Koolibändid rokkisid Rakveres
Lyhis Palamuselt pakkus ligi kolmesajale kontserti kuulama tulnud noorele oma tehtud lugusid. Foto Evelin Jõemägi |
Rakvere Gümnaasiumis oli koolibändide pidu, kus esinejaid nii Lääne-Virust kui ka kaugemalt. Stopper sobitas nendega tutvust.
Abu-Sabu: Viljandi Folk on parim!
Vinni-Pajusti-Rakvere-Väike-Maarja õpilaste bändi Abu-Sabu kuuluvad Elvis, Mait, Martin, Märt ning Raivi, hüüdnimega Röövik.
Miks sind, Raivi, Röövikuks kutsutakse?
Raivi: Noh, see on pikem jutt… Ma õpin kutsekoolis kokaks ja vahel on juhtunud, et olen klassikaaslastelt natuke toitu näpanud, et maitset ja koostist hinnata ja sellest “toiduröövimisest” mulle nimi tuligi.
Kuidas proovideks aega leiate ja kaua te bändi juba teete?
Elvis: Proovidega on jama, jah. Tavaliselt tekib kellelgi meist mõte mingil hetkel proovi teha, siis ta helistab teistele ja kui teised ka nõus on, siis teemegi. Sellises koosseisus nagu praegu, oleme mänginud kuu aega.
Kolm lõpetavad kevadel kooli, kas see tähendab bändi laialiminekut?
Martin: Ikka teeme edasi, nad ei saa ju kuhugi kõrgemasse kooli sisse. See oli nali.
Räägime teie lugudest. Mis muusikat teete?
Elvis: Praegu teeme seda, mida mina tahan (kõik naeravad). Enda lugusid esitame ja Red Hot Chilli Peppersit mängime.
Kas mingeid ebaõnnestumisi on ka ette tulnud?
Elvis: Ükskord jäi Maidu basskitarr bussijaama, siis pidime ilma selleta proovi tegema.
Raivi: Mina jõin enne esinemist piima peale õlut ja siis oli pärast väga paha olla…noh, apsakaid tuleb ikka ette.
Aga kuidas õnnestumistega lood on?
Elvis: Viimati esinesime Kehalas, see oli väga lahe, Viljandi Folgid on ka alati head, ükskõik, millega me ei esineks, rahvas elab ikka kaasa.
Just Fun: teeme bändi lõbu pärast!
Just Fun (tõlkes: Lihtsalt Lõbu) liikmed Roland, Keio, Taavi ja Siim on pärit Põltsamaalt, sellises koosseisus on nad esinenud augustist peale, kui tehti pakkumine esineda “Koolirahu” üritusel.
Kust on tulnud teie bändi nimi?
Keio: Tegime suvel tööd: ehitasime teed, higistasime päevad läbi ja mõtlesime, et võiks bändile nime panna. Mõtlesime kaua ja otsustasime panna sellise väljendi, mida kõik bändiliikmed palju kasutasid. Tegelikult oli selleks väljendiks “just sex”, aga seda ei saanud panna ja siis mõtlesime, et “just fun” kõlab ka hästi.
Taavi: Mina samas mõtlen selle Just Funi all seda, et me lihtsalt käime koos ja tunneme end hästi. Bänd ei ole meie elueesmärk, on lihtsalt hobi.
Kas olete omal käel muusika tegemist õppinud või saite enne bändi tegemist muusikaalast haridust?
Taavi: Ma räägin siis oma staazhist. Bändis mängimist ma õppinud pole, aga muusikakooli olen ära lõpetanud viiuli erialal. Põhimõtteliselt olen ma selline multiinstrumentalist, et mängin palju erinevaid pille, peale viiuli veel kitarri, trombooni ja klaverit.
Siim: Rolandil on see-eest suguvõsa võimas: onu on näiteks Gunnar Graps.
Oo.. siis on Rolandil eeskuju olemas. (Roland mängib muide väga hästi kitarri.) Aga kuidas teistega lood on?
Siim ja Taavi: Eeskujusid ei ole.
Keio: Minul on eeskuju – Lars Ulrich (Metallica trummar). Ja see ei ole tema järgi tehtud (näitab lõhkiseid teksasid), lihtsalt akuhapet läks peale.
