“Kas tead, kes on Connor Olev Martin O´Brien?” küsib SL Õhtuleht salakavalalt.
USA rahandusspets Connor Olev Martin O´Brien esindas Eestit Lillehammeri olümpia kiirlaskumises, tema tee lõppes esimeses kurvis.
“Tean!” vastab Tiiu naerdes. “Võib-olla on just tema eeskuju mind mõjutanud. Olev Martin tahtis olümpiale minna, olümpiaõhku nuusutada, ja läbi Eesti oli see võimalik. Ka mina tahaksin suurtele võistlustele pääseda, aga ma tahan Olev Martinist parema tulemuse saavutada. Tahan näidata, et ka Eestil on selline ala – mäesuusatamine!”
Tiiu Nurmberg on käinud Eestis kaks korda, 1996. ja 1998. aastal. Nüüd saab temast Eesti mäesuusakoondis.
“Järeldasime, et Tiiu on tõsine üritaja.”
“Maikuus tuli Jaanus Pikani siia Torontosse konverentsile,” räägib Tiiu Nurmberg Eesti lipu alla sattumisest. “Jaanus – vabandust, doktor Pikani! – kohtus mu isaga ja sai teada, et olen mäesuusataja. Eestis rääkis ta minust Toomas Savile ja Toomas Tõnisele. (Savi on suusaliidu president ja Tõnise olümpiakomitee peasekretär – G.P.)
Kanada suusaliidul on rahalisi raskusi, siia koondisse poleks mul lihtne pääseda. Mulle on ikka öeldud, et olen liiga vana. Tore, et Eestiga kõik korda läks! Nüüd on mul võimalused paremaks mäesuusatajaks saada.”
“Arutasime juhatuses Tiiu soovi Eesti eest võistlema hakata. Nägime, et tema edetabelikoht muutub aina paremaks. Järeldasime, et Tiiu on tõsine üritaja,” valgustab Eesti Suusaliidu peasekretär Raul Kinks asjade kulgu. “Tiiu treener Ken Ellis, kellega olen tihedalt suhelnud, jätab mulje professionaalist. Nii tegimegi Rahvusvahelisele Suusaliidule (FIS – G.P.) taotluse Tiiu Nurmberg Eesti mäesuusatajaks registreerida. FIS soostus. Alates 1. jaanuarist saab Tiiu, võttes kaasa senised FIS-punktid, meie värvides võistelda.”
Kinks muigab, et murdmaameeste peatreener Mati Alaver nimetas Tiiu Nurmbergi kaasamist “selgelt rahvusliku romantismi sugemetega projektiks”, kuid lisaks rahvuskaaslanna toetamisele paistab Eestile kasu: “Kui FISis ühe ala juurde saame, kasvab finants-abi, kasvavad mõned võistlus-kvoodid. Tiiut treenima me muidugi ei hakka, aga näiteks olümpia ja MMi varustuse anname nagu kõikidele teistele.”
Perekond pole Eestit iial unustanud
“Sündisin Eestis, aga minu vanemad, Kolga-Jaanist pärit Olev ja Karin põgenesid 1944 Rootsi,” tutvustab Tiiu isa Jüri Nurmberg perekonna elukäiku. “Õde Reet sündis Rootsis. Olin seitsmene, kui liikusime edasi Kanadasse. Seal abiellusin eestlannaga. Tiiu, õigemini Tiiu-Ingrid, on puhtalt eesti vanemate laps.”
Reet, abielunimega Reet Howell, oli sporditeadlane, professor ja doktor, kelle saavutustest võib lugeda Eesti Spordi Biograafilisest Leksikonist.
“Puhas eesti vanemate laps” kannab Kanada võistlusprotokollides nime Tiiu Laurnurmberg. “Nad siin Kanadas niimoodi kirjutavad, ema nime esile tõstes. Tiiu protestis küll, et pangu Lauri ja Nurmbergi vahele vähemalt sidekriips. Eesti eest hakkab Tiiu võistlema Nurmbergi nime all.”
Oli üheteistkümnene, kui nägi slaalomiväravaid
Jüri Nurmberg töötab Toronto Tartu Kolled¾i mäned¾erina, loeb samas välja antavat ajalehte Eesti Elu ja räägib nii ilusat eesti keelt, et siinmailgi annaks õppust võtta.
“Mulle meeldib, kui Tiiu Eesti eest võistleb,” ütleb isa. “Ta ise tahab ka Eesti heaks midagi teha, talle kallist maad tutvustada.”
