Kunda sadam kihab
Kunda sadamas suurenes mullusega võrreldes kaubakäive, mis omakorda mõjutab sealset elu.
Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev tunnistas, et kroonides ei saa kahjuks kaubakäivet hinnata ja võttis kasutusele tonnid.
Läinud aasta esimese üheksa kuu jooksul käis sadamast läbi 1 217 000 tonni eksport-imortkaupu. Tänavu vahendas Kunda sadam selle ajavahemiku jooksul juba 1 353 000 tonni igasugust kaupa, millest suurema osa moodustab jätkuvalt paberipuu.
Kaubaartiklite pingereas järgnevad paberipuule sadama omanikfirma Kunda Nordic Tsement toodang ja saepalk.
Sadam – majanduse peegel
Aleksander Nikolajev nimetas sadama kaubakäive kasvu peamiseks põhjuseks kohalike puidufirmade ekspordimahtude suurenemist: “Virumaal on piisavalt metsa, mida tasub majanduslikult eksportida.”
Samuti aitasid metsamaterjali ekspordile kaasa siinkandis möllanud tormid. On ju tuulest murtud puid otstarbekam kiiresti realiseerida kui metsa mädanema jätta, kus puidu väärtus iga päevaga kahaneb.
Tsemenditehase toodangust rääkides märkis Nikolajev, et selle eksport on vähenenud tänu siseturu nõudluse suurenemisele.
Kunda sadama käibe suurenemisel on märkimisväärne osa sisseveetavatel kaupadel. Importkaupadest märkis Nikolajev peamiselt Soomest toodavat graniitkillustikku, mis kulub Eesti maanteede renoveerimisel marjaks ära.
Seoses Narva elektrijaama kahe katla remondiga toimetati Poolast Kunda sadama kaudu kohale suured metallkonstruktsioonid.
Järjest rohkem kodumaiseid firmasid tellivad välismaalt kaupa sellises mahus, mida on mõttekas meritsi transportida. See omakorda suurendab Kunda sadamas impordi osakaalu.
Nikolajevi ütlust mööda on Kunda sadama tulevikuplaanid seotud norralaste rajatava haavapuitmassitehasega. Uus tehas toob endaga kaasa uusi kaupu, mis omakorda nõuab sadamalt uut tehnoloogiat ja tehnikat. Nikolajevi sõnul kaasnebki haavapuitmassitehase ehitusega uue kai rajamine.
Kunda peab end jätkuvalt regionaalsadamaks, mis teenindab eeskätt Virumaad ja selle naabermaakondi. Eesti regionaalsadamatest on Kunda Pärnu järel teisel kohal.
Kunda sadamakapten Aadu Nurmsalu ütles, et kaubakäibe suurenemine on märgatav ka laevaliikluses. “Laevu käib tihemini, alused muutuvad tonnaaþilt suuremaks,” selgitas ta.
Laevade arvu suurenemine toob rohkem tööd ja muret sadamatöötajatele. Nurmsalu viitas alanud sügis-talvisele perioodile ja märkis, et tugeva tuule tõttu ei saanud kolm laeva sadamast välja. “Alles eile (neljapäeval – toim.) saime sadama klaariks,” ütles Nurmsalu.
Kaubaalustel jõudu küll jätkub, kuid tugeva tuule tõttu võivad suured laevad inertsiga vajalikult kursilt kõrvale kalduda või näiteks kaisse sisse sõita, mida on Kunda sadamas ette tulnud.
Pauke pole olnud
“Peab üle vasaku õla sülitades ütlema, et seni pole tõsiseid pauke olnud,” sõnas Nurmsalu. Õnnetustest rääkides märkis sadamakapten lahti kistud pollarit, kuhu külge alus kai ääres kinnitub. Alles hiljuti kaldus üks laev tugeva tuule tõttu kursilt kõrvale ja sõitis poi puruks.
Kunda sadam küll jahte ja nendega kaasnevaid mereturiste vastu ei võta, kuid seevastu on seal teisi meremehi, kes sadamaelu ilmestavad. Nurmsalu ütlust mööda toimetas politsei alles üleeile ühe Vene aluse meremehe raudus kätega kodulaevale. Aeg-ajalt paistavad sadamas silma Soome merekarud.
