|
Läbipõlenud jõuluküünalde järel süütame nüüd oma kodudes leinaküünlad. Lahkunud on Jaan Kross, meie suurmees, kelle elus ja loomingus peegeldub liialdamata öeldes kogu tema rahva saatus. Ja enamgi veel. Jaan Krossi elulugu ja saavutused on loetavad igas endast lugupidavas teatmeteoses, nii meil kui mujal ja teistes keeltes.
Kuid ta ise teadis meile öelda midagi muud ja enamat kui neis tarkades raamatutes kirjas. Ta teadis meile kinnitada, et kõik inimesed on sündinud Genuas. Ta tegi seda nii veenvalt ja nii suure sisendusjõuga, et me uskusime teda. Sest kõik inimesed väärivad ju vabadust maailma avastada. Jaan Krossi sõnad andsid meile sellele uljale avastusretkele asumiseks lootust ja eneseväärikust. Need sõnad viisid meid kord võidule ja aitavad igaüht, kes kuulda võtab.
Jaan Krossi panust eesti kirjandusse ja eesti mõtte arengusse ei saa hinnata lühidalt ega pinnapealselt, nii paljutahkne on see ja trotslik aegade ja olude kiuste. Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja.
Legendaarseks muutunud arbujate aja sillatas ta sumbunud viiekümnendate teisel poolel pärast Siberist naasmist värske nägemusega luulest ja puhus söerikastajana lõkkele intellektuaalse vabavärsi, mis juba vormilt oli protest ümbritseva tegelikkuse vastu.
Tema lüürikutalenti ja romantilist loomust tunnistavad aga unustamatud värsid imelisest aasast ja lendavast saarest, milles köeb samasugune vabaduse- ja iluiha. Vahest küll olude sunnil, aga ka lugejate õnneks sai Jaan Krossist viljakas tõlkija, tänu kellele on eesti keeles olemas B. Brechti, A. Gribojedovi, P.-J. Berangeri, E. Diktoniuse, P. Eluardi, L. Carrolli, Stefan Zweigi ja paljude teiste maailmakirjandusse kuuluvate autorite teoste meisterlikud vahendused.
Alates 1970. aastaist avardas Jaan Kross oma suure proosaga eesti kultuuriruumi rahvusvahelistesse mõõtmetesse. Tema romaanid, novellid ja näidendid kasvatasid meile seni ülaltpoolt lubatud ja dikteeritud ajaloo tasandikule juured ja lisasid sügavuse mõõtme.
Üksteise järel said meile tuntuiks või naasid kultuurimällu kroonik Balthasar Russow, tsaari trotslik hull Timotheus von Bock, õigusteadlane Friedrich Martens, optik Bernhardt Schmidt ja palju teisi ajaloolisi nimesid, ja nimed ei olnud pärast seda enam ainult nimed. Me mõistsime, kui rikas on meie ajalugu tegelikult ja kui väärikat hoidmist ja uurimist meie minevik meilt endilt nõuab.
See oli kutse samasugusele hoolitsusele, nagu aednik kannab hoolt oma taimede eest. Nende teoste sünni järel oli meil ühtäkki olemas mees, kes samavõrd kui eesti kirjandusse, kuulus enesestmõistetavalt ka maailmakirjandusse.
Kui Jaan Kross jõudis oma teostes Eesti Vabariigi loomise aega, siis aitas vanade asjade väljakaevamine ajaloo sügavusest ja pealesunnitud unustusest kaasa ka omariikluse taastamisele kaasajas.
Kuid mis võiks olla üllam rahulolu allikas loojale kui mitte tema loomingus seatud eesmärgi ja ideaalide teostumine tegelikkuses! Kirjutada oma ajale, kuid ulatuda sellest üle, rääkida oma väikesele rahvale, kuid nii, et see huvitaks ka ülejäänud suurt maailma, ja selle kaudu luua oma rahvas suureks!
Jaan Kross ei olnud ainult kirjanik ega ainult sõnameister. Ta oli kriitiline mõtleja, kelle sõna kostis üle keelepiiride ja küündis üle kirjanduse serva, mõjutades ühiskonda tervenisti ja igal tasandil. Tema tark ja tasakaalukas ning vajadusel ka õigustatult salvav sõna oli oodatud nii publitsistikas kui usutlustes.
