplaatide tehaseid on peale erastamist (nüüd AS Repo Vabrikud) suutnud samuti oma toodangu kvaliteeti vajalikul määral investeerida ja nii temale kui ka endisele köögimööblivabrikule TNC Components on euroturg avatud.
Kahetsusega peab aga märkima, et endiselt jätkub enamiku Ida-Virust pärit puidu eksport vääristamata kujul…
Põllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine pole kunagi Ida-Virus eriti tasuv olnud. Liiati on Venemaa poolt kehtestatud topelttollid ja piiriületuskord juba aastaid ära lõiganud varasema suurima – Peterburi turu eeskätt Ida-Viru talupidajatele.
Sellele vaatamata on oma stabiilse arengu suutnud tagada Viru Kalatööstuse OÜ. Jõhvi Piim TÜ jätkab samuti.
Peipsi kala püüab ja töötleb Peipsi Grupp OÜ.
Karmis konkurentsivõitluses jätkavad ka AS Viru Joogid, AS Järle jt.
Taasiseseisvumisele järgnenud aja jooksul on minetanud oma (peamiselt ehitusettevõtetest) tellijad ka suured autotranspordiettevõtted; mitmed neist on peale erastamist pankrotistunud.
Telefoniside areng on viimastel aastatel teinud kvalitatiivse ja kvantitatiivse hüppe.
Maakond on mobiilsidevahenditele vajaliku leviga praktiliselt kaetud.
On oodata kaabeltelevisiooni kiiremat arengut polüfunktsioonilisuse suunal.
Ehkki viimasel paaril aastal on vähenenud pangaasutuste arv (ja eriti kahju maa-asulates suletute osas), on sellegi poolest maakonnas esindatud kõik Eesti suuremad pangad.
Sotsiaalsfääri teenindavatest ettevõtetest on enamik ümberformeeritud kas riigi- ja munitsipaalosalusega või munitsipaalomandis (ja monopoolses seisundis) olevateks aktsiaseltsideks. Loota on, et põhjalikud (turumajandusele vastavad) muudatused hakkavad nendes toimuma alles pärast nende ettevõtete omanike vahetust.
Ida-Virumaa probleemid on paljus seotud monofunktsionaalsete asulatega. Osa neist on oma tee leidnud (Aseri, Püssi jt) või leidmas (Narva-Jõesuu, Voka, Kohtla-Nõmme, Kukruse), paljudel on aga tõsised ja Oru asulale sarnased probleemid veel ees (Viivikond, Sompa jt).
Suurtööstuse kõrval oli väikeettevõtluse areng taasiseseisvuse algaastatel väga aeglane. On tõdetud, et väikeettevõtluse areng on pöördvõrdelises sõltuvuses suurettevõtluses toimuvaga ja on paikkonniti erinev, kuna ettevõtluse areng sõltub omavalitsuse tegususest.
Eestis puuduvad kapitali ekspordi-impordi piirangud ning riik soosib nii lühi- kui pikaajalisi investeeringuid. Suured välisinvesteeringud on tehtud keemia-, metalli-, tekstiilitööstusesse viimase nelja-viie aasta jooksul. Rekordilisi investeeringuid pole näha AS-le Nitrofert (metanoolitehase ehituseks).
Miljardist suuremaid investeeringuid vajavad Balti ja Eesti elektrijaamad
1996.aasta algul loeti Ida-Virumaal üle 4000 ettevõtte, kõigis eluvaldkondades kokku töötas üle 80000 inimese.
Lääne-Virumaa suurettevõtetest on edukaimad
Kunda Nordic Tsement (seda eriti ettevõtte poolt tehtud keskkonnakaitseliste investeeringute osas) ja Rakvere lihakombinaat.
…..