“Sündisin Montrealis ja isa viis mu – isa on spordimees! – tihti suusatama,” räägib Tiiu. “Omapead müttasin kah aina õues – oo, mulle meeldis õues olla, meeldis värske õhk! Kui Torontosse tulime, sõidutas isa mu igal teisel nädalal põhja poole suusatama. Olin üksteist, kui nägin esimest korda slaalomiväravaid. Isa, ütlesin, ma tahan slaalomit proovida! Varsti alustasin kõige nooremate programmi järgi mäesuusatamise õppimist.”
Täna ei arva Tiiu Nurmberg, et võiks suures spordis kohe läbi lüüa. Proovida tahab ta ometi: “Sõbratar võitis mullu mäesuusatamisega 8000 USA dollarit ja on mulle sellega suureks eeskujuks!” Neiu naerab kõlavalt, aga mitte nii, nagu peaks oma auhinnakohti mõttetuks unistuseks.
Tiiu Nurmbergi koduarhiiv
UUED TEGIJAD: Tiiu Nurmberg ja treener Ken Ellis Šveitsi Alpides Matterhorni all.
Räägi endast, Tiiu Nurmberg!
* “Sündisin 5. jaanuaril 1982 Montrealis. Olen 166 sentimeetrit pikk, kaalun 57 kilo. Mu treener on kolmandat aastat Ken Ellis, temaga tahan spordis edasi minna.”
* “Olen võitnud ühe FISi võistluse, parim koht maailma edetabelis on kiirlaskumise 512.”
* “Räägin inglise ja prantsuse keelt, tahan saksa keelt lisaks õppida ja eesti keele paremini selgeks saada.” Tiiu kõneleb, küll üle kolme lause mõnd ingliskeelset sõna appi võttes, ilusat eesti keelt. Ei tule pähegi, et teda peaks inglise keeles intervjueerima.
* “Üle kõige armastan kiirlaskumist, armastan kiirust. Aga siin Toronto ümbruses pole ju mägesid – Lõuna-Ontario kõige kõrgem nõlv laseb laskuda 90 meetrit. Kui isa viib mu autoga paarkümmend minutit põhja poole, saan 120meetrisele mäele. Niiviisi on mu slaalomitehnika kiirlaskumise omast parem. Kui kiirus kasvab, siis ma nagu ehmun natuke.”
* “Pidin keskkooli lõpetama juba suvel, aga sport ei lasknud. Õpetaja ei arvestanud, et matemaatika pole mulle lihtne, ta ei aidanud mind piisavalt.
Lõpetan keskkooli jaanuaris. Siis saan spordile aega juurde, võin kaks korda päevas treenida. Tööle minema kohe ei pea, sest isa ja vanaisa aitavad mind. Suvel püüan näiteks spordibaasis tööd leida.”
* “Vaba aja veetmine ei tee muret, kui su vanemad on lahutatud. Tahan mõlema, nii isa kui ka ema juures olla. Ja vanaisa juures.”
* “Mobiiltelefoni ma, jah, ei armasta. Vähemalt mitte sel määral, nagu armastatakse Euroopas. Kooli ja trenni ma mobiili kaasa ei võta.”
* “Sõpru on mul palju, aga boyfriendi pole, sest ma ei leiaks temaga tegelemiseks aega. Küll ta kord tuleb!”
* “Koduloomi ma praegu ei pea, aga pisikestena kantseldasime vennaga kilpkonni. (Venna nimi on Juhan, ta on minust kolm aastat vanem.) Vahepeal oli meil viis kilpkonna! Kui kilpkonnad suureks kasvasid, müüsime nad headele tuttavatele, kes loomi armastavad.”
* “Vanaisa ütleb, et kõige parem toit on kartulid, ja ma olen temaga nõus. Vanaisa juures söön kartulitaldriku alati tühjaks ja siis söön potist veel natuke.
Vanaisa on eesti jõulukombed Kanadasse toonud. Sealiha, vorst, hapukapsas – need pole mulle võõrad toidud, päris omad ikka.
Kanadalastel polegi rahvustoitu. Või äkki pannkoogid vahtrasiirupiga on…”
* “Lemmikjook on piim. Kanadalastele nii armsat kokakoolat ma ei salli. Võidu¹ampanja võiks muidugi ka maitseda, aga seda pole seni olnud juhust juua.”
* “Ma ise ei ole suurem asi kokk. Kui ema süüa teeb, katan mina laua.”
* “Muusikat ma eriti ei vali, aga meeldivad tõsised tegijamehed, näiteks Rolling Stones ja U 2. Back-street Boys? Tänan, ei!
* Eesti kirjandust hakkan lugema siis, kui keele paremaks saan.”