Mis muusikat mängite?
Keio: Punk ei ole see kindlasti, pigem alternatiivrokk.
Taavi: Püüame võimalikult palju oma lugusid teha. Kavereid esitame ka, sest alati on tark osa enda laule mängimata jätta.
Ja mis tulevik toob?
Keio: Ikka plaanime edasi mängida.
Taavi: Meil pole sellist eesmärki, et mingit meeletut kontserti maha pidada, nii et areneme vaikselt. Kui rahvale meeldib, mängime alati. Ja kui ei meeldi, mängime ikka.
Slide50 – embrüostaadiumist väljas
Slide50 on Miina Härma gümnaasiumi õpilaste bänd, mis alustas tegevust 2000. aasta hilissügisel. Nime panid bändile Kalle ja Sander, teavitasid sellest ka Ramonit ja bänd oligi sündinud. Rakveresse tuli Slide50 viiekesi, kaasas kitarrimängija Martin ja “kaameramees” Viljar, kes kõik bändi tegemised filmilindile võtab.
(Martin uurib diktofoni ja katsetab, kas mõned ropud sõnad ka lindile jäävad.)
Nii, poisid, mis muusikat teie teete?
Sander: See on muusika, mis meile meeldib. Nimetame seda college-punk-rockiks. Kaks kaverit on meil ka, ülejäänud on enda lood. Teistest bändidest meeldivad Blink182 ja Green Day.
Teised läbisegi: Ramon seda muusikat ei kuula, tema on raskemetallimees…
Kas kool teie bändi mingil viisil toetab?
Martin: Toetab küll. Proovi teeme aulas ja kool toetab veel võimuga (kitarrivõimendi).
Sander: Vahel on probleeme, näiteks täna saime võtta, et koolikoori ajast siia esinema tulime. Me käime kõik kooris laulmas ja oleme hullult tegijad (naerab).
Kalle, sul on vahvad lillelised püksid jalas. Kas need on esinemise puhuks?
Kalle: Need on hula-püksid, väga mugavad, käin nendega koolis ka. Tegelikult käime kõik niimoodi riides.
Sander: Nii ei ole, et me õhtul paneme need riided selga ja hommikul võtame seljast ära ning siis paneme lipsu ette…
Aga kui koolis on mõni pidulikum üritus?
Martin: Siis panen shoti seeliku selga.
Mis on kõige hullem asi, mis teil esinemisel on juhtunud?
Kalle: Mul läks ükskord esinemine sassi. See oli tegelikult meie bändi kõige esimene esinemine üldse, koolis ja õpetajate ees.
Ramon: Kalle hüüdis siis ühe ropu sõna ja viskas trummipulgad publikusse.
Sander: Enam midagi nii hullu pole juhtunud, aga eks me ole arenenud ka ja kui metafoori kasutada, siis oleme embrüostaadiumist välja saanud.
Milline on kordaläinud esinemine?
Sander: Hea tunne on siis, kui rahvale meeldib… ja tehnika on korras. Need kaks asja ongi põhilised.
Slide50-ga saab tutvuda nende koduleheküljel www.hot.ee/slide50/Est/estframes.html
Lyhis: oleme iseenda bänd!
Lyhise-poisid Kristo (hüüdnimi Rillo), Karmo, Kalevi ja Toomas on Oskar Lutsu nim. Palamuse Gümnaasiumist ning koos mänginud selle aasta suvest.
Kalevi: Bändi olime mõelnud teha ka varem, pidime laenama rahvamajast muusikariistu ja siis harjutama hakkama, aga nagu taevakingitusena tuli meile Rootsist tehnika, mis oli palju parem. Ei olnudki muud varianti, pidime tegema bändi.
Toomas: See oli 2001. aasta sügisel, meid oli viis, juures oli üks kitarrist ja ka trummar oli meil teine. 2002. aasta esimesel poolel koosseis vahetus, võtsime Kristo trumme mängima. Vahepeal olime amatöörteatris, mängisime selliseid lugusid nagu “Kullast süda”…
Kalevi: ..aga ka rokki ja twisti.
Mis muusikastiilis praegu mängite?