–>Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Kunda sadam kihab
Kunda sadam kihab
Kunda sadamas suurenes mullusega võrreldes kaubakäive, mis omakorda mõjutab sealset elu.
Kunda sadama direktor Aleksander Nikolajev tunnistas, et kroonides ei saa kahjuks kaubakäivet hinnata ja võttis kasutusele tonnid.
Läinud aasta esimese üheksa kuu jooksul käis sadamast läbi 1 217 000 tonni eksport-imortkaupu. Tänavu vahendas Kunda sadam selle ajavahemiku jooksul juba 1 353 000 tonni igasugust kaupa, millest suurema osa moodustab jätkuvalt paberipuu.
Kaubaartiklite pingereas järgnevad paberipuule sadama omanikfirma Kunda Nordic Tsement toodang ja saepalk.
Sadam – majanduse peegel
Aleksander Nikolajev nimetas sadama kaubakäive kasvu peamiseks põhjuseks kohalike puidufirmade ekspordimahtude suurenemist: “Virumaal on piisavalt metsa, mida tasub majanduslikult eksportida.”
Samuti aitasid metsamaterjali ekspordile kaasa siinkandis möllanud tormid. On ju tuulest murtud puid otstarbekam kiiresti realiseerida kui metsa mädanema jätta, kus puidu väärtus iga päevaga kahaneb.
Tsemenditehase toodangust rääkides märkis Nikolajev, et selle eksport on vähenenud tänu siseturu nõudluse suurenemisele.
Kunda sadama käibe suurenemisel on märkimisväärne osa sisseveetavatel kaupadel. Importkaupadest märkis Nikolajev peamiselt Soomest toodavat graniitkillustikku, mis kulub Eesti maanteede renoveerimisel marjaks ära.
Seoses Narva elektrijaama kahe katla remondiga toimetati Poolast Kunda sadama kaudu kohale suured metallkonstruktsioonid.
Järjest rohkem kodumaiseid firmasid tellivad välismaalt kaupa sellises mahus, mida on mõttekas meritsi transportida. See omakorda suurendab Kunda sadamas impordi osakaalu.
Nikolajevi ütlust mööda on Kunda sadama tulevikuplaanid seotud norralaste rajatava haavapuitmassitehasega. Uus tehas toob endaga kaasa uusi kaupu, mis omakorda nõuab sadamalt uut tehnoloogiat ja tehnikat. Nikolajevi sõnul kaasnebki haavapuitmassitehase ehitusega uue kai rajamine.
Kunda peab end jätkuvalt regionaalsadamaks, mis teenindab eeskätt Virumaad ja selle naabermaakondi. Eesti regionaalsadamatest on Kunda Pärnu järel teisel kohal.
Kunda sadamakapten Aadu Nurmsalu ütles, et kaubakäibe suurenemine on märgatav ka laevaliikluses. “Laevu käib tihemini, alused muutuvad tonnaaþilt suuremaks,” selgitas ta.
Laevade arvu suurenemine toob rohkem tööd ja muret sadamatöötajatele. Nurmsalu viitas alanud sügis-talvisele perioodile ja märkis, et tugeva tuule tõttu ei saanud kolm laeva sadamast välja. “Alles eile (neljapäeval – toim.) saime sadama klaariks,” ütles Nurmsalu.
Kaubaalustel jõudu küll jätkub, kuid tugeva tuule tõttu võivad suured laevad inertsiga vajalikult kursilt kõrvale kalduda või näiteks kaisse sisse sõita, mida on Kunda sadamas ette tulnud.
Pauke pole olnud
“Peab üle vasaku õla sülitades ütlema, et seni pole tõsiseid pauke olnud,” sõnas Nurmsalu. Õnnetustest rääkides märkis sadamakapten lahti kistud pollarit, kuhu külge alus kai ääres kinnitub. Alles hiljuti kaldus üks laev tugeva tuule tõttu kursilt kõrvale ja sõitis poi puruks.
Kunda sadam küll jahte ja nendega kaasnevaid mereturiste vastu ei võta, kuid seevastu on seal teisi meremehi, kes sadamaelu ilmestavad. Nurmsalu ütlust mööda toimetas politsei alles üleeile ühe Vene aluse meremehe raudus kätega kodulaevale. Aeg-ajalt paistavad sadamas silma Soome merekarud.
–>Toomas Herm
toomas@virumaateataja.ee