Kunda tehas viib heitveetoru looduskaitsealast kaugemale
 Henrik Roonemaa
 Reovesi hakkab Soome lahte voolama algsest kohast 3,5 kilomeetrit eemal
Kohalikud elanikud ning rohelised on põhimõtteliselt reoveetoru vastu
Kundasse tselluloositehase ehitajad soostusid viima algselt looduskaitseala piirile plaanitud heitveetoru sealt kohalike elanike ja looduskaitsjate vastuseisu tõttu mitu kilomeetrit eemale, kuid ei kohalike ega roheliste heakskiitu nad projektile sellega saavutada ei suutnud.
Kuigi algse kava järgi pidi Kunda külje alt Letipealt Soome lahte minev toru jooksma läbi eramaade ning suubuma merre otse looduskaitseala piiril, kavatseb tehase ehitaja Merko selle nüüd rajada 3,5 kilomeetrit ida poole, läbi riigimaade ning looduskaitsealast kaugemale.
“Letipealt oli seda trassi ikka päris raske läbi viia, sest seal on palju maaomanikke, kellest mõnega oleks olnud raske kokkuleppele saada, ja teiseks on seal looduskaitseala,” ütles Merko planeerimisosakonna juhataja Peeter Paane.
Toru läbib vaid riigimaad. Kava järgi hakkab toru nüüd eramaade asemel läbima vaid riigimaad ning jooksma maasse kaevatuna mööda metsasihte. Toru ei lõpe otse kaldal, heide suubuks merre rannikust umbes 1,5 kilomeetri kaugusel.
Seda, et tehase ehitajad toru uude kohta viivad, kinnitas ka Viru-Nigula vallavanem Ervin Veitsors. “Projekt on koostatud ja suure tõenäosusega hakkab toru just sealt minema,” ütles vallavanem.
Ehitajate ja kohaliku võimu arvates ei tohiks enne nii suurt vastuseisu tekitanud heitmetoru nüüd enam kedagi pahandada, sest kellegi koduõuest see läbi ei lähe ning looduskaitseala ka ei ohusta.
Kohalikud elanikud ning looduskaitsjad pole aga toru uuest asukohast siiski vaimustuses, vaid soovivad, et mingit jäätmetoru Soome lahte üldse ei tuleks ning et tehas vabaneks reostusest muul viisil.
“Ma ei ole rahul,” ütles Letipea külas suvemaja omav Tiina Tammer. “Ma ei taha, et Eestimaa ära solgitakse. Mulle pole oluline oma maa, vaid olen täiesti selle vastu, et see solgitoru üldse kuhugi tuleb.”
Tammeri sõnul oleks talle ainuke vastuvõetav variant see, et tehas rajaks kinnise puhastussüsteemi, mis aga läheks tema andmeil 200 miljonit krooni rohkem maksma.
Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Toomas Trapido ütles, et toru asukoht pole nende rahulolematuse peamiseks põhjuseks kunagi olnud.
“Loomulikult on see enesestmõistetav, et ta ei tohiks tundlikust kohast läbi minna, aga meil oli põhirõhk sellel, mis seal toru sees voolab ja kuhu see lastakse,” lausus Trapido. “See ületab kehtestatud norme viiekordselt.”
Tehase ehitamiseks luba antud. Oktoobri alguses andis Kunda linnavalitsus aga tehasele ehitusloa ning ka Viru-Nigula valla poolt pole takistusi ligi kümne kilomeetrise heitveetoru rajamiseks.
“Ehituse kestuseks on 18 kuud ning see hakkab veebruaris-märtsis peale,” ütles Kunda linnapea Allar Aron. “Keskkonnaministeerium vaatas asja läbi ja tegi järelduse, et Letipea elanike kartused selles suhtes, et see ei vasta nõuetele, ei ole piisavalt põhjendatud.”
Ta lisas, et tegemist on tootmise heitveega, mida on eelnevalt puhastatud.
|
Uudised
Kunda tehas viib heitveetoru looduskaitsealast kaugemale
(23.12.2002)
Kundasse tselluloositehase ehitajad soostusid viima algselt looduskaitseala piirile plaanitud heitveetoru sealt kohalike elanike ja looduskaitsjate vastuseisu tõttu mitu kilomeetrit eemale, kuid ei kohalike ega roheliste heakskiitu nad projektile sellega saavutada ei suutnud.
Kuigi algse kava järgi pidi Kunda külje alt Letipealt Soome lahte minev toru jooksma läbi eramaade ning suubuma merre otse looduskaitseala piiril, kavatseb tehase ehitaja Merko selle nüüd rajada 3,5 kilomeetrit ida poole, läbi riigimaade ning looduskaitsealast kaugemale.
“Letipealt oli seda trassi ikka päris raske läbi viia, sest seal on palju maaomanikke, kellest mõnega oleks olnud raske kokkuleppele saada, ja teiseks on seal looduskaitseala,” ütles Merko planeerimisosakonna juhataja Peeter Paane.
Toru läbib vaid riigimaad. Kava järgi hakkab toru nüüd eramaade asemel läbima vaid riigimaad ning jooksma maasse kaevatuna mööda metsasihte. Toru ei lõpe otse kaldal, heide suubuks merre rannikust umbes 1,5 kilomeetri kaugusel.
Seda, et tehase ehitajad toru uude kohta viivad, kinnitas ka Viru-Nigula vallavanem Ervin Veitsors. “Projekt on koostatud ja suure tõenäosusega hakkab toru just sealt minema,” ütles vallavanem.
Ehitajate ja kohaliku võimu arvates ei tohiks enne nii suurt vastuseisu tekitanud heitmetoru nüüd enam kedagi pahandada, sest kellegi koduõuest see läbi ei lähe ning looduskaitseala ka ei ohusta.
Kohalikud elanikud ning looduskaitsjad pole aga toru uuest asukohast siiski vaimustuses, vaid soovivad, et mingit jäätmetoru Soome lahte üldse ei tuleks ning et tehas vabaneks reostusest muul viisil.
“Ma ei ole rahul,” ütles Letipea külas suvemaja omav Tiina Tammer. “Ma ei taha, et Eestimaa ära solgitakse. Mulle pole oluline oma maa, vaid olen täiesti selle vastu, et see solgitoru üldse kuhugi tuleb.”
Tammeri sõnul oleks talle ainuke vastuvõetav variant see, et tehas rajaks kinnise puhastussüsteemi, mis aga läheks tema andmeil 200 miljonit krooni rohkem maksma.
Eestimaa Looduse Fondi tegevjuht Toomas Trapido ütles, et toru asukoht pole nende rahulolematuse peamiseks põhjuseks kunagi olnud.
“Loomulikult on see enesestmõistetav, et ta ei tohiks tundlikust kohast läbi minna, aga meil oli põhirõhk sellel, mis seal toru sees voolab ja kuhu see lastakse,” lausus Trapido. “See ületab kehtestatud norme viiekordselt.”
Tehase ehitamiseks luba antud. Oktoobri alguses andis Kunda linnavalitsus aga tehasele ehitusloa ning ka Viru-Nigula valla poolt pole takistusi ligi kümne kilomeetrise heitveetoru rajamiseks.
“Ehituse kestuseks on 18 kuud ning see hakkab veebruaris-märtsis peale,” ütles Kunda linnapea Allar Aron. “Keskkonnaministeerium vaatas asja läbi ja tegi järelduse, et Letipea elanike kartused selles suhtes, et see ei vasta nõuetele, ei ole piisavalt põhjendatud.”
Ta lisas, et tegemist on tootmise heitveega, mida on eelnevalt puhastatud.