**Ei saanud tast seni veel midagi..
Uudised
Kanada Tiiust saab Eesti mäesuusakoondis
Neil päevil ilmub seni Kanada värvides mäesuusatanud Tiiu Nurmbergi nime taha lühend EST. Mulle meeldib Eestis kõik. Meeldib loodus, meeldivad inimesed ja inimsuhted. Tunnen end eestlannana ja tahan Eesti heaks midagi ära teha! ütleb preili Tiiu Torontost.
“Kas tead, kes on Connor Olev Martin O´Brien?” küsib SL Õhtuleht salakavalalt.
USA rahandusspets Connor Olev Martin O´Brien esindas Eestit Lillehammeri olümpia kiirlaskumises, tema tee lõppes esimeses kurvis.
“Tean!” vastab Tiiu naerdes. “Võib-olla on just tema eeskuju mind mõjutanud. Olev Martin tahtis olümpiale minna, olümpiaõhku nuusutada, ja läbi Eesti oli see võimalik. Ka mina tahaksin suurtele võistlustele pääseda, aga ma tahan Olev Martinist parema tulemuse saavutada. Tahan näidata, et ka Eestil on selline ala – mäesuusatamine!”
Tiiu Nurmberg on käinud Eestis kaks korda, 1996. ja 1998. aastal. Nüüd saab temast Eesti mäesuusakoondis.
“Järeldasime, et Tiiu on tõsine üritaja.”
“Maikuus tuli Jaanus Pikani siia Torontosse konverentsile,” räägib Tiiu Nurmberg Eesti lipu alla sattumisest. “Jaanus – vabandust, doktor Pikani! – kohtus mu isaga ja sai teada, et olen mäesuusataja. Eestis rääkis ta minust Toomas Savile ja Toomas Tõnisele. (Savi on suusaliidu president ja Tõnise olümpiakomitee peasekretär – G.P.)
Kanada suusaliidul on rahalisi raskusi, siia koondisse poleks mul lihtne pääseda. Mulle on ikka öeldud, et olen liiga vana. Tore, et Eestiga kõik korda läks! Nüüd on mul võimalused paremaks mäesuusatajaks saada.”
“Arutasime juhatuses Tiiu soovi Eesti eest võistlema hakata. Nägime, et tema edetabelikoht muutub aina paremaks. Järeldasime, et Tiiu on tõsine üritaja,” valgustab Eesti Suusaliidu peasekretär Raul Kinks asjade kulgu. “Tiiu treener Ken Ellis, kellega olen tihedalt suhelnud, jätab mulje professionaalist. Nii tegimegi Rahvusvahelisele Suusaliidule (FIS – G.P.) taotluse Tiiu Nurmberg Eesti mäesuusatajaks registreerida. FIS soostus. Alates 1. jaanuarist saab Tiiu, võttes kaasa senised FIS-punktid, meie värvides võistelda.”
Kinks muigab, et murdmaameeste peatreener Mati Alaver nimetas Tiiu Nurmbergi kaasamist “selgelt rahvusliku romantismi sugemetega projektiks”, kuid lisaks rahvuskaaslanna toetamisele paistab Eestile kasu: “Kui FISis ühe ala juurde saame, kasvab finants-abi, kasvavad mõned võistlus-kvoodid. Tiiut treenima me muidugi ei hakka, aga näiteks olümpia ja MMi varustuse anname nagu kõikidele teistele.”
Perekond pole Eestit iial unustanud
“Sündisin Eestis, aga minu vanemad, Kolga-Jaanist pärit Olev ja Karin põgenesid 1944 Rootsi,” tutvustab Tiiu isa Jüri Nurmberg perekonna elukäiku. “Õde Reet sündis Rootsis. Olin seitsmene, kui liikusime edasi Kanadasse. Seal abiellusin eestlannaga. Tiiu, õigemini Tiiu-Ingrid, on puhtalt eesti vanemate laps.”
Reet, abielunimega Reet Howell, oli sporditeadlane, professor ja doktor, kelle saavutustest võib lugeda Eesti Spordi Biograafilisest Leksikonist.
“Puhas eesti vanemate laps” kannab Kanada võistlusprotokollides nime Tiiu Laurnurmberg. “Nad siin Kanadas niimoodi kirjutavad, ema nime esile tõstes. Tiiu protestis küll, et pangu Lauri ja Nurmbergi vahele vähemalt sidekriips. Eesti eest hakkab Tiiu võistlema Nurmbergi nime all.”
Oli üheteistkümnene, kui nägi slaalomiväravaid
Jüri Nurmberg töötab Toronto Tartu Kolled¾i mäned¾erina, loeb samas välja antavat ajalehte Eesti Elu ja räägib nii ilusat eesti keelt, et siinmailgi annaks õppust võtta.
