Lennart Meri loob Kaali kraatrist üleeuroopalist suurprojekti
Teisipäev 31.12.2002
 Kaali meteoriidi langemisega kaasnenud katastroofi raamatuisse raiunud Lennart Meri rändas aastakümnete eest matkamehena läbi kõige ligipääsmatumad ning üksildasemad kohad ühel kuuendikul planeedist. Metsikust loodusest võis Meri leida ka sel sügisel. Nimelt külastas sellel pildil filmimehe Enn Sädega kanuud jagav Meri Soomes Kuusamos toimunud loodusfotoüritust, kus näidati ka tema filmi «Linnutee hääled» |
Endine president Lennart Meri on alustanud rahvusvahelise toetuse kogumist, et muuta tuhandete aastate eest Saaremaale langenud Kaali meteoriidiga seonduva uurimine üleeuroopaliseks teadusprojektiks.
Ligikaudu 7500 aasta eest kosmosest Saaremaa mulda sööstnud hiidmeteoriidi tekitatud plahvatust võib pidada suurimaks inimajaloo vältel Euroopat tabanud looduskatastroofiks, seetõttu tuleks nende iidsete sündmuste mõju uurida koostöös kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega, leiab Meri.
«Selle iidse katastroofi kultuurijälgede ja praeguse meteoriidikaatri uurimine tähendab tööd arheoloogidele, antropoloogidele, etnoloogidele, geoloogidele – seda loetelu võiks jätkata,» tähendab Meri, lootes koostööd eelkõige Baltikumi ja Skandinaavia riikide, aga ka Prantsusmaa ja Saksamaaga. «Otsin kõigepealt liitlasi ja kui neid on, siis raha taha ei tohiks asi seisma jääda.»
Ühe hiiglasliku, 110-meetrise kraatri ja kaheksa väiksemat lehtrit tekitanud katastroofi ajal olid nii Saaremaa kui ka Rootsi juba tihedalt asustatud.
Seega pidi see sündmus Meri veendumuse kohaselt inimeste kujutlusse jätma sügavaid jälgi ning tänapäeval nende jälgede kultuuriloost tabamine oleks tema hinnangul ääretult huvitav.
Aastatetagune huvi
Kaali katastroofi kajastumisest inimkonna mälus kirjutas Meri ka oma raamatutes «Hõbevalge» (1976) ja «Hõbevalgem» (1984). Meri seostas Saaremaad Rooma ajaloolase Tacituse kirjeldatud germaani maaema Nerthuse austamise paigaga ning müütilise Thulega, mida 325. aastal e.m.a olevat külastanud kreeka rännumees Pytheas.
Viiteid Kaali meteoriidiga seonduvale katastroofile on leitud ka germaani eeposest «Vanem Edda» ning Soome rahvuseeposest «Kalevala».
Tartu observatooriumi vanemteaduri Mihkel Jõeveeri andmeil ongi Meri pea ainus, kes on Kaali meteoriidi tekitatud katastroofi kultuurilisi mõjutusi lähemalt uurinud.
«Aga kahtlemata oleks see huvitav ja vajalik töö, sest tegemist on tõepoolest Euroopa ajaloos ainulaadse sündmusega,» nentis ta. «Ja eks Euroopa teadusfondidest raha saaminegi sõltu peamiselt ikka küsimisest ehk projektikirjutamise oskustest.»
Uurimine on soikunud
Väljakaevamistega Kaali meteoriidikraatri piirkonnas alustas aastal 1976 esimesena arheoloog Vello Lõugas.
Kui Nõukogude Liidu ajal saabusid Kaali meteoriidikraatrit uurima ka teadlased Moskvast, siis praegu on sellealane teaduslik tegevus pea soikunud, nentis Geoloogia Instituudi meteoriitikaekspert Reet Tiirmaa.
Siiamaani venib tema sõnul ka kraatri naabrusesse umbes miljon krooni maksva asjakohase muuseumi rajamine. «Aga kraatri korralik eksponeerimine ja reklaamimine tooks Saaremaale ohtralt välisturiste lisaks,» hindas aastaid Kaali kraatri uurimisega tegelenud Tiirmaa.
