Virumaa tähtpäevad mais
01. mai
1951 alustas tööd Kukruse kultuurimaja. Saalis oli 250 istekohta, tegevust alustas 9 isetegevusringi 150 liikmega. Praegu kavatsetakse siia Põlevkivimuuseumi rajamist.
02.-03. mai
1936 korraldati Kohtla-Järvel kohaliku ÜENÜ (Üle Eestimaaline Noorsooühing) osakonna korraldusel laiaulatuslikud kultuuripäevad.
04. mai
1926 sündis Narvas tulevane soomepoiss Aleksander LEETS.
08. mai
1991 hakkas ajalehes “Põhjarannik” ilmuma Jõhvi teeneka kodu-uurija Lembit Kiisma ajaloorubriik “Jõhvi –750. Eile, täna, homme…”
1996 paigutati Kohtla-Järve suuremate kaupluste ette esimesed klaastaara konteinerid, mis olid tehtud Vokas. Need paigutati toonasete Tallinna, Viru ja Katriina kaupluse ette.
10. mai
1901 sündis Rakveres potsepp Otto Posti peres esiklaps Mathilde, kes abielludes kooliõpetaja Robert Valtriga tuli Savala algkooli õpetajaks ja oli Maidla Perenaiste Seltsis tikkimis-, õmblemise- ja toiduvalmistamise kursuste korraldaja ja koos abikaasaga ka näiteringi juhendaja. 1944.a. läks Oonurme kooli õpetajaks ja juhatajaks, kus töötas pensionini minekuni 1960.a. Eestindamise järel sai nimeks Mathilde VALDRE. Suri 11.07.1964.a.
1926 sündis Tartus koorijuht ja pedagoog Laine KARINDI, kes 1950-1953. aastail oli kaevanduse “Käva- 2” segakoori dirigent . Laine Karindi suri 04.12.2002.a.
15. mai
1911 sündis Narva-Jõesuus kirjanik Jüri PIIK. Tema sulest on ilmunud loodust tutvustavad lasteraamatud “Pääsusaba lahel”(1949),”Tagametsa tiivuline pere”(1955), “Matsalu roostikus” (1958). Tõlkis vene keelde E.Peterson-Särgava ja Ed.Vilde teoseid ja eesti keelde I.Turgenevi, L.Tolstoi ja J.Katajevi teoseid. Suri 31.10.1969.a.
1946 sündis Porkuni vallas kontrabassimängija Kaupo OLT.
17. mai
1951 sündis Viljandis arhitekt Merle KINKS, kelle projekti alusel restaureeriti Narva-Jõesuus restaureerimisvalitsuse pansionaat (Ranna t.2.a) hotel “Pargitare” (Aia t.16 ) ja Ontika mõis.
18. mai
1991 alustati üleilmsete virulaste päevade raames laiaulatuslikku Virumaad tutvustavate saadete tsüklit Eesti Televisioonis.
23. mai
1941 sündis Saaremaal Paul AAV, kes kaua aega töötas kaevandustes ja oli aktiivne Kohtla-Järve Kunstiklubi liige. Tegi häid pliiatsijoonistusi; palju tema tõid on Põlevkivimuuseumi kogudes.
1961 jõudis kaevandusse nr.10 (hilisem Ahtme) Tallinna Masinatehases valmistatud esimene iseliikuv vagonett.
24. mai
1911 sündis ajakirjanik Alfred MULD, kes tegi spordikorrespondendina kaastööd ajalehtedele “Uus Eesti” , “Päevaleht” , “Virumaa Teataja” ja “Uudiseleht”
1936 avati Krivasoos Kriuða lahingute ja Kose valla Vabadussõja ja punase terrori ohvritele mälestussammas, mille autoriteks olid Radlov ja Pikof, kotka samba otsa tegi jõhvilane A.Kask. Sammas õhiti punaste poolt 09.07.1940.a. Seni taastamata.
25. mai
1891 sündis Iisaku vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler, nooremleitnant Emil HEIMBERG (Heinaru). Suri 04.04.1972.a. Chicagos.
28. mai
1896 sündis Kuressaares eesti filmioperaator Konstantin MÄRSKA, kelle üheks elutööks oli 1938.a. ülevaate-dokumentaalfilm “Põlevkivi”.
1911 andis Riia Õpperingkonna hooldusnõukogu loa aktsiaseltsile “Asseriin” – vene õppekeelega III järgu 2.klassilise kooli avamiseks Aseris.
1941 sündis Rakvere rahvatantsujuht Maie ORAV.
30. mai
1901 sündis Illuka vallas Kõnnu külas koorijuht ja pedagoog Alfred KARINDI (Karafin). Suri 13.04.1969.a.
1966 algas Valdo PANDI suursari “Täna 25 aastat tagasi…”. 4 aasta 3 kuu ja 2 päeva jooksul oli ekraanil 313 saadet.
31. mai
1966 tegi reþissöör Jaak MAMERS esimese teleülekande maa alt – kaevandusest.
1986 avati Alfred KARINDI sünnikodu seinal Kõnnu talus mälestustahvel, mille avamisel esines tütar Laine Karindi juhatusel Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoor.