“Mulle meeldib, kui Tiiu Eesti eest võistleb,” ütleb isa. “Ta ise tahab ka Eesti heaks midagi teha, talle kallist maad tutvustada.”
“Sündisin Montrealis ja isa viis mu – isa on spordimees! – tihti suusatama,” räägib Tiiu. “Omapead müttasin kah aina õues – oo, mulle meeldis õues olla, meeldis värske õhk! Kui Torontosse tulime, sõidutas isa mu igal teisel nädalal põhja poole suusatama. Olin üksteist, kui nägin esimest korda slaalomiväravaid. Isa, ütlesin, ma tahan slaalomit proovida! Varsti alustasin kõige nooremate programmi järgi mäesuusatamise õppimist.”
Täna ei arva Tiiu Nurmberg, et võiks suures spordis kohe läbi lüüa. Proovida tahab ta ometi: “Sõbratar võitis mullu mäesuusatamisega 8000 USA dollarit ja on mulle sellega suureks eeskujuks!” Neiu naerab kõlavalt, aga mitte nii, nagu peaks oma auhinnakohti mõttetuks unistuseks.
Räägi endast, Tiiu Nurmberg!
* “Sündisin 5. jaanuaril 1982 Montrealis. Olen 166 sentimeetrit pikk, kaalun 57 kilo. Mu treener on kolmandat aastat Ken Ellis, temaga tahan spordis edasi minna.”
* “Olen võitnud ühe FISi võistluse, parim koht maailma edetabelis on kiirlaskumise 512.”
* “Räägin inglise ja prantsuse keelt, tahan saksa keelt lisaks õppida ja eesti keele paremini selgeks saada.” Tiiu kõneleb, küll üle kolme lause mõnd ingliskeelset sõna appi võttes, ilusat eesti keelt. Ei tule pähegi, et teda peaks inglise keeles intervjueerima.
* “Üle kõige armastan kiirlaskumist, armastan kiirust. Aga siin Toronto ümbruses pole ju mägesid – Lõuna-Ontario kõige kõrgem nõlv laseb laskuda 90 meetrit. Kui isa viib mu autoga paarkümmend minutit põhja poole, saan 120meetrisele mäele. Niiviisi on mu slaalomitehnika kiirlaskumise omast parem. Kui kiirus kasvab, siis ma nagu ehmun natuke.”
* “Pidin keskkooli lõpetama juba suvel, aga sport ei lasknud. Õpetaja ei arvestanud, et matemaatika pole mulle lihtne, ta ei aidanud mind piisavalt.
Lõpetan keskkooli jaanuaris. Siis saan spordile aega juurde, võin kaks korda päevas treenida. Tööle minema kohe ei pea, sest isa ja vanaisa aitavad mind. Suvel püüan näiteks spordibaasis tööd leida.”
* “Vaba aja veetmine ei tee muret, kui su vanemad on lahutatud. Tahan mõlema, nii isa kui ka ema juures olla. Ja vanaisa juures.”
* “Mobiiltelefoni ma, jah, ei armasta. Vähemalt mitte sel määral, nagu armastatakse Euroopas. Kooli ja trenni ma mobiili kaasa ei võta.”
* “Sõpru on mul palju, aga boyfriendi pole, sest ma ei leiaks temaga tegelemiseks aega. Küll ta kord tuleb!”
* “Koduloomi ma praegu ei pea, aga pisikestena kantseldasime vennaga kilpkonni. (Venna nimi on Juhan, ta on minust kolm aastat vanem.) Vahepeal oli meil viis kilpkonna! Kui kilpkonnad suureks kasvasid, müüsime nad headele tuttavatele, kes loomi armastavad.”
* “Vanaisa ütleb, et kõige parem toit on kartulid, ja ma olen temaga nõus. Vanaisa juures söön kartulitaldriku alati tühjaks ja siis söön potist veel natuke.
Vanaisa on eesti jõulukombed Kanadasse toonud. Sealiha, vorst, hapukapsas – need pole mulle võõrad toidud, päris omad ikka.
Kanadalastel polegi rahvustoitu. Või äkki pannkoogid vahtrasiirupiga on…”
* “Lemmikjook on piim. Kanadalastele nii armsat kokakoolat ma ei salli. Võidu¹ampanja võiks muidugi ka maitseda, aga seda pole seni olnud juhust juua.”
* “Ma ise ei ole suurem asi kokk. Kui ema süüa teeb, katan mina laua.”
* “Muusikat ma eriti ei vali, aga meeldivad tõsised tegijamehed, näiteks Rolling Stones ja U 2. Back-street Boys? Tänan, ei!
* Eesti kirjandust hakkan lugema siis, kui keele paremaks saan.”
**Ei saanud tast seni veel midagi..