Toomas: Meie stiil on suhteliselt varieeruv: metallist räpini, vahepeale mahub igasuguseid rokiversioone. Oma identiteedi koha pealt tahaks öelda seda, et tegelikult ei ole me koolibänd, ei ole mitte kellegi bänd, oleme lihtsalt iseenda bänd. Oleme ise bänditegevuse algatajad, ise saime harjutamiseks ruumid ja ise oleme otsinud toetusi.
Kas olete muusikategemist kusagil õppinud?
Karmo: Mina õppisin muusikakoolis klaverit (Karmo oskab mängida kitarri, trumme, süntesaatorit). Lyhise kõrval teeme Kristoga praegu räpiduot, mille nimi on S.p.N.
Kas mängite teiste bändide lugusidki?
Kalevi: Alustasime Terminaatoriga, praegu on plaanis rohkem oma lugusid esitada, muidu oleks lihtsalt odav populaarsus.
Kes Lyhise vastu huvi tunneb, võiks külastada bändi kodulehekülge www.zone.ee/Lyhis2001.
E.T.S: Mängime ainult oma loomingut!
Erki, Swen ja Tanel on koos mänginud kümme kuud, Rakveres esinemine oli aga Erki jaoks esimene kord publiku ees laulda.
Kuidas te muusikat tegema hakkasite?
Erki: Mina õppisin Sweni pealt basskitarri mängima, teised tegid muusikat juba varem.
Mis musa ise kuulate ja mida mängite?
Erki: Mina kuulan drummibassi, räppi. Swen kuulab Metallicat. Ja muusika, mis teeme… eks see on rohkem kuulaja otsustada. Me mängime ainult oma lugusid, ühtegi kaverit pole teinud.
Kas esinemistest on midagi eriti head või halba meelde jäänud?
Swen: Midagi halba pole juhtunud, proovides lähevad vahel trummipulgad katki.
Erki: Täna läks mul D-duur meelest ära, aga hea on see, et läksime rahvale peale, nägite ise, normaalne oli ju.
Evelin Jõemägi
Virumaa Teataja, 2.11.2002
Uudised
Koolibändid rokkisid Rakveres
Koolibändid rokkisid Rakveres
Lyhis Palamuselt pakkus ligi kolmesajale kontserti kuulama tulnud noorele oma tehtud lugusid. Foto Evelin Jõemägi
Rakvere Gümnaasiumis oli koolibändide pidu, kus esinejaid nii Lääne-Virust kui ka kaugemalt. Stopper sobitas nendega tutvust.
Abu-Sabu: Viljandi Folk on parim!
Vinni-Pajusti-Rakvere-Väike-Maarja õpilaste bändi Abu-Sabu kuuluvad Elvis, Mait, Martin, Märt ning Raivi, hüüdnimega Röövik.
Miks sind, Raivi, Röövikuks kutsutakse?
Raivi: Noh, see on pikem jutt… Ma õpin kutsekoolis kokaks ja vahel on juhtunud, et olen klassikaaslastelt natuke toitu näpanud, et maitset ja koostist hinnata ja sellest “toiduröövimisest” mulle nimi tuligi.
Kuidas proovideks aega leiate ja kaua te bändi juba teete?
Elvis: Proovidega on jama, jah. Tavaliselt tekib kellelgi meist mõte mingil hetkel proovi teha, siis ta helistab teistele ja kui teised ka nõus on, siis teemegi. Sellises koosseisus nagu praegu, oleme mänginud kuu aega.
Kolm lõpetavad kevadel kooli, kas see tähendab bändi laialiminekut?
Martin: Ikka teeme edasi, nad ei saa ju kuhugi kõrgemasse kooli sisse. See oli nali.
Räägime teie lugudest. Mis muusikat teete?
Elvis: Praegu teeme seda, mida mina tahan (kõik naeravad). Enda lugusid esitame ja Red Hot Chilli Peppersit mängime.
Kas mingeid ebaõnnestumisi on ka ette tulnud?
Elvis: Ükskord jäi Maidu basskitarr bussijaama, siis pidime ilma selleta proovi tegema.
Raivi: Mina jõin enne esinemist piima peale õlut ja siis oli pärast väga paha olla…noh, apsakaid tuleb ikka ette.
