Kohalike valimiste eripära
Kohalikeks valimisteks valimistumisel on suurem osa aurust kulunud vaidlustele valimisliitude üle. Samas on kohalikul tasandil nii poliitika kui poliitikute suhtes hoopis teistsugused nõudmised kui erakondade staapides, Riigikogus või valitsuses.
Kohaliku tasandi amatöörist poliitikud
Tants valimisliitude ümber, mis loodetavasti lõpuks läbi saab, on osalt toimunud muude kohalike probleemide arutamise arvelt, takistades nii valimiste ettevalmistamist kui konkreetsetele küsimustele lahenduste leidmist.
Vallamajast paistab enamik asju pisut teise nurga alt kui Toompealt. Olemuslikult erinev on juba kokku kogunenud seltskond. Erakondade staapides, Riigikogus ja valitsuses tegutsevad elukutselised poliitikud ehk profid, kes just sellest tööst elatuvadki. Ja tahavad järjest kaugemale jõuda.
Kohalikul tasandil lüüakse poliitikas kaasa enamasti põhitöö kõrvalt ja teistel motiividel. Need, kes teadvustavad end amatööride või koguni tervisesportlastena, on samas tihti eetilisemad ega lähe suurtulemuse nimel dopingut pruukima. Nii peaks just tõhus tegutsemine kodukohas saama edasise poliitilise tõusu nurgakiviks. Mitte parteiline karjääriredel sekretärist abiks, nõunikust saadikuks. Vähemalt põhiosas, sest erandid on selles mängus osa reeglistikust.
Kohalikul tasandil on suur korruptsioonioht
Sama erinevad on eri tasandite poliitikutele esitatavad nõudmised. Ei oodata volikogu lihtliikmelt säravat kõnet euroliidu teemadel, pigem vastust, kust saada staadioni parandamiseks raha. Või kuidas luua vallas mõni töökoht juurde. Ja nii järk-järgult juba suuremate otsustusteni nendelt, kel avaram pilk. Mitte aga vastupidi – kabinetist karjamaale direktiividele vastavat lüpsitehnikat õpetama.
Muidugi on kohalik poliitika isiklikest suhetest raskelt läbi põimunud ning korruptsioon laiutab just kohalikes omavalitsustes kõige enam. Selle tõkestamiseks vajatakse riigi abi, ent põhiliselt sõltumatute institutsioonide, mitte poliitiliste otsuste näol. Kel volikogus istumise eesmärk teatud maatüki saamine, peaks valija nüüdseks ära tabanud olema.
Kuna kohalike valimisteni on jäänud vaid mõni kuu, tahaks vähemalt suurematelt erakondadelt põhimõttelisi vastuseid mitmele küsimusle. Alustades omavalitsuste ja keskvõimu suhetest ja raha jaotamise reeglitest kuni konkreetsetele projektidele lahenduste pakkumiseni.
Kusjuures selliseid, mis ei viiks Eesti niigi ebaühtlast arengut veelgi enam tasakaalust välja. Ja mille juures ei oleks mõttelist märget “ainult siis, kui meie poolt hääletate”. Mida saaks pigem vaadata kui osa erakonna programmilistest seisukohtadest.
Kohalikul tasandil on teised eelistused
Senises praktikas on kohalikul tasandil suudetud erakondlikke vastuolusid ületada edukamalt kui pealinnas. See võiks jätkuda ilma parteistaapide sekkumiseta. Kindlasti on kohalike valimiste üheks suuremaks eripäraks üksikküsimuste eelistamine üldistele, majanduse ja sotsiaalsfääri eelistamine poliitikale.
Kõige enam määravad kohalike valimiste erilisuse siiski omavalitsusüksuste erinevused. Mis ühte kohta sobib, see teise mitte. Tallinn on muu Eestiga võrreldes ju nagunii omaette olevus.
Jüri Leesment, Raadio Vaba Eurooopa
Postitatud rubriiki Määratlemata. Talleta
püsiviide. Kommenteerimine ja trackback-viidete lisamine ei ole lubatud.