Võib ju väitagi, et tema ajakajalisi kirjutisi ajendas sageli poleemiline kirg või isegi raev. Kuid see oli alati terve ja haritud inimese sõnaosav ja kultiveeritud, lausa esteetiliselt nauditav ja pidevuseihast laetud raev, milles olid vastase põrmustamiseks abiks teravmeelsus ja juriidilisest haridusest pärit arutlusoskus.
Sõna oli relv, ning Jaan Kross valdas imetlusväärset oskust lüüa vastast tema oma relvaga. Teisiti olnuks see totalitaarses ühiskonnas ka mõeldamatu.
Kui Jaan Krossi esimene ja suurim ajalooline romaan «Kolme katku vahel» algab köielkäimise episoodiga, siis iseloomustab see tasakaalu hoidmine suurepäraselt ka tema enese loomingut.
Lubatuse ja lubamatuse ning ajaloolise tõepära ja usutavuse piiril balansseerides ei hoidnud ta kunagi tagasi sulge, kui avanes võimalus rüütellikeks hoopideks isikuvabadust ja inimväärikust ahistavate piiride ja bürokraatia pihta.
Austatud kirjanik Jaan Kross! Hea kolleeg ja armas Vana Jaan! Sa oled elanud pika, töise ja rikka elu, ja oled meile jätnud küllusliku pärandi. Su rikkus on olnud nii mõõtmatu, et sellest on jagunud meile kõigile. Ja just sellepärast võid Sa nüüd puhata, olgu siis vaba kodumaa mullas või pilvede taga või sinise mere ääres, kus kõik inimesed on sündinud.
Sa võid puhata rahus, sest Su tööl ja aadetel on järgijaid.
Kultuuriministeerium
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseum
|
Uudised
Kross, Jaan – rahvakirjanik
In Memoriam Jaan Kross
04.01.2008
Läbipõlenud jõuluküünalde järel süütame nüüd oma kodudes leinaküünlad. Lahkunud on Jaan Kross, meie suurmees, kelle elus ja loomingus peegeldub liialdamata öeldes kogu tema rahva saatus. Ja enamgi veel. Jaan Krossi elulugu ja saavutused on loetavad igas endast lugupidavas teatmeteoses, nii meil kui mujal ja teistes keeltes.
Kuid ta ise teadis meile öelda midagi muud ja enamat kui neis tarkades raamatutes kirjas. Ta teadis meile kinnitada, et kõik inimesed on sündinud Genuas. Ta tegi seda nii veenvalt ja nii suure sisendusjõuga, et me uskusime teda. Sest kõik inimesed väärivad ju vabadust maailma avastada. Jaan Krossi sõnad andsid meile sellele uljale avastusretkele asumiseks lootust ja eneseväärikust. Need sõnad viisid meid kord võidule ja aitavad igaüht, kes kuulda võtab.
Jaan Krossi panust eesti kirjandusse ja eesti mõtte arengusse ei saa hinnata lühidalt ega pinnapealselt, nii paljutahkne on see ja trotslik aegade ja olude kiuste. Kalamaja ja Westholmi poiss pürgis Tartu Ülikoolis õppima juristiks, kuid temast sai hoopis luuletaja.
Legendaarseks muutunud arbujate aja sillatas ta sumbunud viiekümnendate teisel poolel pärast Siberist naasmist värske nägemusega luulest ja puhus söerikastajana lõkkele intellektuaalse vabavärsi, mis juba vormilt oli protest ümbritseva tegelikkuse vastu.
Tema lüürikutalenti ja romantilist loomust tunnistavad aga unustamatud värsid imelisest aasast ja lendavast saarest, milles köeb samasugune vabaduse- ja iluiha. Vahest küll olude sunnil, aga ka lugejate õnneks sai Jaan Krossist viljakas tõlkija, tänu kellele on eesti keeles olemas B. Brechti, A. Gribojedovi, P.-J. Berangeri, E. Diktoniuse, P. Eluardi, L. Carrolli, Stefan Zweigi ja paljude teiste maailmakirjandusse kuuluvate autorite teoste meisterlikud vahendused.