Aga kuidas õnnestumistega lood on?
Elvis: Viimati esinesime Kehalas, see oli väga lahe, Viljandi Folgid on ka alati head, ükskõik, millega me ei esineks, rahvas elab ikka kaasa.
Just Fun: teeme bändi lõbu pärast!
Just Fun (tõlkes: Lihtsalt Lõbu) liikmed Roland, Keio, Taavi ja Siim on pärit Põltsamaalt, sellises koosseisus on nad esinenud augustist peale, kui tehti pakkumine esineda “Koolirahu” üritusel.
Kust on tulnud teie bändi nimi?
Keio: Tegime suvel tööd: ehitasime teed, higistasime päevad läbi ja mõtlesime, et võiks bändile nime panna. Mõtlesime kaua ja otsustasime panna sellise väljendi, mida kõik bändiliikmed palju kasutasid. Tegelikult oli selleks väljendiks “just sex”, aga seda ei saanud panna ja siis mõtlesime, et “just fun” kõlab ka hästi.
Taavi: Mina samas mõtlen selle Just Funi all seda, et me lihtsalt käime koos ja tunneme end hästi. Bänd ei ole meie elueesmärk, on lihtsalt hobi.
Kas olete omal käel muusika tegemist õppinud või saite enne bändi tegemist muusikaalast haridust?
Taavi: Ma räägin siis oma staazhist. Bändis mängimist ma õppinud pole, aga muusikakooli olen ära lõpetanud viiuli erialal. Põhimõtteliselt olen ma selline multiinstrumentalist, et mängin palju erinevaid pille, peale viiuli veel kitarri, trombooni ja klaverit.
Siim: Rolandil on see-eest suguvõsa võimas: onu on näiteks Gunnar Graps.
Oo.. siis on Rolandil eeskuju olemas. (Roland mängib muide väga hästi kitarri.) Aga kuidas teistega lood on?
Siim ja Taavi: Eeskujusid ei ole.
Keio: Minul on eeskuju – Lars Ulrich (Metallica trummar). Ja see ei ole tema järgi tehtud (näitab lõhkiseid teksasid), lihtsalt akuhapet läks peale.
Mis muusikat mängite?
Keio: Punk ei ole see kindlasti, pigem alternatiivrokk.
Taavi: Püüame võimalikult palju oma lugusid teha. Kavereid esitame ka, sest alati on tark osa enda laule mängimata jätta.
Ja mis tulevik toob?
Keio: Ikka plaanime edasi mängida.
Taavi: Meil pole sellist eesmärki, et mingit meeletut kontserti maha pidada, nii et areneme vaikselt. Kui rahvale meeldib, mängime alati. Ja kui ei meeldi, mängime ikka.
Slide50 – embrüostaadiumist väljas
Slide50 on Miina Härma gümnaasiumi õpilaste bänd, mis alustas tegevust 2000. aasta hilissügisel. Nime panid bändile Kalle ja Sander, teavitasid sellest ka Ramonit ja bänd oligi sündinud. Rakveresse tuli Slide50 viiekesi, kaasas kitarrimängija Martin ja “kaameramees” Viljar, kes kõik bändi tegemised filmilindile võtab.
(Martin uurib diktofoni ja katsetab, kas mõned ropud sõnad ka lindile jäävad.)
Nii, poisid, mis muusikat teie teete?
Sander: See on muusika, mis meile meeldib. Nimetame seda college-punk-rockiks. Kaks kaverit on meil ka, ülejäänud on enda lood. Teistest bändidest meeldivad Blink182 ja Green Day.
Teised läbisegi: Ramon seda muusikat ei kuula, tema on raskemetallimees…
Kas kool teie bändi mingil viisil toetab?
Martin: Toetab küll. Proovi teeme aulas ja kool toetab veel võimuga (kitarrivõimendi).
Sander: Vahel on probleeme, näiteks täna saime võtta, et koolikoori ajast siia esinema tulime. Me käime kõik kooris laulmas ja oleme hullult tegijad (naerab).
Kalle, sul on vahvad lillelised püksid jalas. Kas need on esinemise puhuks?