Oma märkmetest tegi väljakirjutis Arthur Ruusmaa
Uudised
mai
Virumaa tähtpäevad mais
1951 alustas tööd Kukruse kultuurimaja. Saalis oli 250 istekohta, tegevust alustas 9 isetegevusringi 150 liikmega. Praegu kavatsetakse siia Põlevkivimuuseumi rajamist.
1936 korraldati Kohtla-Järvel kohaliku ÜENÜ (Üle Eestimaaline Noorsooühing) osakonna korraldusel laiaulatuslikud kultuuripäevad.
1926 sündis Narvas tulevane soomepoiss Aleksander LEETS.
1991 hakkas ajalehes “Põhjarannik” ilmuma Jõhvi teeneka kodu-uurija Lembit Kiisma ajaloorubriik “Jõhvi –750. Eile, täna, homme…”
1996 paigutati Kohtla-Järve suuremate kaupluste ette esimesed klaastaara konteinerid, mis olid tehtud Vokas. Need paigutati toonasete Tallinna, Viru ja Katriina kaupluse ette.
1901 sündis Rakveres potsepp Otto Posti peres esiklaps Mathilde, kes abielludes kooliõpetaja Robert Valtriga tuli Savala algkooli õpetajaks ja oli Maidla Perenaiste Seltsis tikkimis-, õmblemise- ja toiduvalmistamise kursuste korraldaja ja koos abikaasaga ka näiteringi juhendaja. 1944.a. läks Oonurme kooli õpetajaks ja juhatajaks, kus töötas pensionini minekuni 1960.a. Eestindamise järel sai nimeks Mathilde VALDRE. Suri 11.07.1964.a.
1926 sündis Tartus koorijuht ja pedagoog Laine KARINDI, kes 1950-1953. aastail oli kaevanduse “Käva- 2” segakoori dirigent . Laine Karindi suri 04.12.2002.a.
1911 sündis Narva-Jõesuus kirjanik Jüri PIIK. Tema sulest on ilmunud loodust tutvustavad lasteraamatud “Pääsusaba lahel”(1949),”Tagametsa tiivuline pere”(1955), “Matsalu roostikus” (1958). Tõlkis vene keelde E.Peterson-Särgava ja Ed.Vilde teoseid ja eesti keelde I.Turgenevi, L.Tolstoi ja J.Katajevi teoseid. Suri 31.10.1969.a.
1946 sündis Porkuni vallas kontrabassimängija Kaupo OLT.
1951 sündis Viljandis arhitekt Merle KINKS, kelle projekti alusel restaureeriti Narva-Jõesuus restaureerimisvalitsuse pansionaat (Ranna t.2.a) hotel “Pargitare” (Aia t.16 ) ja Ontika mõis.
1991 alustati üleilmsete virulaste päevade raames laiaulatuslikku Virumaad tutvustavate saadete tsüklit Eesti Televisioonis.
1941 sündis Saaremaal Paul AAV, kes kaua aega töötas kaevandustes ja oli aktiivne Kohtla-Järve Kunstiklubi liige. Tegi häid pliiatsijoonistusi; palju tema tõid on Põlevkivimuuseumi kogudes.
1961 jõudis kaevandusse nr.10 (hilisem Ahtme) Tallinna Masinatehases valmistatud esimene iseliikuv vagonett.
1911 sündis ajakirjanik Alfred MULD, kes tegi spordikorrespondendina kaastööd ajalehtedele “Uus Eesti” , “Päevaleht” , “Virumaa Teataja” ja “Uudiseleht”
1936 avati Krivasoos Kriuða lahingute ja Kose valla Vabadussõja ja punase terrori ohvritele mälestussammas, mille autoriteks olid Radlov ja Pikof, kotka samba otsa tegi jõhvilane A.Kask. Sammas õhiti punaste poolt 09.07.1940.a. Seni taastamata.
1891 sündis Iisaku vallas II liigi 3.järgu Vabadusristi kavaler, nooremleitnant Emil HEIMBERG (Heinaru). Suri 04.04.1972.a. Chicagos.
1896 sündis Kuressaares eesti filmioperaator Konstantin MÄRSKA, kelle üheks elutööks oli 1938.a. ülevaate-dokumentaalfilm “Põlevkivi”.
1911 andis Riia Õpperingkonna hooldusnõukogu loa aktsiaseltsile “Asseriin” – vene õppekeelega III järgu 2.klassilise kooli avamiseks Aseris.
1941 sündis Rakvere rahvatantsujuht Maie ORAV.
1901 sündis Illuka vallas Kõnnu külas koorijuht ja pedagoog Alfred KARINDI (Karafin). Suri 13.04.1969.a.
1966 algas Valdo PANDI suursari “Täna 25 aastat tagasi…”. 4 aasta 3 kuu ja 2 päeva jooksul oli ekraanil 313 saadet.
1966 tegi reþissöör Jaak MAMERS esimese teleülekande maa alt – kaevandusest.
1986 avati Alfred KARINDI sünnikodu seinal Kõnnu talus mälestustahvel, mille avamisel esines tütar Laine Karindi juhatusel Kõrgemate Koolide Lõpetanute Segakoor.
Oma märkmetest tegi väljakirjutis Arthur Ruusmaa