Alates 1970. aastaist avardas Jaan Kross oma suure proosaga eesti kultuuriruumi rahvusvahelistesse mõõtmetesse. Tema romaanid, novellid ja näidendid kasvatasid meile seni ülaltpoolt lubatud ja dikteeritud ajaloo tasandikule juured ja lisasid sügavuse mõõtme.
Üksteise järel said meile tuntuiks või naasid kultuurimällu kroonik Balthasar Russow, tsaari trotslik hull Timotheus von Bock, õigusteadlane Friedrich Martens, optik Bernhardt Schmidt ja palju teisi ajaloolisi nimesid, ja nimed ei olnud pärast seda enam ainult nimed. Me mõistsime, kui rikas on meie ajalugu tegelikult ja kui väärikat hoidmist ja uurimist meie minevik meilt endilt nõuab.
See oli kutse samasugusele hoolitsusele, nagu aednik kannab hoolt oma taimede eest. Nende teoste sünni järel oli meil ühtäkki olemas mees, kes samavõrd kui eesti kirjandusse, kuulus enesestmõistetavalt ka maailmakirjandusse.
Kui Jaan Kross jõudis oma teostes Eesti Vabariigi loomise aega, siis aitas vanade asjade väljakaevamine ajaloo sügavusest ja pealesunnitud unustusest kaasa ka omariikluse taastamisele kaasajas.
Kuid mis võiks olla üllam rahulolu allikas loojale kui mitte tema loomingus seatud eesmärgi ja ideaalide teostumine tegelikkuses! Kirjutada oma ajale, kuid ulatuda sellest üle, rääkida oma väikesele rahvale, kuid nii, et see huvitaks ka ülejäänud suurt maailma, ja selle kaudu luua oma rahvas suureks!
Jaan Kross ei olnud ainult kirjanik ega ainult sõnameister. Ta oli kriitiline mõtleja, kelle sõna kostis üle keelepiiride ja küündis üle kirjanduse serva, mõjutades ühiskonda tervenisti ja igal tasandil. Tema tark ja tasakaalukas ning vajadusel ka õigustatult salvav sõna oli oodatud nii publitsistikas kui usutlustes.
Võib ju väitagi, et tema ajakajalisi kirjutisi ajendas sageli poleemiline kirg või isegi raev. Kuid see oli alati terve ja haritud inimese sõnaosav ja kultiveeritud, lausa esteetiliselt nauditav ja pidevuseihast laetud raev, milles olid vastase põrmustamiseks abiks teravmeelsus ja juriidilisest haridusest pärit arutlusoskus.
Sõna oli relv, ning Jaan Kross valdas imetlusväärset oskust lüüa vastast tema oma relvaga. Teisiti olnuks see totalitaarses ühiskonnas ka mõeldamatu.
Kui Jaan Krossi esimene ja suurim ajalooline romaan «Kolme katku vahel» algab köielkäimise episoodiga, siis iseloomustab see tasakaalu hoidmine suurepäraselt ka tema enese loomingut.
Lubatuse ja lubamatuse ning ajaloolise tõepära ja usutavuse piiril balansseerides ei hoidnud ta kunagi tagasi sulge, kui avanes võimalus rüütellikeks hoopideks isikuvabadust ja inimväärikust ahistavate piiride ja bürokraatia pihta.
Austatud kirjanik Jaan Kross! Hea kolleeg ja armas Vana Jaan! Sa oled elanud pika, töise ja rikka elu, ja oled meile jätnud küllusliku pärandi. Su rikkus on olnud nii mõõtmatu, et sellest on jagunud meile kõigile. Ja just sellepärast võid Sa nüüd puhata, olgu siis vaba kodumaa mullas või pilvede taga või sinise mere ääres, kus kõik inimesed on sündinud.
Sa võid puhata rahus, sest Su tööl ja aadetel on järgijaid.
Kultuuriministeerium
Eesti Kirjanike Liit
Eesti Kirjandusmuuseum