Kalle: Need on hula-püksid, väga mugavad, käin nendega koolis ka. Tegelikult käime kõik niimoodi riides.
Sander: Nii ei ole, et me õhtul paneme need riided selga ja hommikul võtame seljast ära ning siis paneme lipsu ette…
Aga kui koolis on mõni pidulikum üritus?
Martin: Siis panen shoti seeliku selga.
Mis on kõige hullem asi, mis teil esinemisel on juhtunud?
Kalle: Mul läks ükskord esinemine sassi. See oli tegelikult meie bändi kõige esimene esinemine üldse, koolis ja õpetajate ees.
Ramon: Kalle hüüdis siis ühe ropu sõna ja viskas trummipulgad publikusse.
Sander: Enam midagi nii hullu pole juhtunud, aga eks me ole arenenud ka ja kui metafoori kasutada, siis oleme embrüostaadiumist välja saanud.
Milline on kordaläinud esinemine?
Sander: Hea tunne on siis, kui rahvale meeldib… ja tehnika on korras. Need kaks asja ongi põhilised.
Slide50-ga saab tutvuda nende koduleheküljel www.hot.ee/slide50/Est/estframes.html
Lyhis: oleme iseenda bänd!
Lyhise-poisid Kristo (hüüdnimi Rillo), Karmo, Kalevi ja Toomas on Oskar Lutsu nim. Palamuse Gümnaasiumist ning koos mänginud selle aasta suvest.
Kalevi: Bändi olime mõelnud teha ka varem, pidime laenama rahvamajast muusikariistu ja siis harjutama hakkama, aga nagu taevakingitusena tuli meile Rootsist tehnika, mis oli palju parem. Ei olnudki muud varianti, pidime tegema bändi.
Toomas: See oli 2001. aasta sügisel, meid oli viis, juures oli üks kitarrist ja ka trummar oli meil teine. 2002. aasta esimesel poolel koosseis vahetus, võtsime Kristo trumme mängima. Vahepeal olime amatöörteatris, mängisime selliseid lugusid nagu “Kullast süda”…
Kalevi: ..aga ka rokki ja twisti.
Mis muusikastiilis praegu mängite?
Toomas: Meie stiil on suhteliselt varieeruv: metallist räpini, vahepeale mahub igasuguseid rokiversioone. Oma identiteedi koha pealt tahaks öelda seda, et tegelikult ei ole me koolibänd, ei ole mitte kellegi bänd, oleme lihtsalt iseenda bänd. Oleme ise bänditegevuse algatajad, ise saime harjutamiseks ruumid ja ise oleme otsinud toetusi.
Kas olete muusikategemist kusagil õppinud?
Karmo: Mina õppisin muusikakoolis klaverit (Karmo oskab mängida kitarri, trumme, süntesaatorit). Lyhise kõrval teeme Kristoga praegu räpiduot, mille nimi on S.p.N.
Kas mängite teiste bändide lugusidki?
Kalevi: Alustasime Terminaatoriga, praegu on plaanis rohkem oma lugusid esitada, muidu oleks lihtsalt odav populaarsus.
Kes Lyhise vastu huvi tunneb, võiks külastada bändi kodulehekülge www.zone.ee/Lyhis2001.
E.T.S: Mängime ainult oma loomingut!
Erki, Swen ja Tanel on koos mänginud kümme kuud, Rakveres esinemine oli aga Erki jaoks esimene kord publiku ees laulda.
Kuidas te muusikat tegema hakkasite?
Erki: Mina õppisin Sweni pealt basskitarri mängima, teised tegid muusikat juba varem.
Mis musa ise kuulate ja mida mängite?
Erki: Mina kuulan drummibassi, räppi. Swen kuulab Metallicat. Ja muusika, mis teeme… eks see on rohkem kuulaja otsustada. Me mängime ainult oma lugusid, ühtegi kaverit pole teinud.
Kas esinemistest on midagi eriti head või halba meelde jäänud?
Swen: Midagi halba pole juhtunud, proovides lähevad vahel trummipulgad katki.
Erki: Täna läks mul D-duur meelest ära, aga hea on see, et läksime rahvale peale, nägite ise, normaalne oli ju.
Evelin Jõemägi
Virumaa Teataja, 2.11.2002