Uudised
Kohalike valimiste eripära (VT)
Kohalike valimiste eripära
Kohalikeks valimisteks valimistumisel on suurem osa aurust kulunud vaidlustele valimisliitude üle. Samas on kohalikul tasandil nii poliitika kui poliitikute suhtes hoopis teistsugused nõudmised kui erakondade staapides, Riigikogus või valitsuses.
Kohaliku tasandi amatöörist poliitikud
Tants valimisliitude ümber, mis loodetavasti lõpuks läbi saab, on osalt toimunud muude kohalike probleemide arutamise arvelt, takistades nii valimiste ettevalmistamist kui konkreetsetele küsimustele lahenduste leidmist.
Vallamajast paistab enamik asju pisut teise nurga alt kui Toompealt. Olemuslikult erinev on juba kokku kogunenud seltskond. Erakondade staapides, Riigikogus ja valitsuses tegutsevad elukutselised poliitikud ehk profid, kes just sellest tööst elatuvadki. Ja tahavad järjest kaugemale jõuda.
Kohalikul tasandil lüüakse poliitikas kaasa enamasti põhitöö kõrvalt ja teistel motiividel. Need, kes teadvustavad end amatööride või koguni tervisesportlastena, on samas tihti eetilisemad ega lähe suurtulemuse nimel dopingut pruukima. Nii peaks just tõhus tegutsemine kodukohas saama edasise poliitilise tõusu nurgakiviks. Mitte parteiline karjääriredel sekretärist abiks, nõunikust saadikuks. Vähemalt põhiosas, sest erandid on selles mängus osa reeglistikust.
Kohalikul tasandil on suur korruptsioonioht
Sama erinevad on eri tasandite poliitikutele esitatavad nõudmised. Ei oodata volikogu lihtliikmelt säravat kõnet euroliidu teemadel, pigem vastust, kust saada staadioni parandamiseks raha. Või kuidas luua vallas mõni töökoht juurde. Ja nii järk-järgult juba suuremate otsustusteni nendelt, kel avaram pilk. Mitte aga vastupidi – kabinetist karjamaale direktiividele vastavat lüpsitehnikat õpetama.
Muidugi on kohalik poliitika isiklikest suhetest raskelt läbi põimunud ning korruptsioon laiutab just kohalikes omavalitsustes kõige enam. Selle tõkestamiseks vajatakse riigi abi, ent põhiliselt sõltumatute institutsioonide, mitte poliitiliste otsuste näol. Kel volikogus istumise eesmärk teatud maatüki saamine, peaks valija nüüdseks ära tabanud olema.
Kuna kohalike valimisteni on jäänud vaid mõni kuu, tahaks vähemalt suurematelt erakondadelt põhimõttelisi vastuseid mitmele küsimusle. Alustades omavalitsuste ja keskvõimu suhetest ja raha jaotamise reeglitest kuni konkreetsetele projektidele lahenduste pakkumiseni.
Kusjuures selliseid, mis ei viiks Eesti niigi ebaühtlast arengut veelgi enam tasakaalust välja. Ja mille juures ei oleks mõttelist märget “ainult siis, kui meie poolt hääletate”. Mida saaks pigem vaadata kui osa erakonna programmilistest seisukohtadest.
Kohalikul tasandil on teised eelistused
Senises praktikas on kohalikul tasandil suudetud erakondlikke vastuolusid ületada edukamalt kui pealinnas. See võiks jätkuda ilma parteistaapide sekkumiseta. Kindlasti on kohalike valimiste üheks suuremaks eripäraks üksikküsimuste eelistamine üldistele, majanduse ja sotsiaalsfääri eelistamine poliitikale.
Kõige enam määravad kohalike valimiste erilisuse siiski omavalitsusüksuste erinevused. Mis ühte kohta sobib, see teise mitte. Tallinn on muu Eestiga võrreldes ju nagunii omaette olevus.
Jüri Leesment, Raadio Vaba Eurooopa