Kaali kraatrit näeb oskusliku esitlemise korral mõjuvõimsa turismimagnetina ka president Meri.
Urmas Klaas, Kaarel Kaasuudised@postimees.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Lennart Meri loob Kaali kraatrist suurprojekti
Lennart Meri loob Kaali kraatrist üleeuroopalist suurprojekti
Teisipäev 31.12.2002
Endine president Lennart Meri on alustanud rahvusvahelise toetuse kogumist, et muuta tuhandete aastate eest Saaremaale langenud Kaali meteoriidiga seonduva uurimine üleeuroopaliseks teadusprojektiks.
Ligikaudu 7500 aasta eest kosmosest Saaremaa mulda sööstnud hiidmeteoriidi tekitatud plahvatust võib pidada suurimaks inimajaloo vältel Euroopat tabanud looduskatastroofiks, seetõttu tuleks nende iidsete sündmuste mõju uurida koostöös kõigi Euroopa Liidu liikmesriikidega, leiab Meri.
«Selle iidse katastroofi kultuurijälgede ja praeguse meteoriidikaatri uurimine tähendab tööd arheoloogidele, antropoloogidele, etnoloogidele, geoloogidele – seda loetelu võiks jätkata,» tähendab Meri, lootes koostööd eelkõige Baltikumi ja Skandinaavia riikide, aga ka Prantsusmaa ja Saksamaaga. «Otsin kõigepealt liitlasi ja kui neid on, siis raha taha ei tohiks asi seisma jääda.»
Ühe hiiglasliku, 110-meetrise kraatri ja kaheksa väiksemat lehtrit tekitanud katastroofi ajal olid nii Saaremaa kui ka Rootsi juba tihedalt asustatud.
Seega pidi see sündmus Meri veendumuse kohaselt inimeste kujutlusse jätma sügavaid jälgi ning tänapäeval nende jälgede kultuuriloost tabamine oleks tema hinnangul ääretult huvitav.
Aastatetagune huvi
Kaali katastroofi kajastumisest inimkonna mälus kirjutas Meri ka oma raamatutes «Hõbevalge» (1976) ja «Hõbevalgem» (1984). Meri seostas Saaremaad Rooma ajaloolase Tacituse kirjeldatud germaani maaema Nerthuse austamise paigaga ning müütilise Thulega, mida 325. aastal e.m.a olevat külastanud kreeka rännumees Pytheas.
Viiteid Kaali meteoriidiga seonduvale katastroofile on leitud ka germaani eeposest «Vanem Edda» ning Soome rahvuseeposest «Kalevala».
Tartu observatooriumi vanemteaduri Mihkel Jõeveeri andmeil ongi Meri pea ainus, kes on Kaali meteoriidi tekitatud katastroofi kultuurilisi mõjutusi lähemalt uurinud.
«Aga kahtlemata oleks see huvitav ja vajalik töö, sest tegemist on tõepoolest Euroopa ajaloos ainulaadse sündmusega,» nentis ta. «Ja eks Euroopa teadusfondidest raha saaminegi sõltu peamiselt ikka küsimisest ehk projektikirjutamise oskustest.»
Uurimine on soikunud
Väljakaevamistega Kaali meteoriidikraatri piirkonnas alustas aastal 1976 esimesena arheoloog Vello Lõugas.
Kui Nõukogude Liidu ajal saabusid Kaali meteoriidikraatrit uurima ka teadlased Moskvast, siis praegu on sellealane teaduslik tegevus pea soikunud, nentis Geoloogia Instituudi meteoriitikaekspert Reet Tiirmaa.
Siiamaani venib tema sõnul ka kraatri naabrusesse umbes miljon krooni maksva asjakohase muuseumi rajamine. «Aga kraatri korralik eksponeerimine ja reklaamimine tooks Saaremaale ohtralt välisturiste lisaks,» hindas aastaid Kaali kraatri uurimisega tegelenud Tiirmaa.
Kaali kraatrit näeb oskusliku esitlemise korral mõjuvõimsa turismimagnetina ka president Meri.
Urmas Klaas, Kaarel Kaasuudised@postimees.ee